Professional Documents
Culture Documents
BAHASA SEMAI
TAHUN SATU
Bahasa Semai
DOKUMEN STANDARD KURIKULUM DAN PENTAKSIRAN
TAHUN 1
Terbitan Terhad
Bahagian Pembangunan Kurikulum
Kementerian Pendidikan Malaysia
Mei 2015
Terbitan 2015
Kementerian Pendidikan Malaysia
Hak Cipta Terpelihara. Tidak dibenarkan mengeluar ulang mana-mana bahagian artikel, ilustrasi dan isi kandungan buku ini dalam apa juga bentuk dan
dengan cara apa jua sama ada secara elektronik, fotokopi, mekanik, rakaman atau cara lain sebelum mendapat kebenaran bertulis daripada Pengarah,
Bahagian Pembangunan Kurikulum, Kementerian Pendidikan Malaysia, Aras 4-8, Blok E9, Parcel E, Kompleks Pentadbiran Kerajaan Persekutuan,
62604 Putrajaya
ISBN: 978-967-420-110-4
KENANDUG
Rukon Negara.
vii
Kate Pengantar ..
ix
Ipemulak ..
Matlamat .....
Objektip ...
Kerangke KSSR .
Pokes ...
11
Organisasi Kenandug 19
Standard Kenandug ru Standard Belajar Cenempet Cerngai ru Belwal ..
27
32
38
42
43
Panel Pengubal..
44
RUKUN NEGARA
RUKON NEGARA
vi
vii
viii
KATE PENGANTAR
Dokumen Standard Kurikulum dan Pentaksiran (DSKP) ini ialah
dokumen yang memperincikan kandungan mata pelajaran bagi
Kurikulum Standard Sekolah Rendah (KSSR). DSKP adalah
wadah utama yang menjadi panduan guru dalam mendukung
hasrat mulia negara bagi menyediakan pendidikan bertaraf dunia
kepada generasi masa kini dan akan datang.
Pengarah
Bahagian Pembangunan Kurikulum
ix
IPEMULAK
Engrok Semai nerupe mate pelajaran ku kateh kurikulem pedana
Mureb ju kaom kilek, belajar Engrok Semai enai buleh jadik lebeh
keharmonian negare.
Pendidikan Kebangsaan.
MATLAMAT
OBJEKTIP:
3.
4.
5.
6.
Komunikasi
Saens Ru Teknolugi
Genabugjenalen cenempet
bahase secare bengwal ru
pek bengwal semase
beinteraksi
Kenembang Pizikal Ru
Estetika
Kenembang jasmani tu
senihat utnuk nesejahtere
dirik
Penupok daye imaginasi,
kretiviti, bakat ru apresiasi
SEIMBANG
INSAN
SEIMBAN
G
Inovatip
Tenerampel Dirik
Nepupok penimpen ru
sahsiah dirik jijoi ektiviti
kurikulem ru kokurikulem
3
Senenoi
Berengkep lemu ru neamal
tentang nemasarakat ru alam
kerileng setempat, negara ru
glubel
Nehayat semangat
patriotisem & nesepadu
POKES
Ku ipenyudah belajar Engrok Semai senekulah rendah, mureb
Nilei Bor
sejagat.
ru belajar.
Neajar Konstruktivisme
neajar,
kenaji
pigoidoh,
cerendik
bebegei,
belajar
belajar ditehjeh.
Kenaji Pigoidoh
Neajar Kuntekstual
kenenjip jap jis enai, sengoi ru alam kerenjak. Neajar adeh biperlei
Bebegei Cerendig
lienai.
Kretiviti (EMK)
Kretiviti adeh bituju ku penanei ru nemampu nunumom hiha
perhol atau hiha beh nu nanek bende de pai, selesei pekare,
bipakei daye serngi, perhol peniker atau nereka de asal. Daye
kretiviti mureb haros biberkus lei nu tahap optimem de enai
buleh perhol cenipte de bor ru hiselesei pekare de tegep ru
jadik neamal kateh sinui rakyat Malaysia.
Neusahawan
Ku jaman hunen, mureb senalo bior serngi nu neusahawan ju
umor nyennyam. Ciri-ciri de kilek bekaet ru beniage mong
ikretiviti, inovasi ru inisiatip de kien nu pengwas ilei ru kibejaye.
Sengrap
elemen
neusahawan
adeh
temasok
ialoh
nanek
nebentok
pengrek
kelakuk,
budaye
serengngi
CENEMPET ABAD KE 21
Cenempet abad ke 21 kimatlamat untuk kiperyos mureb de mong profil begei adeh :
PROFIL MUREB
TENENRANG
Bedaye Tahan
Pemiker
Maher Bekomunikasi
Nai belwal ru kiog peniker, idie ru maklumat ru yaken ru kretip secare bengwal ru
tenules, kigunak bebegei medie ru teknolugi.
Kerjak Nepasok
Nai buleh bekerjaksamak secare bekesan ru harmoni ru mai kilek. Nai galas
tanggungjawab besamak serte kihormat ru kihergai senumbang de biog ya nutiap
ahli nepasok. Nai kep cenempet interpersonal joi ektiviti kolaboratip, ru adeh
kijadik nai pemimpen ru ahli nepasok de lebeh bor.
Nai beh rasak hod panei semula jadik ha teroke strategi ru idie pai. Nai belajar
cenempet de perlu haui inkuiri ru nenyelidek, serte kiternyul sipat bedikari kateh
belajar. Nai rasak kenenjip belajar nucereg sinui secare tenenros.
7
Beprinsep
Bemaklumat
Henhok/ Prihaten
Nai ternyul empati, belas kenaseh ru rasak hurmat nu penerlu ru nerasak mai
kilek. Naikomited ha behikmat nu masarakat ru napasti nelestari alam kerileng.
Patriotik
bemaklumat
serngi,
ru
patriotik
ru
mong
cenempet
KBAT
Tenenrang
Kiaplikasi
Kianalisis
Kinilei
Kicipte
Kigunak penanei,
cenempet, ru nilei kateh
situasi bebize ha kilaksane
nunanek pekare.
Kicerlah maklumat nu
bahgian macot ha kipaham
ru lebeh medalam serte
hubug kaet antare bahgian
ajeh.
Kibeh tenimbang ru
neputos gunak penanei,
kenenjip, cenempet, ru nilei
serte kiog justipikasi.
Kihasel idie atau produk
atau care de kretip ru
inovatip.
Jadual 1: Tenenrang KBAT
individu
kibeh
kurikulem
10
Hijug nu asas
Genunak teknoloji
tahap
adeh
akan
kijadik
pemangken
nu
kenembang
Tenakser Belajar
ru bematlamat.
Tenakser diteijeh mongloh ciri de kibuleh guru kipanei tahap standard
belajar de sudah kicapei ya mureb. Tenakser pomatip biui diteijeh kateh
pruses belajar sementare tenakser sumatip bibeh ku idanij penggal
senekulah. Tenakser belajar buleh bibeh joi bebegei ektiviti bengwal ru
tenules. Harem nar tenakser pomatip ru sumatip beperanan ha perneng
tahap cenapei penanei mureb ju segi belajar engrok.
11
12
13
14
kerop:
KIBEH INSTRUMEN
kibeh Jaduwal Spesipikasi Neuji
kibeh senual / instrumen
KILAKSANE PENILEI
Perenneng/belwal/ tenules
MEREKOD
KIANALISIS MAKLUMAT
Rajah 5.
KILAPOR
(ya perlu)
Ye
Tenindak senusol
kenukoh
kenaye
Tenindak
senusol
Penuleh
BERENGKEP
PEKARE YA
BIAJAR
Ye
Tok
16
Perenneng
Neuji
*Sesuei ha kitakser
aspek cenempet,
perangei ru nilei
*buleh bilaksane
secare
tenules,lukes ,
belwal ru engrok.
Perenneng
Senarai
Semak
Senarei
semak
Persembahan
secare
belwal
Secara Lisan
Dilakukan
*kilaku
ha
untuk
kitakser
mentaksir
cenempet
kemahiran
belwal
, kiyaken
bertutur,
keyakinan
diri
diri ru perangei
dan
ru penanei
merupakan
*nerupe
rekod rekod
perkembangan
kenembag
penguasan
berengkep
murid
KAEDAH
TENAKSER
mureb.
pengetahuan.
Esei Esei
Membolehkan
*kibuleh
murid
mempamerkan
mureb
kemahiran
kipamer
untuk memilih,
cenempet
ha
menyusun dan
bipileh,
kisusut
menyampaikan
rumaklumat
kisampei.
secara teratur
Folio
Polio
kompilasi hasil
*kompilasi
hasel
kerja murid secara
kerjak
mureb
individu
atau
secare
ilei atau
kumpulan
kumpolan.
17
TAHAP
BERENGKEP
TENENRANG
Buleh kigunak neungkap de senang prasa de had asas de betenuju ha penerlu lilei.
Kep kipekenal dirik lilei ru mai kilek ru buleh kitanyak ru kijawab senual tentang maklumat
peribadi kigunak ayat de senang.
Mampu kipaham ru senang ma de kicerngai ru kibacak ru kicerite nej kigunak nekate lilei.
Mampu kigunak maklumat ju belwal tu tenules.
Mampu ki ekpres dirik ilei secare spuntan, lancer ru tepat kigunak nekate lilei.
Kep kipaham ayat-ayat ru neungkap de senalo bigunak de bekenaet ru bidang releven paleng
de rek (cuntoh maklumat peribadi ru peringak de had asas, belik-belah, geograpi tenempat ru
kerenjak).
Buleh kibengwal ru care de senang tentang pekare-pekare biase ru rutin.
Kep kipaham makne utame de senalo kikenjip kateh kerenjak, sekulah, parik, ru kilek-kilek nej.
Buleh kihadapi bebegei situasi de mungken kihol mase kateh was ku belok bahase ajeh
bigunak.
Kep kihasel teks besambong senang tentang topik-topik de na biase atau penenteng peribadi.
Kep kipaham idie-idie utame teks ku harim nar topik konkret ru abstrek, temasok benincang
teknikel kateh bidang ru kenukhos.
Kep kiinteraksi ru tahap nepaseh ru spuntan de kibeh interaksi de senalo ru penutor jati.
Mampu kipaham bebegei teks de lebeh cereg ru kikeal makne de tesirat. Mampu kiekpres dirik
ilei secare spuntan.
Mampu kigunak laras bahase de bebegei ha tenuju susiel ru ekedemik
Buleh kijadik teladan ru cuntoh de bor nu kawat- kawat serte kitulug nai petinkat nebuleh kateh
belajar.
18
ORGANISASI KENANDUG
Standard Kenandug
Standard Belajar
Nunanek
buleh
kirangkom
kenandug.
espek
penanei,
tenetap
Standard Prestasi
biukor
ha
kriterie
nutiap
atau
standard
Nunanek
set
kriterie
umom
de
cenempet ru nilei.
19
Ku mase
neajar ru
20
1.
Cerngai ru belwal
2.
Menacak
3.
Menules
4.
Seni Engrok
5.
(iii)
Tema
Tema ha neajar nu belajar Engrok Semai mongloh begei
tesenarei ku kerop ru entoi iskop tema. Cikgu buleh
b.
Teknolugi De Pai
c.
c.
Peringak Eng
d.
Sekulah Eng
Duniak Cerite
a.
b.
c.
21
Tatamengwal
Dirik Eng
Seni Engrok
b.
Menules
Kampug Eng
Menacak
a.
Cerngai ru Belwal
(ii)
Duniak Eng
Cenempet Belwal
betol.
Cenempet Cerngai
Cenempet Menacak
22
Cenempet Menules
Tatamengwal
Morpologi
SISTEM ENGROK
genande.
23
pruses neimboh.
engrok muh
i. engrok tungal
ii.
engrok kerjak
iii.
engrok edjektip
iv.
engrok tugas
Sintaksis
ii. genande
iii. pemajmok
24
Sistem Neije
b. Banse ayat, iaajeh ayat penyate, ayat sual, ayat ernor, ru ayat
seru
Sembot ru Intonasi
e. Bahneh ayat:
i. ayat dasar
Sembot
25
Intonasi
Peribahase
i. ayat penyate
kaom ku Malaysia.
Nota:
v. ayat sahreh
vi. ayat ektip
vii. ayat pesip
Kosa engrok
Kosa engrok ialoh ju engrok umum ru istilah. Penanei kosa
engrok hod hipetinkat ru hipekembang de mureb buleh kisebot
maklumat ru pelek peniker de samak tenamah lemu kateh mate
pelajaran perinkat sekulah menengah.
26
Standard Kenandug ialoh nerupe standard cenempet engrok de mesti biberkep ya mureb perinkat sekulah rendah bile ku
idanij senekulah selame enam tahut. Standard Belajar Engrok Semai Tahun 1 ialoh nerupe standard cenempet engrok de
mesti biberkep ya mureb ku idanij senekulah ku tahut 1.
STANDARD BELAJAR
Ku idanij senekulah, mureb buleh:
27
TAHAP
BERENGKEP
TENAPSER
Kipanei, kicam ru kitentuk ala engrok ku kerileng ru betol serte buleh kibize engrok de kicerngai.
Kipanei, kicam, kitentuk ala, kibize ru kicerlah engrok ku kerileng ru betol serte kilakon nej ru gaye
berog de sesuei.
28
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
TAHAP
BERENGKEP
1
2
3
4
5
6
TENAPSER
Kicerngai ru kicam engrok abjad.
Kicerngai, kicam ru kisebot engrok abjad.
Kicerngai, kicam, kisebot engrok abjad vokal ru konsonen ru betol.
Kicerngai, kicam, kisebot engrok suku kate ru nekate ru betol.
Kicerngai, kicam, kisebot ayat tungal ru ayat majmok ru betol.
Kiui ayat tungal ru ayat majmok ru betol secare betatasusila.
29
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
TAHAP
BERENGKEP
1
2
TENAPSER
Kibelwal ru kigunak bahase de senang.
Kibelwal ru kigunak bahase de senang secare beceti.
Kibelwal ha nunanek pekare kigunak bahase de senang kateh situasi tok pormel secare beceti.
3
Kibelwal ha nunanek pekare kigunak bahase de senang kateh situasi pormel secare beceti.
4
Kibelwal ha nunanek pekare kigunak bahase de senang kateh situasi pormel ru tok pormel secare
5
beceti ru betatasusila.
Kibelwal ru kibize ha nunanek pekare kigunak bahase de senang kateh situasi pormel ru tok pormel
secare beceti ru betatasusila.
30
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
betol.
TAHAP
BERENGKEP
TENAPSER
3
Kicerite ru kibesualjawab nunanek pekare ru kigunak sembot ru ayat de betol secare pintan.
4
5
Kicerite ru kilakon nunanek pekare ru kigunak ayat de mudah, sembot de pintan ru intonasi de betol.
Kiramal nunanek cerite kigunak ayat de mudah, sembot de pintan ru intonasi de betol secare
betatasusila.
31
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
Kuidanij senekulah,mureb kikep;
2.1.1 Kikenal, kisebot ru kipeengrok hurop-hurop vokal.
TAHAP
BERENGKEP
TENAPSER
Kibacak ru kikenalpasti suku kate tebukak ru suku kata tetutop ru sembot de betol.
32
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
2.2.1
TAHAP
BERENGKEP
1
2
3
TENAPSER
Kiije ru kibatag nekate de kikandug suku kate tebukak de betol.
Kiije ru kibatag nekate de kikandug suku kate tetutop de betol.
Kibacak nekate de kikandug suku kate, diftong, vokal begandig ru konsonan begabug.
Kibacak nekate de kikandug suku kate, diftong, vokal begandig ru konsonan bergabug ru
sembot de betul.
Kibacak rangkei kate de kikandug suku kate, diftong, vokal begandig ru konsonan begabug ru
sembot de betol.
STANDARD KENANDUG
2.3
STANDARD BELAJAR
TAHAP
BERENGKEP
1
2
TENAPSER
Kibacak entoi ayat majmok.
Kibacak entoi ayat majmok ru sembot de betol.
Kibacak entoi ru kipaham ayat majmok ru tandak benacak, sembot ru intonasi de betol.
34
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
TAHAP
BERENGKEP
1
2
TENAPSER
Kibacak perihal maklumat ju gambar ru tepat.
Kibacak ru kipaham perihal maklumat ju gambar ru tepat.
5
6
35
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
TENAPSER
TAHAP
BERENGKEP
1
Kibacak, kipaham ru kinyate maklumat ju bebegei bahan benacak ru beadat tepujik serte mithali.
36
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
TAHAP
BERENGKEP
TENAPSER
Kibacak entoi ru kipaham bebegei bahan sastera ru tok sastera secare beadat.
Kibacak entoi ru kipaham bebegei bahan sastera ru tok sastera secare beadat.
Kibacak entoi ru kipaham bebegei bahan sastera ru tok sastera secare beadat ru tepujik.
37
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
Ku idanij senekulah, mureb buleh :
TAHAP
BERENGKEP
TENAPSER
38
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
TAHAP
BERENGKEP
TENAPSER
Kipanei ru buleh kitules nekate nuceti,nekate belawan ru penjuduh benilag secare kemas.
Kibeh ayat gunak nekata nuceti,nekata belawan ru penjudoh benilag secara kemas ru betol.
39
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
TAHAP
BERENGKEP
TENAPSER
Kipanei ,kisusut ru buleh kitules maklumat atau cerite jijoi nehator de betol.
40
STANDARD KENANDUG
STANDARD BELAJAR
TAHAP
BERENGKEP
TENAPSER
41
STANDARD BELAJAR
4.2.1 Kisebot nekate jijoi intonasi de betol tentang nunanek pekare jijoi cerite
secare didek hibor.
4.2.2 Kibacak ayat secare sembot ru intonasi de betol ru pintan jijoi cerite
secare didek hibor.
42
STANDARD BELAJAR
43
PANEL PENGUBAL
1.
2.
3.
4.
5.
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
19.
20.
21.
22.
23.
24.
25.
26.
27.
28.
29.
44
SAMAK MENYUMBANG
1.
2.
3.
4.
5.
Universiti Malaya
6.
7.
8.
9.
10.
11.
12.
13.
14.
15.
16.
17.
18.
45