Professional Documents
Culture Documents
Pshholoogia vaade
Aune Valk
31.03.2015
Sagedasemad viited
Eriksen, T. H. (2001). Ethnic identity, national identity,
and intergroup conflict: The significance of personal
experiences. In Jussim L., Ashmore, R. D. & Wilder, D.
(Eds.), Social identity and intergroup conflict. (Rutgers
Series on Self and Social Identity, Vol. 3, pp. 42-69).
New York: Oxford University Press.
Tajfel, H. (1982). Social Psychology of Intergroup
Relations. Annual Review of Psychology. Vol. 33: 1-39.
Psychological research in
PLURAL SOCIETIES
acculturation
cultural
preservation
ethnic relations
contactparticipation
ethnic
attitudes
ethnic
stereotypes
multicultural
ideology
acculturation
strategies
behavioural
changes
ethnocentrism
and prejudices
ethnic
identity
discrimination
mutual adaptation
(Segall et al., 1999)
Ethnic relations
. whenever individuals or groups interact
in terms of their group identifications, we
have an instance of intergroup behavior.
(Sherif, 1966)
Involunatry
Sedentary
Ethnocultural groups
(historical minority)
Native population
Mobile
Permanently
Temporarily
Immigrants
Refugees
Sojourners
Asylum appliers
Common name;
Myth about common ancestry;
Shared historical memories;
One or more characteristics unique to the
group;
Relationship with a particular place;
In-group solidarity.
Ethnic/national identity
Ethnic cultural (ethnocultural) identity
Ethnic national (ethnonational) identity
Civic national identity
Civic or state identity
Primordialist, genealogist,
ethnicist approach
Herder, followed up by Fichte, Maurras, and
Gobineau.
Identity is initiated by a will to differentiate oneself
from others and that there are objective criteria for
this differentiation e.g. language and culture.
This position is followed by the primordialistic
approach to nations in the 19th century and the
more modern, less radical ethnicist approach in
the 20th century (Armstrong, 1982; Smith, 1991).
Constructivism
Two people are from the same nation when
They share the same culture (system of signs,
ideas, associations, ways of behaviour,
communication) and
They recognise each others belonging (Gellner,
1994).
Constructivism
E. Renan an individual is first of all
rational and moral being and only after
that limited by one or another language, or
is a member of one or another race.
The base of national identity are: the
shared past: heroes, glorious battles,
shared sacrifices; and present feeling of
solidarity and a desire to live together.
Constructivism
Typically, the social construction of an identity
involves a dual process of discovery (or
rediscovery) and creation of such common
[authentic] elements (Kelman, 1997). The social
construction of the identity implies a degree of
arbitrariness and flexibility in the way the identity
is composed (which elements are admitted into it
and which omitted from it), and what its
boundaries are (who is included and who is
excluded). Kelman (2001, p. 194)
Eesti nide
EF2: My parents had been deported to
Siberia and therefore their ethnic feelings
were very private and deep. Naturally my
father was angry with this power. But not
with Russians, no. He respected Russians
but was like disappointed in them. We
always had a very Estonian home. As far
as I can remember this sense was
connected to a kind of inner protest,
mutiny...
Eesti nide
We did not have this problem of ethnicity in
our family until the forced collectivisation. It was
really a psychic trauma! From this time on a gap
between Estonians and Russians started to
evolve. (EF1)
All the time we talked at home that Russians
came and what they did then...Always a clear
difference was drawn between us and them;
this boundary has always been stressed in my
family (EM2)
Social psychology:
studies on group
relations
Model of acculturation
strategies (Berry, 1997 jt)
In addition
Ethnocentrism hypothesis (Sumner, 1906;
LeVine & Campbell, 1972)
Realistic Group Conflict Theory: zero-sum
hypothesis (Campbell, 1965)
Model of identity motives (Vignoles et al 2006)
Optimal distinctiveness theory (Brewer, 1991)
Cultural similarity or global status hierarchy
across groups (Ward, Leong 2006)
Multicultural hypothesis (Berry, 2006)
Individual strategies
Changing group
Eriksen:
Trjuv hoiak
Tallinn (E)
49%
31%
20%
Ida-Viru (E)
22%
59%
19%
43%
24%
Tallinn (V)
9%
40%
50%
Ida-Viru (V)
5%
28%
67%
Muu-Eesti (V) 4%
17%
79%
Konfliktide ennetamine ja
lahendamine: 3 teed ja 3 hpoteesi
Identiteet (kattusid, individualiseerimine); vastastikune koost
ja kontaktid
multiculturalism hypothesis: when individuals and societies are
confident in, and feel secure about their own cultural identities
and their place in the larger society, more positive mutual
attitudes will result; in contrast, when these identities are
threatened, mutual hostility will result (Berry)
integration hypothesis: there will be more successful
psychological and social outcomes for individuals and societies
when strategies and policies that support double cultural
engagement (i.e., with both the heritage and national cultures)
are pursued (Berry)
contact hypothesis: greater contact between cultural groups will
lead to more positive mutual regard, under most contact
circumstances (Allport)
Riigiidentiteet Eestis
Eestlasi 958;
Vhemusi: 620, sh venelasi 377 (61%), eestivenelasi 213 (34%)
Eestivenelane
0,14*
0,27***
Eestlane
0,65***
0,00
Head uudised:
Seos etnilise ja riigiuhkuse vahel neutraalne vi
positiivne
Seos etnilise uhkuse ja mitmekultuurilise identiteedi
vahel neutraalne vi positiivne
Mtlema paneb: Eestlaste etniline identiteet pea
eristamatu riigiidentiteedist
II Multikultuurilisuse hpotees.
G. Nimmerfeldti doktorit
Variant 1
Eestlaste seas viidi lbi arvamusksitlus, mille kigus uuriti inimeste
hoiakuid Eestis elavate vhemusgruppide suhtes. Ksitlusest selgus, et
eestlased peavad oluliseks eelkige eesti keele ja kultuuri silimist.
Teised kultuurid on huvitavad, aga Eesti on liiga vike ja vaene, et
toetada teisi kultuure ja keeli. Kuna Eestis elab alla miljoni eestlase, siis
on eesti keele silimiseks vajalik, et ka kik lejnud Eestis elavad
kultuurigrupid rgiksid eesti keelt krgel tasemel.
Uuringus osalenud petajad leidsid, et kige paremini saavad
klassiruumis hakkama need vhemusrahvuste esindajad, kes kituvad
eestlaste moodi ja ei pa rhutada oma vene, ukraina vi mnda muud
pritolu. Minu soovitus on, et vanemad peaksid ka kodus oma lastega
rkima eesti keelt, ainult siis on vimalik omandada eesti keel vigadeta,
tles ks osaleja. Venelastel ja muudel vhemusrahvustel pole reaalne
pda oma keelt ja kultuuri silitada. Eestis hsti toimetulekuks on vaja
krgtasemel eesti keele oskust ning kahte keelt pole vimalik vrdselt
omandada. .
2. variant
Eestlaste seas viidi lbi arvamusksitlus, mille kigus uuriti
inimeste hoiakuid Eestis elavate vhemusgruppide suhtes.
Ksitlusest selgus, et eestlased peavad eesti keele ja kultuuri
krval oluliseks ka vhemusrahvuste keelte ja kultuuride
silimist Eestis. Eesti kultuur on vike ning seega mistavad
eestlased hsti vhemuskultuuride hoidmise ja arendamise
vajalikkust. Eestis elab le saja erineva rahvuse ning nad kik
on osa Eesti kultuuriruumist. Eesti keele oskuse thtsustamise
krval, tuleks toetada ka teiste keelte ppimist.
Uuringus osalenud petajad leidsid, et ka klassiruumis muudab
pilaste mitmekultuurilisus tunnid palju huvitavamaks. Samuti
on mitmesse kultuuri kuuluvad lapsed tolerantsemad ja
avatumad. Minu soovitus on, et venelased peaksid silitama
vga heal tasemel vene keele oskuse, sest mitmekeelsus on
suur pluss edasi ppimisel ja t leidmisel, tles ks osaleja
3. variant
Tulemused
revus
So hirm ja ebakindlus, mida inimesed
tajuvad gruppidevahelises suhtlemises.
Tuleneb murest, et ei teata, kuidas
kituda, kuidas neid vidakse tajuda, ja
kas ollakse aktsepteeritud.
2017
2020
Avatud hoiakuga
inimeste osakaal
sallivuse
koondindeksi
alusel
eestlased 27%;
teised rahvused
38%
Kontaktide
tihedus eestlaste
ja teiste rahvuste
esindajate vahel
(osakaal, kellel on
olnud palju
kontakte)
eestlased 26%;
teised rahvused
47%