Tallinna likool Informaatika Instituut

Helina Muruvee

Internetiturundus ja Web 2.0

Internet Marketing and Web 2.0 Bakalaureuset

Juhendaja: Inga Petuhhov

Tallinn 2008

Sisukord
SISUKORD ...........................................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................3 1. INTERNETITURUNDUS.........................................................................................................................4 1.1. MISTE ................................................................................................................................................4 1.2. EESMRGID .........................................................................................................................................5 1.3. REKLAAM INTERNETIS ........................................................................................................................6 1.3.1. Peamised kanalid Internetis .........................................................................................................6 1.4. INTERNETITURUNDUSE VRDLUS TAVALISE TURUNDUSEGA ..........................................................10 1.5. TURVALISUS ......................................................................................................................................13 1.6. EFEKTIIVNE KAMPAANIA INTERNETIS..............................................................................................14 1.7. KODULEHE KASUMLIKKUS ...............................................................................................................16 2. WEB 2.0 .....................................................................................................................................................18 2.1. 2.2. 2.3. 3. ISELOOMUSTUS..................................................................................................................................18 PHIMTTED .....................................................................................................................................20 VIMALUSED.....................................................................................................................................21

KSITLUS KITUMINE INTERNETIS ........................................................................................22

KOKKUVTE ...................................................................................................................................................28 SUMMARY.........................................................................................................................................................29 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................................................30 LISA 1 ..................................................................................................................................................................32

Sissejuhatus
Bakalaureuset ksitleb vga populaarset ja kasvavat valdkonda internetiturundust. hest kljest, et kuidas ja mida Internetis ma, teiseks, milline peaks olema ka platvorm ja veebilehe lesehitus, et see toimiks. Teiseks on kesolevas ts ksitletud Web 2.0 kontseptsiooni selle olemust ning rolli tnapeva hiskonnas. T eesmrgiks on uurida, millega internetiturundus peamiselt tegeleb, kuidas tuua kodulehele klastajaid ja kuidas juba saabunud klastajaid kodulehel hoida ning nende kitumist soovitud suunas mjutada. Uuritud on ka seda, mis rolli mngib turunduses ks veebitehnoloogia misteid Web 2.0. Bakalaureuset on jaotatud kolme peatkki. Esimene hlmab internetiturundust, teine Web 2.0-i ja kolmas peatkk kirjeldab lbi viidud ksitluse eesmrke ja tulemusi. Esimeses alampeatkis seletatakse lahti internetiturunduse miste ning mida see ksitleb. Jrgmisena on toodud vlja internetiturunduse eesmrgid. Internetireklaamist ning selle peamistest kanalitest on juttu kolmandas alamosas. Jrgnevas peatkis on kirjeldatud Internetiturunduse eelised ning piirangud. Ts on juttu ka antud valdkonna turvalisusest, mida saab lugeda kuuendast alampeatkist. Antud bakalaureuset ksitleb ka seda, kuidas saavutada reklaamikampaanias efektiivseid tulemusi ning milliseid reegleid jrgida eduka koduleheklje saavutamiseks. Lput sisaldab veebitehnoloogia mistet Web 2.0, mida saab nimetada veebidisaini ja arengu trendiks. Selle eesmrgiks on hlbustada loomingulisust, koostd ja kasutajate omavahelist suhtlemist. Ts seletatakse Web 2.0 olemust ning selle rolli internetiturunduses. Web 2.0-st saab lugeda kesoleva t teises osas. Bakalaureuset kigus viisin lbi ka ksitluse, millest soovisin teada saada vastanute kitumist ning teadlikkust internetiturunduse valdkonnas. Ksitlusele vastasid 70 inimest Interneti teel. Uuringu tulemused on toodud vlja t kolmandas peatkis.

1. Internetiturundus
1.1. Miste

Internetiturundust saab defineerida kui online-turundus vi e-turundus, mis on toodete vi teenuste turustamine lbi Interneti. Internet on toonud palju unikaalseid hvesid turundusse, kaasa arvatud viksed kulutused informatsiooni ja meedia levitamises laiale kuulajas- ja vaatajaskonnale. Internetiturundus liidab kokku loovad ja tehnilised Interneti aspektid nagu disaini, arenduse, reklaami ja mgi. See hlmab endas otsingumootori turustamist, reklaamindust, e-maili turundust, haruettevtte turundust, interaktiivset reklaamindust, maine juhtimist ja samuti turunduse meetodeid nagu blogide turustamist ja viiruslikku turustamist. Internetiturundus tegeleb peamiselt kahe lesandega. Esimene on klastajate toomine kodulehele ning teine on juba saabunud klastaja hoidmine kodulehel ja tema kitumise mjutamine soovitavas suunas. [1] Internetiturundus aitab ettevttel muuta enda koduleht reaalselt toimivaks ning kasumit toovaks lliks firma turundusprotsessis. Kesolev bakalaureuset ksitlebki internetiturunduse lesannete tideviimiseks vajalikke juhendeid.

1.2.

Eesmrgid

Internetiturunduse tegevusvaldkond on kllalt laialdane. See tegeleb alates e-maili kampaaniatega ja otsingumootoritega, lpetades avalike suhetega Internetis. Kigil nendel valdkondadel on kaks peamist eesmrki. Esimene internetiturunduse eesmrk on potentsiaalse kliendi meelitamine ettevtte kodulehekljele. Kui inimesed ei leia firma kodulehte, siis ei too see ka firmale kasu. Internetiturundus annab ettevttele vimaluse muuta koduleht lihtsamini leitavaks, mille tulemusena kasvab mrgatavalt veebilehe klastuste arv. Teiseks eesmrgiks on kodulehele judnud klastaja mjutamine ettevttele soovitud suunas. See eesmrk sarnaneb ldise turundustegevusega, mis suunab klastaja vajalikku toimingut tegema. See vib olla tellimuse andmine, ostu sooritamine, infopring vi midagi muud ettevttele kasulikku. Koduleht peab sisaldama klastajat huvitavat infot, vimaldama tal soovitud tegevusega hlpsasti hakkama saada ja vitma tema usalduse, et ta sooviks ettevttega asju ajada. [2] Mistlik on kodulehte tsiselt suhtuda ja arvestada sellega kui ettevtte he thtsaima kommunikatsioonikanaliga. Firmades viksid vimaluse korral kodulehega tegeleda turundusspetsialistid.

1.3.

Reklaam Internetis

Reklaam Internetis on ks soodsamaid kanaleid firma tutvustamiseks oma klientidele ja potentsiaalsetele tarbijatele nii Eestis kui ka vlismaal. Vrreldes teiste reklaamikanalitega annab reklaam Internetis kliendile vimaluse firmaga interaktiivselt suhelda. Kodulehel saab klient vhese vaevaga otsida lisainfot, teda on vimalik suunata tellima, ksides tema kontaktandmeid ja muud, mida teised meediakanalid ei vimalda. Seega saab firma leida endale Interneti teel lihtsamini potentsiaalseid kliente ja seda vikeste kulutustega. Reklaam Internetis on vga hsti mdetav. Kui teistes meediakanalites saab ninud inimeste arvu ligikaudselt hinnata uuringute abil, siis kampaania Internetis jtab konkreetse jlje, mis nitab tpselt kui palju inimesi on kampaaniat ninud ja mida nad on kampaanialehel teinud. [3] Internetis lbi viidud kampaaniad annavad firmadele vimaluse kiiresti ja vheste kulutustega juda oma klientuurini. Internet vimaldab oma klientideni viia palju enam informatsiooni kui seda vimaldab videoklipp televiisoris vi reklaamipind ajalehes. Internetiturundus hlmab palju erinevaid viise firma snumi viimiseks kliendini.

1.3.1. Peamised kanalid Internetis

Otsingumootorid Reklaam otsingumootorites on mjus ja hsti sihitav turunduskanal. Vahendid klastuste suurendamiseks ei ole piiratud ainult otsingumootoritega. Samuti ks arukalt paigutatud link temaatilises keskkonnas vib tuua firmale lisaks rohkem ja kvaliteetsemaid klastajaid.

Kataloogid Katalooge on kahte liiki. Esimesed on ldotstarbelised nagu Google, Neti, Yahoo jt. Teine liik on erialased kataloogid. ldistel kataloogidel on ldjuhul rohkem kasutajaid, kuid see-eest erialakataloogid vivad oma erilisuse tttu tuua kodulehele palju huvi tundvaid inimesi. Lingid teistelt lehtedelt Lingid teistel lehtedel vivad olla paigutatud kas kokkuleppel vi vabatahtlikult. Esimese variandina vivad firmad omavahelisel kokkuleppel paigutada teineteise lingid enda kodulehekljele (partnerid, tarnijad, kliendid, erialased organisatsioonid jne). Teisalt vivad lingid olla pandud vabatahtlikult, kuna lehe omanik peab seda kasutajatele huvitavaks vi vajalikuks.

Kampaaniad Internetis Internetis lbi viidavad kampaaniad on reklaam portaalides, otsingumootorites, kataloogides ja mujal. Ostetud reklaam toob ettevtte lehele kiiresti palju klastajaid, kuid klastuste suurenemine ei ole tavaliselt psiv ja klastajate arv langeb prast kampaania lppu endisele tasemele. [4] Uudiskirjad Uudiskirjade abil saab liitunud kasutajatele anda informatsiooni uute toodete vi teenuste kohta ja nuandeid toodete kasutamiseks. See annab firmale vimaluse enda uut toodet klientidele huvitavaks ning vajalikuks teha.

E-mail Kindlasti aitab klastajate lisandumisele kaasa ettevtte e-mailide lpus olev kodulehe aadressi sisaldav allkiri. Niteks viks see vlja nha selline: Niteks: Mari Maasikas Mari ja Mati O www.marijamati.ee Reklaamikandjad Kasutaja sisestab firma kodulehe aadressi brauserisse vi kasutaja on lisanud firma lehe bookmarkidesse vi lemmikutesse. Sellised kasutajad on saanud firma kodulehe aadressi teada mnel eelpool nimetatud viisil. Offline-kanalid Reklaammaterjalid - firma kodulehe aadress peaks kajastuma kigil firma materjalidel: bro ridel, tootelehtedel, hinnakirjadel, pastakatel, arvetel, mbrikutel jne. Kampaaniad teistes meediakanalites - reklaamikampaaniad nagu televisioon, raadio, print jt peaksid sisaldama firma kodulehe aadressi. Sber/tuttav soovitas - sprade ja tuttavate soovitused vaadata ht vi teist kodulehte on vga efektiivsed asjalike klastajate toomisel veebilehele. Selleks, et inimesed soovitaksid klastada ka teistele firma kodulehte, peab leht sisaldama infot, mis jks meelde ning jtaks klastajale hea mulje. Ajakirjandus heaks klastajate allikaks saab pidada ka artikleid ajakirjanduses, mis ratab sarnaselt sbra soovitusele inimestes huvi.

Alloleval pildil (Joonis 1) on nha, milliseid erinevaid teid pidi juavad klastajad kodulehele.

Joonis 1. Kanalid, mille kaudu klastajad juavad kodulehekljele. [4]

1.4.

Internetiturunduse vrdlus tavalise turundusega

Internetiturunduse eelis on informatsiooni kiire ja mugav kttesaadavus. Kliendid saavad toodetega Internetis tutvuda kskik mis kellaajal ja peval ning sooritada ka seal oste. Internetiturunduse tugevused on jrgmised: ttab 24 h pevas

Internetiturundus on pevaringselt toimiv turundus ning on kttesaadav igale inimesele, kellel on ligips Internetile, temale soovitud ajal. madalad kulud

Teiste meediakanalitega vrreldes on Internetis vimalik saada kige viksemate kulutustega suure hulga potentsiaalseid kliente. globaliseeritus

Turgudele sisenemine on firmadele lihtne. Interneti levipiirkonnas saab firma pakkuda oma kaupu ja teenuseid. Interneti koduleheklg vib tagada tuntuse le maailma. interaktiivsus

Internetiturundus vimaldab kohest tagasisidet, mille tttu on turundustegevus hsti planeeritav ning efektiivsem. kriitilise massi kiire saavutamine

Turundustegevuseks on vajalik piisav sihtgrupi olemasolu. Interneti kasutajate arv on piisavalt suur ning pidevalt kasvav, et teostada turundustegevust suurele sihtgrupile. [7]

10

Internetiturundust rakendavad ettevtted sstavad ka mgipersonali kulude pealt. Kokkuvttes aitab internetiturundus liikuda kohalikelt turgudelt nii leriigilistele kui ka rahvusvahelistele turgudele. [5] Hea internetiturundus:
paneb kodulehe ettevtte jaoks tulemuslikumalt tle tites klastajate ootusi,

soove ja vajadusi
aitab ettevttel saada kodulehekljest maksimaalset kasu on valdkond, mis seob info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat ning turundust on katsetamine, kohandamine ja loominguline lhenemine hlmab info otsimist, analsi, harjutamist ja kogemust thendab mitte unustada, et konkurent on vaid hiirekliki kaugusel [6]

Joonis 2. Kasutatavad vimalused kodulehe klastaja muutmiseks kliendiks. [6] Kige olulisem on see, et inimesed ettevtte leiaksid, seejrel siseneksid firma veebilehele. Thtis on panna neid tajuma, et tegemist on professionaalse ja usaldusvrse

11

ettevttega. Informatsioon ja teenused peaksid olema lihtsalt leitavad ja probleemideta kasutatavad. Kodulehe sisu peaks olema phjalik, kaasahaarav ja mv. Kui koduleht saab kige sellega hakkama, siis vib klastajatelt oodata firmalt oodatavad tegevusi (kontakt, tellimus, mk), taasklastusi ja teistele soovitamisi. Internetiturundus phineb phjalikult lbiviidud uuringutel. Soovitud tulemuste saavutamiseks on esmalt vaja selgitada vlja kodulehe klastajate soovid ja vajadused. Kuna internetiturunduse eelduseks on, et kliendid kasutavad traditsioonilisega vrreldes uuemat tehnoloogiat, ei pruugi snum kikideni juda. Samuti vib piirangud seada internetihenduse kiirus. Sissehelistamisteenuse vi mobiilseadmete kasutajatele vib liiga suurtelt vi liiga keerukatelt veebileheklgedelt info allalaadimine osutuda raskeks. Internetiturunduse piiranguks on see, et klientidel ei ole vimalik enne ostu sooritamist tooteid kega katsuda, nuusutada, maitsta ega selga proovida, mis mjutab olulisel mral kliendi otsustust. Kll aga on mned e-mjad klientide veenmiseks avanud vimaluse ostule kauplusesse jrele minna.

12

1.5.

Turvalisus

Turvalisus on mrava thtsusega nii online-riga tegelevatele ettevtetele kui ka klientidele. Paljud kliendid suhtuvad Internetis kaupade ostmisse eelarvamusega, kartes, et nende personaalse info privaatsust ei suudeta tagada. [5] Internetis leidub selliseid firmasid, kes enda klientide andmeid kolmandatele isikutele edasi mvad vi annavad. Ometi on nimetatud ettevtete koduleheklgedel kinnitused nende klientide andmete turvalise hoidmise kohta. Klientide andmeid mes rikuvad need ettevtted omaenda kehtestatud poliitikat. Mned ettevtted, kes klientide andmeid ostavad, pakuvad neile vimalust lasta oma andmed andmebaasist kustutada. Paljud kliendid ei ole sellest teadlikud, et nende andmeid jagatakse, ega saa oma andmete jagamist ettevtete vahel kuidagi takistada. Turvalisus on eriti just Internetti puudutavates ksimustes retult thtis. Paljud Internetis tegutsevad ettevtted tegutsevad selle nimel, et turvalisus oleks tagatud. ks peamine internetikeskkonna privaatsusja turvalisusksimuste lahendamise meetod on krpteerimine. Krpteerimiseks ehk ifreerimiseks nimetatakse avateksti teisendamist loetamatul kujul olevaks krptogrammiks. Tugevamaid ifreid kasutades on ka andmed paremini kaitstud.

13

1.6.

Efektiivne kampaania Internetis

Enamus kampaaniate analse piirdub klastajate arvu ja klikkimise protsendi jlgimisega. Klikkimise protsent nitab, kas firma reklaam ttab vi mitte. Klastajate arv ja klikkimiste protsent oleneb peamiselt ettevtte reklaamist ja meediakanalist, kus reklaami avaldatakse. [9] Efektiivseks kampaaniaks Internetis ei piisa ainult reklaamist. Kampaanialehe eesmrk on veenda klastajat tegema seda, mida firma neilt ootab. Kampaanialeht sarnaneb reklaami sisutekstiga, mis suunab klastajat tegema firmale kasulikku otsust. Kui kampaanialeht on hsti ette valmistatud, saab selle abil oluliselt suurendada klastajate muutmist ostjateks. Firma saab klastajaid kampaaniaga suunata kolme erinevasse kohta. Vhem efektiivsest alustades on need jrgmised:

Kodulehe avalehele - ebaefektiivseim koht, kuhu firma saab klastaja suunata. Avaleht sisaldab tavaliselt vaid ldist infot ettevtte kohta ning konkreetse snumi puudumise tttu on raske klastaja kitumist suunata.

Kodulehe sisulehele - suunates klastaja kampaaniaga seotud toote vi teenuse lehele, suurendab firma oma kampaania efektiivsust, kuna klastaja saab konkreetset infot ja on palju tenolisem, et ta teeb seda, mida firma temalt ootab.

Kampaanialehele kampaanialeht on kliendi suunamiseks kige tulemuslikum sihtkoht. Kampaanialehel saab firma oma snumit tpsustada ja esitada klastajale phjendusi mingi tegevuse sooritamiseks. Spetsiaalsed kampaanialehed muudavad kampaania oluliselt efektiivsemaks vrreldes kahe eelmise vimalusega.

14

Kampaanialehed Efektiivse kampaania saavutamiseks on soovitav teha igale bnnerile, postitusele ja muule reklaamile oma kampaanialeht. Selleks ei piisa tavalisest lehest, mis juba Internetis leval on. Reklaamlink, mis toob klastaja firma kodulehe alamlehele, ei pruugi vastata tema ootustele ja reklaamis lubatule. Samuti ei vasta see konkreetse kampaania vajadustele. Suunates klastaja ettevtte kodulehe avalehele, antakse talle rohkem infot, kui antud kampaania raames vajalik ja hajutatakse thelepanu reklaamiga, mitte seotud infoga. Kasutada tuleks kampaanialehti, millel keskendutakse ainult olulisele. Luues kampaanialehte on esmathtis arvestada, mida firma klastajalt ootab, et ta kodulehel teeks. Pika reklaamteksti kasutamine lehel vib klastaja thelepanu hajutada, seega oleks mistlik ka ettevtte toodetest, teenustest ja ajaloost rkida ainult siis, kui see tstab reklaamitud pakkumise vrtust. Kampaanialehe eesmrk on keskenduda hele kindlale pakkumisele. Klastajale tuleks anda piisav teave selleks, et langetada soovitud otsus, kuid vltima peaks krvalist infot, mis vib klastaja thelepanu mujale suunata. Kui soovitakse klastajale esitada kampaaniaga otseselt mitte seotud informatsiooni, tuleks seda teha prast kliendilt oodatud toimingut. Klastajale peaks olema selgitatud tpsed juhendid ja phjused mingi tegevuse sooritamiseks. Arukas oleks anda kliendile pidev levaade, kus ja miks ta mingis kohas asub. Vga oluline on kontroll, kas kiki toiminguid on kliendil vimalik kampaanialehel teostada. Vaid viksest tehnilisest veast vib firma kampaania lbi kukkuda. Ebameeldivate llatuste rahoidmiseks on kasulik lasta lehte mitmel inimesel testida.

15

1.7.

Kodulehe kasumlikkus

Kodulehekljest soovib kasu saada iga tegutsev ettevte. Lihtsaid ja konkreetseid samme tehes on iga koduleheklje puhul vimalik suurendada selle kasumlikkust. Oluline on veebilehe juures piisavalt mv ja korrektne lesehitus, mis oleks nauditav kikidele klastajatele ning pakuks emotsioone. Lehe tnapevalikkus on kodulehe juures kige vajalikum aspekt. Seda peaks olema vimalik kiiresti ja kindlalt muuta ning igaklgselt hallata. Kodulehe kasumlikumaks loomisel on ks esmaseid lesandeid olemasolevate probleemide ja vigade eemaldamine ning alles seejrel uute ideede rakendamine. Kui firma koduleheklg on kujunduslikult korrektne ning phineb tnapevasel sisuhalduse lahendusel, oleks jrgmine samm lehele suunavad domeeninimed. ige domeeninime leidmine ei ole lihtne lesanne, sest paljud nimed on juba kasutusel. Otsingumootorid, millele Eesti ettevtetel tasub thelepanu prata on Neti ja Google otsingumootorid. Enamasti jrjestavad otsingumootorid koduleheklgi erinevalt ning selle loogika mistmine on suhteliselt keeruline. Seeprast usaldavadki paljud firmad selle t internetiturunduse agentuuridele ja suurematele veebifirmadele. Teenuse sisseostmisel on vajalik kokku leppida mitmendale positsioonile, mis otsingusnade alusel ja millistes otsingumootorites koduleht peab ilmuma. Seejrel on teenusepakkujal vimalik paremini mista kodulehe omaniku huve ja vajadusi. Enamikke hsti toimivaid kodulehe lahendusi iseloomustab kasutajate andmete kogumine, mis thendab, et klastajad suunatakse registreerima firma kodulehe kasutajaks. Siinkohal on edu vti mitte liiga spetsiifiline kasutajaprofiilide loomine. Firmale on tpselt teada, kes millal ja milliste huvidega kodulehel registreerus.

16

Suhteliselt lihtsate tehniliste lahendustega on vimalik luua vga hid vimalusi kasutajate liigitamiseks ning tpselt huvidest lhtuvate registreerunute nimekirjade moodustamiseks. [17]

Kasumlike ja edukate veebilehtede omanikud teostavad enda lehe kohta statistikat, mis annab firmale levaate kasutajate kitumise kohta - millal ja milliste otsingusnade abil lehel pringuid tehti, mis kohti klastati, millisest kohast lehele tuldi ning mis osast lahkuti. Tavapraselt jtab iga klikk Internetis kodulehele jlje, mille tuvastamine on suhteliselt lihtsalt veebilehele lisatav.

ks hea koduleht hlmab ka tellimuse esitamise vimalust. Esialgu piisab ka sellest, kui tellimine toimub ilma maksmiseta ning sooviavaldused laekuvad niteks firmale e-mailile. Kui see osutub edukaks, tasub luua kaubanduslik osa ning Interneti teel maksete teostamise vimalus. Kodulehel on oluline peale informatsiooni kiire ja loogilise leitavuse ka selge ja arusaadav struktuur. Selgesti nhtavad menvalikud, kiire otsinguvimalus jne annavad kodulehele klastajale vimaluse lehelt soovitud info les leida ning see suurendab tenosust, et inimene koheselt lehelt ei lahku. Kasumlikke kodulehti iseloomustab veel lisaks eelnevale vime klastajaid pidevalt loovate uuendustega llatada. Tulus koduleht pidevalt tieneb ning ka selle vlimus muutub piisava aja tagant.

17

2. Web 2.0
2.1. Iseloomustus

Web 2.0 on kogum majanduslikke, sotsiaalseid ja tehnoloogilisi trende, mis kollektiivselt formuleerib jrgmise Interneti generatsiooni alusphja avalikkus, vrgu efektiivsus, kpsem, omalaadsem meedium, mis on kirjeldatud kasutajaliikmete poolt. See on rohkem kui uue kasutajaliidese kokkuliimimine vanale rakendusele, vaid see on mtlemisviis, uus perspektiiv terves tarkvararis kontseptsioonist kohaletoimetamiseni, turundusest tugiteenusteni. Web 2.0 on enamat kui lihtsalt snaklks. See on teisendus, mis tukab firmasid tagant kikides majandusharudes uue ritegemise viisi suunas. Firmad, kes kasutavad Web 2.0 vimalusi, saavad turul varakult edumaad.[13] Web 2.0 ktkeb endas uut etappi veebi kasutuses, kus tehnoloogiline revolutsioon on asendunud sotsiaalse revolutsiooniga. Web 2.0 liidab kasutajad ning ritab tehnoloogiat muuta kasutajate jaoks thusamaks, et vimaldada kiiret orienteerumist jrjest kasvavas informatsioonitulvas. [11] Web 2.0 mistega thistatakse veebilahenduste uut generatsiooni. Termini autoriks on iirlane Tim OReilly (1954-). See nimi sndis hel ajurnnakul (2004. aastal), kui arutati 2001. aasta niinimetatud .com majandusmulli lhkemise jrgset olukorda. [13] OReilly ja teised hakkasid mtlema, mis hendab ellujnud firmasid ja mis lahutab neid eelmisest ajastust. Nad tegid esialgse nimekirja, kus figureerisid niteks sellised asjad:

18

Lihtne on mrgata, et selles lhikeses loetelus pole ainult veebirakendused kunagine muusikavahetus-programm Napster ei kuulu nende hulka. Aga see pole nii thtis kui kasutajate endi roll rakenduses. ks OReilly snastatud postulaate uue veebi (Web 2.0) kohta klas: Mida rohkem kasutajaid, seda parem teenus. S.t vanasti, kui veebi sisu tootsid niteks mingi ettevtte vi asutuse veebimeistrid, thendas kasutajate juurdetulek lihtsalt rohkem klikke, suuremat andmete liigutamise mahtu ja jrelikult rohkem kulusid. Nd, kui kasutajad on kaasatud paljude saitide puhul sisu loomisse, thendab arvukam kasutajaskond seniste pruukijate jaoks lisavrtust ning ka veebilehte arendava ettevtte enda vrtuse kasvu. Ekslik oleks uut tpi veebi ksitleda lihtsustatult, et see on vaid vimalus artiklitele kommentaare lisada vi ise pilte les laadida. kski selline vimalus eraldi ei ole phimtteline, revolutsiooniline muudatus. Web 2.0 kontseptsioon on arenev ning just sealt peavad turustajad tna oma ksimustele vastuseid otsima. See aitab passiivsest tarbijast muuta aktiivse partneri ning vimaldab kaasata kliente tootearendusse, kvaliteedikontrolli ja turundusse. [10] Web 2.0 aitab defineerida keerulisi ja ebamraseid kontseptsioone, see lihtsustab kommunikatsiooni, aitab mitte-tehnilisi inimesi ja on kasulik uute tehnoloogiate edendamiseks.

19

2.2.

Phimtted

Web 2.0 on nimetus erinevatele uudsetele veebiteenustele, mis lihtsustavad digitaalsete materjalide (tekstidokumentide, fotode, videote jms) jagamist, leidmist ja tellimist. Mnikord nimetatakse Web 2.0 iseloomulikke veebivahendeid (blogid ehk ajaveebid, wikid, soovitusssteemid) ka sotsiaalseks tarkvaraks, kuna nende peamine efekt seisneb sotsiaalsete vrgustike suhtluse ja koost toetamises. [15] Web 2.0 vahendid vimaldavad internetikasutajatel ise otsustada, mida ja kuidas levitada, erinevalt traditsioonilistest lahendustest nagu firma koduleheklg, mis vimaldab klastajal ainult seal olevat infot lugeda. Web 2.0 looja Tim OReilly poolt paika pandud Web 2.0 phimtted on jrgmised: Veeb kui platvorm Kontroll iseenda andmete le Teenused mitte pakitud tarkvara Osaluse arhitektuur Tulus mastabeeritus Andmete allika ja andmete teisendatavuse segatavus Tarkvara on seadme heainsa kihi peal hine intelligentsuse rakendamine.

Seos internetiturunduse ja Web 2.0 vahel seisneb selles, et Web 2.0 vimaldab onlineteenuseid tuua Interneti kaudu tarbijaskonnani. Web 2.0 seob inimesi. Inimesed omakorda jagavad, kauplevad, vahetavad, teevad koostd jne. Ettevtte idee Web 2.0 vimaluste kasutamises viks olla kasutada Interneti judu, et siduda inimesed kokku loomaks suureprane sisu, jagamaks kogemusi ning tagamaks kontrollitavuse ja tasakaalu sotsiaalse suhtlemise kaudu.

20

2.3.

Vimalused

Web 2.0 loob igahele vimalused sisutootmiseks (blogid, Wikid, Flickr, YouTube jne). Kuna veebisisu hulk ja veebirakenduste mitmekesisus ulatuslikult kasvab, pakub Web 2.0 uusi vimalusi inforgastikus toimetulekuks: mrgendamine, sotsiaalsed soovitusssteemid (Del.icio.us, Furl), RSS agregaatorid (Technorati), automaatne snkroniseerimine ja rakenduste koostalitus. [10] Kokkuvtteks Web 2.0 firmade kompetentsid viksid olla jrgmised:

Teenused mitte pakitud tarkvara, tulusa mastabeeritavusega Kontroll unikaalsete, raskesti uuesti loodavate andmete le, mis rikastuvad, mida rohkem inimesi neid kasutab Kasutajate usaldamine hine intelligentsuse rakendamine Pika jrjekorra vhendamine kasutaja iseteeninduse kaudu Tarkvara asetsemine seadme he kihi peal Kerged kasutajaliidesed, arengumudelid, rimudelid.

21

3. Ksitlus kitumine Internetis

Ksimustik on koostatud elektroonilise vahendi eFormular abil aadressil

www.eformular.com. Selle raames on soovitud teada saada ksitletute kitumist toote vi teenuse pakkuja kodulehel ning otsustuste langetamise ajendeid Internetis ning seda kike turunduse vaatenurgast. Ksitlusest selgub vastanute teadlikkus Web 2.0-st. Ksitlus on lbi viidud Interneti teel. Valim moodustus tkaaslaste, likoolikaaslaste ning sprade ja tuttavate seast. Ksimustiku saatsin e-maili aadressile ligikaudu 80 inimesele ning nendest tidetult laekus tagasi 70. Ankeet asub aadressil: http://www.eformular.com/helz/internetiturundus.html ja kesoleva bakalaureuse t lisas (Vt Lisa 1). Ksitlusele vastas 70 inimest vanuses kuni 60 eluaastat. Vastanutest moodustasid 67% naised (47 naist) ja 33% mehed (23 meest). Ksitletute vanuse sagedus jaotus jrgnevalt:
vanusevahemik kuni 18 19-25 26-32 33-39 40-46 47-53 54-60 sagedus 10 32 12 7 5 2 2

Nagu eelolevast tabelist nha, on enamik vastanutest vanuses 19-25, mis moodustab 46% kogu vastajaskonnast. Kolmanda ksimusega oli soov teada saada ksitletute toodete ja teenustega tutvumise sagedust Internetis. Tulemused on nha Joonisel 3.

22

Kui tihti tutvute toodete/teenustega Internetis? 30 25 vga harva sna harva vahetevahel sna tihti vga tihti 20 15 10 5 0 sagedus 9 8 8 25 20

Joonis 3. Toodete ja teenustega tutvumise sagedus Internetis. Enim vastanuid ehk 25 inimest 70-st tutvub vahetevahel toodete vi teenustega Internetis. 20 teeb seda sna tihti ning vhem vastati vga harva, sna harva ja vga tihti. Seega siit jreldub, et enamik ksitletutest tutvub neid huvi pakkuva toote vi teenusega Internetis enamasti enne ostu. Neljanda ksimuse eesmrk oli vlja selgitada, kui tihti ostetakse tooteid Interneti vahendusel. Tulemused on Joonisel 4 tulpdiagrammina.
Kui tihti ostate tooteid Interneti kaudu? 35 30 25 20 15 10 5 0 1 vga harva 18 13 sna harva vahetevahel sna tihti 5 1 vga tihti 33

Joonis 4. Interneti teel toodete ostmise sagedus.

23

Erinevalt toodete tutvumisest ostetakse Interneti vahendusel tooteid harva. Ligi pooled vastanutest harrastavad poodlemist Internetis vga harva. Neljandik ehk 18 vastanut 70-st teeb seda sna harva ning vahetevahel 13 inimest. Tihti ostavad tooteid Interneti kaudu vaid 6 vastanut. Ksimus Kui oluline on Teie jaoks soovitud info leidmine toote/teenuse pakkuja kodulehekljelt? annab levaate, kui thtsaks peavad klastajad neid huvi pakkuva informatsiooni leitavust firma kodulehekljelt. 43 inimest 70-st ehk 61% vastanuist pidasid seda enda jaoks vga oluliseks. sna oluline on info kiire leitavus 20-le vastanud inimesele. Siit jreldub, et firma kodulehekljel kliendile suunatud informatsioon peaks olema hsti struktureeritud, et klastajal jks firmast hea mulje ning ta leiaks enda ksimustele vastused vimalikult vhese vaevaga. Kodulehe vlimus on samuti thtsuselt krgel kohal. Vga thtsaks ja sna thtsaks peavad ksitletud veebilehe vlisilmet enam-vhem vrdselt. Kolmele ei ole see mrav tegur ning vastata ei osanud 4 inimest. Sagedustabel selle ksimuse tulemustega on jrgmine:
thtsus ei ole thtis sna thtis vga thtis ei oska vastata sagedus 3 33 30 4

Ksitluse kigus soovisin ka teada saada inimeste teadlikkust ts ksitletud mistest Web 2.0. Vastuste jaotuvus on nha Joonisel 5.

24

Kas olete kuulnud terminist Web 2.0?

13% ei ole kuulnudki 14% olen sellest midagi kuulnud tean vga hsti selle thendust 73%

Joonis 5. Sektordiagramm ksitletute Web 2.0 teadlikkusest. Nagu eelseisvast sektordiagrammist vlja tuleb, ei tea 73% vastanutest Web 2.0 thendust. Teadlikud on sellest 13% ning veidi rohkem ehk 14% ksitletutest on Web 2.0-st veidi kuulnud. Kusjuures tulemustest selgus, et mehed on Web 2.0-st teadlikumad kui naised 95,7% naistest ja 61% meestest ei olnud terminist varasemalt kuulnud. Kaheksas ksimus hlmab teid, mille kaudu on vimalik juda ettevtte veebilehekljele. Vastusevariantidena on toodud vlja kige sagedamini kasutatavad kanalid Internetis. Sagedustabel ksimuse vastuste kohta on jrgmine:
kanal otsingumootorid lingid teistelt lehtedelt uudiskirjad e-mail sbra/tuttava soovitus uudised ja artiklid reklaammaterjalid kampaaniad (tv, print, jt) kampaaniad Internetis kataloogid muu sagedus 48 4 1 2 1 2 5 2 2 2 1 protsent 68,6% 5,7% 1,4% 2,9% 1,4% 2,9% 7,1% 2,9% 2,9% 2,9% 1,4%

lekaalukalt jutakse ettevtte kodulehele otsingumootoreid kasutades (68,6% vastajaskonnast). Teisena leitakse firma veebileheklg les teistel lehtedel olevate linkide kaudu. Samavrselt 2,9 % ksitletutest vastasid e-mail, uudised ja artiklid, kampaaniad

25

ning kataloogid. Vhim kasutatakse vastanute seas leheklje leidmiseks uudiskirju, spra vi tuttavat ja muid kanaleid. Ksitluse eesmrk oli vastanutelt teada saada, millist ettevtte kohta kivat infot nad enim usaldavad. Tulemused on alljrgneval diagrammil (Vt Joonis 6).

Joonis 6. Diagramm usaldusvrsemate kanalite kohta. Diagrammist selgub, et kige usaldusvrsemaks infoallikaks peetakse firma

koduleheklge. lekaalukalt valis selle vastusevariandi 49 inimest ehk 70% vastanutest. Siit saab jreldada, et kuna kige teprasemaks peetakse firma kodulehel olevat teavet, peaks ettevte hoolitsema enda kodulehekljel oleva informatsiooni uuendamise ning korrektsuse eest.

26

Ksimus Kas tutvud Sinu e-mailile saadetud (soodus)pakkumistega? toob vlja selle, kui tihti vastanud loevad nende e-postile edastatud pakkumisi. Vastused on toodud vlja Joonisel 7.

Kas tutvud Sinu e-mailile saadetud (soodus)pakkumistega? 30 25

sagedus

26 20 16

20 15 10 5 0

6 2 vga harva sna harva vahetevahel sna tihti vga tihti

Joonis 7. E-mailile saadetud (soodus)pakkumistega tutvumise sagedus. Joondiagrammilt selgub, et e-postile saadetud (soodus)pakkumistega tutvub 26 vastanut vahetevahel ja 20 vga harva. 16 inimest vastas, et on pakkumistest huvitatud sna tihti. sna harva avavad pakkumisi sisaldavaid e-maile 6 inimest ja vastupidi, vga tihti teevad seda 2 ksitletut. Viimase ksimuse eesmrk oli ksitletutelt teada saada, mis neid hirib enim ettevtete koduleheklgedel. Vastata sai vabas vormis tekstina. Kige rohkem oli probleemiks soovitud info leitavus. See thendab, et koduleht on keerukalt les ehitatud ning informatsioon ei ole korrapraselt struktureeritud. Samuti vastasid ksitletud, et veebilehtedel olev teave on aegunud ning seda ei uuendata piisavalt tihti. Sooviti ka firma kodulehekljelt leida rohkem informatsiooni pakutavate toodete/teenuste ning kehtivate hindade kohta.

27

Kokkuvte
Otsustasin enda bakalaureuset phendada sellele teemale, kuna internetiturundus on tnapeval kiiresti kasvav valdkond ning iga tegutsev ettevte saab suuresti selle abil mjutada enda firma kasumit ning edukust turul. Bakalaureusets on uuritud internetiturunduse peamisi tegevusalasid - mida see endast hlmab ning kuidas Internetis tegutsev ettevtte saab kliente kodulehele tuua ja nende kitumist suunata. Ksitletud on Web 2.0-i, selle phimtteid ja vimalusi ning seoseid turustamisega Internetis. Ts on viidud lbi ksitlus selgitamaks vlja vastanute kitumist ning seda suunavaid tegureid internetiturustajate kodulehel. Ksimustiku raames selgusid, kui olulised on vastanute jaoks koduleheklje juures info leitavus ning selle kujundus. Selgus inimeste teadlikkus Web 2.0-st. Kodulehekljeni viivad populaarsemad ning usaldusvrsemad kanalid tulid samuti ksitlusest vlja. Antud bakalaureusetst viksid kasu saada eelkige turustajad, kes leiavad kasulikku ning petlikku teavet selle kohta, kuidas enda firma edu Interneti abil kasvatada. Kindlasti saab ka ts lbi viidud ksitluse tulemustest teha jreldusi, mida ettevtte juht saab enda firma kasuks tle panna.

28

Summary

The graduation work has been written about Internet Marketing what it includes and how a working company can bring customers to his website and make them act how it is profitable for the company. In this document has been introduced also Web 2.0 its principles and possibilities in todays society. In operation of writing, there has been carried out a questionnaire among 70 people in age to 60. It brings out results how questioned people act in Internet and what are their preferences in Internet Marketing. This document will be primarily beneficial for these companies, who would like to make business and be successful in e-commerce. As the Internet Marketing is a field that grows very fast, it is wise for marketing people to follow the road.

29

Kasutatud kirjandus
1. Internetiturundus - http://www.sevenline.ee/?internetiturundus (Priit Kallas, 10.12.2007). 2. Turundus Internetis - http://www.sevenline.ee/index.php?turundus-internetis (Priit Kallas, 22.03.2006). 3. Reklaam Internetis - http://www.sevenline.ee/?reklaam-internetis (Priit Kallas, 10.12.2007). 4. Internetiturundus - http://www.sevenline.ee/?internetiturundus (Priit Kallas, 10.12.2007). 5. Internetiturundus http://www.juhtimine.ee/?op=body&id=4&art=191 (26.10.2007). 6. Internetiturundus - pane Internet oma ri kasuks tle http://www.altex.ee/mis-on-internetiturundus (12.01.2008). 7. Turundus Internetis http://www.aktiva.ee/350/AddToCart/Turundus_internetis.html?Session=d406ef5 4e0bf122e139a986641db310b (O Minufirma, 22.02.2007). 8. Reklaamikulud ja efektiivsus http://www.aktiva.ee/340/Reklaamikulud_ja_efektiivsus.html?Session=6a3e9994 4d94719923cfad70cb7ca06a (Majanduskonsultatsioonide O, 22.02.2007). 9. Efektiivne kampaania Internetis - http://www.sevenline.ee/?internetiturunduskampaania-internetis (24.01.2008). 10. Web 2.0 ja teadmushaldus organisatsioonis http://www.slideshare.net/martlaa/web-20-ja-teadmushaldus-organisatsioonis/ (Mart Laanpere, detsember 2007). 11. Mis on Web 2.0? - http://www.htk.tlu.ee/web2seminar/web-2-0 (24.01.2008). 12. Mis on Web 2.0? - http://www.slideshare.net/KerttuMetsar/mis-on-web-20/ (Kerttu Metsar, detsember 2007). 13. Web 2.0 Principles and Best Practices http://www.oreilly.com/catalog/web2report/chapter/web20_report_excerpt.pdf (OReilley Radar, november 2006).

30

14. What Is Web 2.0 http://www.oreillynet.com/pub/a/oreilly/tim/news/2005/09/30/what-is-web20.html?page=5 (Tim O'Reilly, 30.09.2005). 15. Tallinna likooli IV Partnerpev: ppimine tulevikuorganisatsioonis. Koolitus Web 2.0 ja ettevte http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2090&ArtID=8095&action=article (Mart Laanpere, Kairit Tammets, Priit Tammets, 11.02.2008). 16. E-kommunikatsioon: thus alternatiiv vi keeruline lahendus? http://64.233.183.104/search?q=cache:88WJaKUvbWMJ:www.tlu.ee/files/arts/59 88/Kooliff3dc3106a290c836032772cd0e73e84.pdf+web+2.0+%2Bv%C3%B5im alused&hl=et&ct=clnk&cd=3&gl=ee (Mart Laanpere, 11.02.2008) 17. IT ja internetiturundus http://www.mindpower.ee/?lang=est&main_id=30&news_id=129 (Villu Parvet, 11.02.2006)

31

Lisa 1
Ksitlus
Palun Teil tita jrgnev ksimustik, mille tulemusi kasutan enda bakalaureuset kirjutamisel. Ksitlus on anonmne ning titmiseks kulub ligikaudu 2-3 minutit. *Teie vanus: kuni 18 19-25 26-32 33-39 40-46 47-53 54-60 aastat *Teie sugu: mees naine *Kui tihti tutvute toodete/teenustega Internetis? vga harva sna harva vahetevahel sna tihti vga tihti *Kui tihti ostate tooteid Interneti kaudu? vga harva sna harva vahetevahel sna tihti vga tihti *Kui oluline on Teie jaoks soovitud info leidmine toote/teenuse pakkuja kodulehekljelt? ei ole oluline sna oluline vga oluline ei oska vastata *Kui thtis on Teie jaoks kodulehe vlimus, kus makse tooteid/teenuseid? ei ole thtis sna thtis vga thtis

32

ei oska vastata *Kas olete kuulnud terminist Web 2.0? ei ole kuulnudki olen sellest midagi kuulnud tean vga hsti selle thendust *Mis kanali kaudu juad peamiselt Sind huvi pakkuva firma kodulehekljele? otsingumootorid lingid teistelt lehtedelt uudiskirjad e-mail sbra/tuttava soovitus uudised ja artiklid reklaammaterjalid kampaaniad (tv, print, jt) kampaaniad internetis kataloogid muu *Mis kanalis leiduvat infot pead Sina mingi ettevtte kohta kige usaldusvrsemaks? firma koduleht ajakiri/ajaleht sber/tuttav televisioon raadio blogid foorumid muu *Kas tutvud Sinu e-mailile saadetud (soodus)pakkumistega? vga harva sna harva vahetevahel sna tihti vga tihti

33

Mis on Sinu arvates suurimad vead firma koduleheklgedel ja mis viks teisiti olla?(ei ole kohustuslik)

Tnan vastamast!
saada kustuta

34