ADS-ga Liidestumise Juhend

ADS-iga liidestumise juhend

Versioon 1.9.4
Tellija: Maa-amet
Koostaja: AS Datel
Andrus Tamboom
Versioonid
Versioon
Kuupev
Koostaja
Selgitus
Ver. 1.0
Ver. 1.1.1
Ver. 1.3
Ver. 1.4
Ver. 1.4.1
Ver. 1.5
Ver. 1.5.1
Ver. 1.6
Ver. 1.7
05.02.2013
13.02.2013
25.02.2013
04.03.2013
05.03.2013
26.03.2013
07.05.2013
25.11.2013
02.12.2013
Andrus Tamboom
Andrus Tamboom
Andrus Tamboom
Andrus Tamboom
Andrus Tamboom
Andrus Tamboom
Mall Kivisalu
Andrus Tamboom
Andrus Tamboom
Ver. 1.7.1
21.02.2014 Annika Palu
Ver. 1.7.2
Ver 1.8
Ver 1.9
30.09.2014 Andre Kaptein

06.10.2014 Andrus Tamboom
27.11.2014 Andrus Tamboom
Ver 1.9.1
Ver 1.9.2
Ver 1.9.3
Ver 1.9.4
Ver 1.9.5
11.12.2014
23.03.2015
15.05.2015
06.10.2015
08.03.2016
Algversioon.
Parandused vastavalt tellija mrkustele.
Tiendavad parandused ja andmemudelite uuendused.
Tiendavad parandused ja andmemudelite uuendused.
Pisiparandused
Parandused vastavalt RIA mrkustele.
Kujunduse muudatused, pisiparandused tekstis.
Tiendused seoses uute X-tee teenuste ilmumisega.
Lisatud tagasiside teenus, muudetud tasemete jaotust,
viksemad muudatused.
Versiooni tiendus punktides 4.1 ja 4.3 2014.a. alguse
seisuga.
Maa-ameti poolsed tiendused ja info kaasajastamine
Tiendused seoses In-ADSi arendustega.
Tiendused seoses uute xTee teenuste WSDL-de
ilmumisega ja jooksev tagasiside.
ldise andmevoo joonise uuendamine.
UN-tunnuse nimekasutuse htlustamine.
Tiendatud peatkki 5.2.3.1 (he objekti vljavalik)
Tiendatud mistete loeteleu
Uuendatud objektide arve
Andrus Tamboom
Andrus Tamboom
Andre Kaptein
Keiti Prn
Mall Kivisalu
Sisukord
1
SISSEJUHATUS
EESMRK JA MISSIOON
MISTED
ADS LEVAADE
4.1 AADRESSIOBJEKT
4.2 AADRESS
4.3 AADRESSI JA AADRESSIOBJEKTI VAHELISEST SEOSEST JA SELLE DNAAMIKAST
4.3.1 TEGEVUSED AADRESSIOBJEKTIGA
4.3.2 AADRESSI MUUTUMINE
4.3.3 AADRESSIDE ELUKIK SUUREMAS PILDIS
8
10
14
15
16
16
19
ADS TARBIMISE TASEMED
5.1 KAUDNE LIIDESTUMINE (K0)

21
5.2 KERGLIIDESTUS (K1)
21
5.2.1 AEGA KINNI JVAD AADRESSIANDMED JA RANGE ADSI KASUTUS (K1A1)
22
5.2.2 ADSI AADRESSIDE KASUTUS KOOS TPSUSTAMISE VIMALUSEGA (K1A2)
23
5.2.3 AJAGA KAASAS KIVAD AADRESSIANDMED, RANGE ADSI KASUTUS JA JRGLASTE LEIDMINE
TISAUTOMAATSELT (K1B1)
24
5.2.4 AJAGA KAASAS KIVAD AADRESSIANDMED, ADSI KASUTUS KOOS TPSUSTAMISE
VIMALUSEGA JA JRGLASTE LEIDMINE TISAUTOMAATSELT (K1B2)
28
5.3 TISBAASILINE LIIDESTUS (K2)
28
29
5.3.1 AEGA KINNI JVAD AADRESSIANDMED JA RANGE ADSI KASUTUS (K2A1)
5.3.2 ADSI AADRESSIDE KASUTUS KOOS TPSUSTAMISE VIMALUSEGA (K2A2)
29
5.3.3 AJAGA KAASAS KIVAD AADRESSIANDMED, RANGE ADSI KASUTUS JA JRGLASTE LEIDMINE
TISAUTOMAATSELT (K2B1)
30
VIMALUSEGA JA JRGLASTE LEIDMINE TISAUTOMAATSELT (K2B2) EHK AUTONOOMNE ADS
AADRESSIOBJEKTI AJALOOGA
30
VIMALUSEGA JA JRGLASTE LEIDMINE TISAUTOMAATSELT (K2B2T) EHK AUTONOOMNE ADS
AADRESSIOBJEKTI AJALOOTA
31
6
6.1
6.2
7
7.1
ADS LIIDESTUMISE TPILISED LHTEOLUKORRAD

UUE SSTEEMI PROJEKTEERIMINE
EHAK KODEERITUD JA LHIAADRESS TEKSTINA
ADS-IGA LIIDESTUMISE TPLAAN
31
31
31
32
LIIDESTUMISE TASEME VALIKU OTSUSTUSPUU

3
34

8
ANDMEMUDELITE TPLAHENDUSED
35
8.1 KERGLIIDESTUVALT AEGA KINNI JVAD AADRESSIANDMED JA RANGE ADSI KASUTUS

(K1A1)
36
8.2 KERGLIIDESTUVALT ADSI AADRESSIDE KASUTUS KOOS TPSUSTAMISE VIMALUSEGA
(K1A2)
37
8.3 KERGLIIDESTUVALT AJAGA KAASAS KIVAD AADRESSIANDMED, RANGE ADSI KASUTUS JA
37
JRGLASTE LEIDMINE TISAUTOMAATSELT (K1B1)
8.4 KERGLIIDESTUVALT AJAGA KAASAS KIVAD AADRESSIANDMED, ADSI AADRESSI
39
TPSUSTAMISE VIMALUS JA JRGLASTE LEIDMINE TISAUTOMAATSELT (K1B2)
8.5 TISBAASILISENA AEGA KINNI JVAD AADRESSIANDMED JA RANGE ADSI KASUTUS (K2A1)
40
8.6 TISBAASILISENA ADSI AADRESSIDE KASUTUS KOOS TPSUSTAMISE VIMALUSEGA (K2A2)
42
8.7 TISBAASILISENA AJAGA KAASAS KIVAD AADRESSIANDMED, RANGE ADSI KASUTUS JA
JRGLASTE LEIDMINE TISAUTOMAATSELT (K2B1)
45
8.8 TISBAASILISENA AJAGA KAASAS KIVAD AADRESSIANDMED, ADSI AADRESSI
46
TPSUSTAMISE VIMALUS JA JRGLASTE LEIDMINE TISAUTOMAATSELT (K2B2)
8.9 TASE K2B2T EHK AUTONOOMNE ADS AADRESSIOBJEKTIDE AJALOOTA
47
9
KASUTAJALIIDESE TPLAHENDUSED
49
9.1
9.2
AADRESSI VALIK ANDMETE MAHA SALVESTAMISEKS

AADRESSI VALIK ANDMETE OTSIMISEKS
49
51
10
PROTSESSID
51
10.1
10.2
10.3
AADRESSIKOMPONENTIDE UUENDAMINE
AADRESSIDE JA AADRESSIOBJEKTIDE UUENDAMINE
AADRESSIDE NORMALISEERIMINE
Juhendi lisaks on jooniste dokument: ADS liidestumise seosmudelid
51
52
54
1 Sissejuhatus
Igapevases suhtlemises, tundub aadress olema lihtne atribuut, mida vib vljendada he
snaga nagu aadress, elukoht, asukoht, postiaadress jt. Lihtne lhenemine kajastub ka
seadusloome tekstides. Lihtsamates vi vhese lbimeldusega infossteemides kujutataksegi
aadressi vabalt muudetava he tekstiatribuudina, mis vastavalt vajadusele on miste isik,
asutus, sndmus, kiri jt. kljes. Selline lhenemine on sobiv vaid vga piiratud
tingimustel.
Tegelikult on aadress infossteemides ks keerukamaid objekte, sest sellel on keerukas
sisestruktuur ja muutumise dnaamika. Hdavajalik on iga uue infossteemi planeerimisel vi
olemasoleva mberehitamisel lbi melda aadressiandmete hoidmise andmemudel ja
aadressiandmete muutumise dnaamika, mille lahutamatuks osaks on aadressi kujutamine
ekraanivormidel, trkistel ning aadressi otsimise ja sisestamise kasutajaliidesed.
Infossteemide projekteerijad on judnud aadresside ksitluses erinevate lahendusteni, mille
igahe taga on oma kujunemise lugu ja tenoliselt ongi need konkreetsete ssteemide
arengulugude kontekstides parimad lahendused. Kaasajal on aga vhe tiesti iseseisvaid ja
teiste ssteemidega mitte suhtlevaid infossteeme. Infossteemide olemine suurema
vrgustiku osana on muutunud baasnudeks ja vltimatuks vajaduseks. Sellest tulenevalt on
mdapsmatult vajalik standardiseerida aadressi struktuur ja muutumise dnaamika.
Aastal 2007 alguse saanud ning tnaseks toimivaks ja seadusandluses stestatud lahenduseks
on Maa-ameti poolt hallatav Aadressiandmete ssteemi infossteem (lhendina ADS-i
infossteem edaspidi kasutatakse selles dokumendis lhendit ADS). ADS on aadressi
sisestruktuuri mratluse, teostatud X-tee teenuste ja selle aluseks olevate teoreetiliste
mudelite kaudu standardiseerinud Eesti koha-aadresside struktuuri ja aadressiandmete
muutumise dnaamika. ADS-i poolt vljastatavate standardiseeritud aadressiandmete
kasutamine on ruumiandmete seaduse kohaselt alates 2012. aasta 1. mrtsist kohustuslik.
Ruumiandmete seaduse alusel tuleb samadele standarditele vastavaid aadressiandmeid
kasutada kikides riigiasutuste ja riigi poolt hallatavate asutuste infossteemides (riigi
infossteemi kuuluvates andmekogudes). Samuti on see tungivalt soovituslik ja mistlik valik
kasutusse vtta ka lejnud infossteemide projekteerimistel vi olemasolevate
mberehitamisel.
Kesolev dokument on meldud lugemiseks infossteemide projekteerimisel osalevatele rija IT-analtikutele ja teistele isikutele, kelle pdevuses on teha ssteemide lesehitusi
puudutavaid otsuseid. Juhendi juurde kuulub ka dokument ADS liidestumise seosmudelid,
mis ksitleb liidestamise tasemete kaupa soovituslike andmestruktuure ja dnaamika
seosmudeleid ADS-i X-tee teenuste ja soovituslike andmestruktuuride vahel.
2 Eesmrk ja missioon
Nagu iga standardiseerimise on ka aadressi standardiseerimise eesmrk muuta aadressi miste
eri osapooltele heselt arusaadavaks, luua eeldus aadressiandmete sarnaseks ttlemiseks ja
muuta odavamaks ssteemide vaheliste liideste ehitus. Siinkohal vib kneleda ka ssteemide
vaheliste liideste loomise vltimatu eeltingimusena ADS standardi rakendamist, sest erinevad
koha-aadressi ksitlused vivad tekitada ssteemide vahelises suhtluses letamatuid
probleeme.
Eestis on hinnanguliselt 160 riiklikult vi omavalitsuste poolt hallatavat olulist infossteemi,
millest enamusel (Riigi Infossteemi Ameti - RIA hinnangul vhemalt 100) on pistmist
aadressiandmetega. 2016 mrtsiks on ADS standardi aktiivsemalt kasutusele vtnud (st ADSiga liidestunud) umbes 60 infossteemi (kokku le 1,3 miljoni pringu 3 kuu jooksul). Lisaks
eeltoodutele kasutab ADS-i teenuseid ilma X-tee vahenduseta veel suur hulk tarbijaid (nt
kasutab igakuiseid tasuta vljavtteid). Eesmrk on ADS standardi kasutust ja ADS-i
infossteemiga liidestamise osakaalu oluliselt laiendada ja lhiaastatel ADS-i kasutavate
infossteemide arvu mitmekordistada.
Kavas on jrgmine, 2020. aastal toimuv Rahva- ja eluruumide loendus teha vaid registrite
phiselt (REGREL) ja selle vltimatuks eelduseks on loenduses osalevates infossteemides
ADS standardi rakendamine ning infossteemide liidestamine ADS-i infossteemiga, sest
heselt mistetavate snnikoha, elukoha, tkoha jm. aadressi kaudu mratlevate andmeteta
ei saa loendus olla usaldusvrne. REGREL-is osaleb 18 andmekogu.
Sama vajadus kerkib igakordselt, kui ritatakse mitme andmekogu andmeid ristkasutada uute
vajaduste katmiseks. Heaks niteks on 2013. aastal loodud Maamaksu infossteem (MAKIS),
mille loomise kigus oli samuti suureks probleemiks aadressiandmete hilduvus erinevates
andmekogudes.
3 Misted
Mistete mratlemisel on aluseks vetud Aadressiandmete ksiraamat ja ADS-i
spetsifikatsioon. Ksiraamat asub veebikljel http://ads.maaamet.ee/.
Aadress on objekti asukohta osutav kirje vi tunnus objekti leidmiseks geograafilises

ruumis. Dokumendis ksitletakse ainult koha-aadresse (eelkige maaksustele,
hoonetele ja hooneosadele mratud aadresse). Mistet aadress kasutatakse ka
vrguaadressi thenduse (ka IP-aadress), elektronposti aadressi thenduses vi
informaatikas mluaadressi thenduses jne, kuid selles juhendis neid aadresse ei
ksitleta.
Aadressiandmete ssteem (ADS ruumindmete seaduse mistes) on
organisatsiooniliste, tehniliste ja iguslike vahendite raamistik, mis tagab
aadressiobjektide hese identifitseerimise nii nende asukohas kui ka erinevates
andmekogudes ning koha-aadresside mramise ja aadressiandmete ttlemise htse
korralduse. Aadressiandmete ssteem on ruumiandmete infrastruktuuri aluseks ja
kindlustab andmekogude pidamist.
6
Aadressiobjekt on maaga seotud objekt, millele on mratud aadress vi millele

aadressi mramise kohustus vi vimalus tuleneb igusaktist. Aadressiobjekti
asukoht maa suhtes ei muutu ajas ja seega on sellisel objektil olemas kindel asukoht
geograafilises ruumis. Ajalist muutumatust saab muidugi vaadelda suhtelisena inimelu
kestust arvesse vttes, sest pikemate ajalikude (aastasadade ja -tuhandete) vltel
toimuvad muudatused kigi objektidega varem vi hiljem.
ADOB_ID aadressiobjekti versiooni unikaalne identifikaator (unikaalne le kikide
objektide kikide versioonide).
ADR_ID aadressi versiooni unikaalne identifikaator.
ADS_OID ADS sisene objekti identifikaator, identifitseerib objekti le kikide
liikide.
ADS standard aadressiandmete infossteemi poolt tdeldud ja vljastatavad
aadressiandmed.
EHAK Eesti haldus- ja asustusksuste klassifikaator, mis on ette nhtud
territoriaalse paiknevuse thistamiseks. EHAK-isse kantakse maakonnad,
omavalitsused (linnad, vallad) ja asustusksused (klad, alevid, alevikud, vallasisesed
linnad).
EHR (riiklik ehitisregister) on riigi infossteemi kuuluv andmekogu, millesse
kantakse ehitiste (hoonete ja rajatiste) andmed, sh aadressid ja ruumikujud.
Ehitisregister sisaldab ehitustegevusega seotud menetluste dokumente ja ehitistele
seatud kitsendusi ja piirangud.
ETAK (Eesti topograafia andmekogu) on riigi infossteemi kuuluv andmekogu,
millesse kantakse ldist thtsust omavate topograafiliste nhtuste ruumiandmed ning
andmed, mis kirjeldavad nende nhtuste sisu, suhteid ja konteksti. ETAK-i vljundiks
on topograafilised kaardid, mida kasutatakse niteks Maa-ameti kaardirakendustes
(hbriidkaart, phikaart jne).
In-ADS - aadressiandmete ssteemi andmeid sisaldav integreeritav aadressiotsingu
kasutajaliides, mida on vimalik lihtsalt paigutada erinevatesse veebiphistesse
infossteemidesse. Lisaks tavaotsingule on komponendi abil vimalik otsingus leitud
vasted salvestada tarbivasse infossteemi. In-ADS sisaldab ka kaardikomponenti ning
aadressi ja objekti otsing vib olla nii teksti kui ka kaardiphine. In-ADS-il on olemas
ka lihtne kaardiredaktori funktsionaalsus.
Katastriksus on katastris iseseisva ksusena registreeritud maatkk (e maaksus).
Katastriksuste eristamiseks kasutatakse unikaalseid katastritunnuseid, millel on
kindel struktuur. Niteks ks katastritunnus: 14504:099:0399.
Kaudne liidestuja on ADS-i andmete tarbija lbi mne teise ssteemi. Niteks saab
aadressiandmed Rahvastikuregistrist vi riregistrist.
Koha-aadress on territooriumi haldusjaotuse hierarhiast ja ametlikest kohanimedest
lhtuv aadressiobjekti tekstilis-numbriline kirje (nt Ida-Viru maakond, Jhvi vald,
Jhvi linn, Marja tn 20).
Koodaadress normaliseeritud aadressi komponentide koodidest moodustatud
aadressi heselt identifitseeriv tunnus. Koosneb 33 kohast. Aadressi
identifitseerimiseks soovitame pigem kasutada ADR_ID-d.
Liidestuja on ADS-i infossteemiga liidestuvat andmekogu haldav organisatsioon.
Antud dokumendi thenduses on liidestuja vaid ADS-i andmete tarbija.
Liikluspind on teeseaduse 2 thenduses tee (nt tnav, allee, pik jne), mille nime
kasutatakse teiste aadressiobjektide aadressis. Aadressikoha nime vib mrata ka tee
ligule (vt ka aadressikoht).
Maaksus (maatkk) on maa vi veeala piiritletud osa. Maaksus ei pruugi olla
7
katastris registreeritud. Kui maaksus registreeritakse katastris, siis nimetatakse teda

katastriksuseks.
Paralleelaadressid on hele aadressiobjektile mratud mitu koha-aadressi, mis on
ksteise suhtes vrdsed paralleelaadressid. Sageli mratakse linnades tnavanurgal
asuvatele maaksustele paralleelaadressid mlema tnava jrgi, nt Pargi tn 10 // Pikk
tn 3.
Paralleelaadresse soovitame mrata ksnes vajaduse korral (majal on mitu peaust
erinevatelt tnavatelt vi maaksusel asub mitu elamut), sest paralleelaadresside
kasutamine on ebamugav ning vib mnel juhul ka segadust tekitada.
Riiklik kohanimeregister (KNR) on riiklik register, mille pidamise eesmrk on teabe
kogumine ja registreerimine Eesti kohanimede kohta, selle ttlemine ja silitamine
ning kasutajatele kttesaadavaks tegemine. Vastutav ttleja on Siseministeerium,
volitatud ttleja Maa-amet. Alates 2013. aasta suvest on KNR seotud ADS-ga ainult
liikluspindade ja vikekohtade andmete osas. Sellega seoses ei ole enam kasutuses
aadressiobjekti liik KN (kohanimed).
Ruumikuju on ruumiobjekti geomeetriline kuju. Ruumiandmekogus ei ole niteks
mitte maja ise, vaid andmekogus hoitakse tema ruumikuju.
Sihtkoha objekt (e seosregistri objekt) on liidestuja ssteemis olev miste vi kirje,
mille juurde vlja otsitud aadressi andmed vi nende identifikaatorid salvestatakse.
Unikaalaadress on koha-aadress, mille tekstilis-numbriline kuju on unikaalne
samaliigiliste unikaalaadressi nudvate aadressiobjektide likes. Mitmel sama liiki
unikaalaadressi nudval aadressiobjektil ei vi olla sama koha-aadress (niteks ei vi
olla sama aadress kahel elamul).
Vikekoht on asulast viksem maa-ala (nt paik, kant, piirkond, aiandushistu,
suvilahistu, garaaihistu jne), mille nime kasutatakse teiste aadressiobjektide
aadressis. Vikekohas asuv tee vib olla kasutusel iseseisva aadressikohana
liikluspinna thenduses (vt ka aadressiobjekt).
X-tee on Eesti riigi philisi andmebaase hendav andmevahetuskiht. Aadressiandmete
ssteemi andmete kohta on loodud suur hulk erinevaid X-tee teenuseid nii andmete
tarbijatele kui ka andmete esitajatele.
4 ADS levaade
Jrgnevas levaates on ksitletud ADS-st vaid andmeid tarbivale liidestujale olulisi aspekte.
ADS-i infossteemi phjalik kirjeldus on dokumendis ADS spetsifikatsioon
(analsidokument).
Mrkus: Jrgnevalt on mistete juurde toodud kaldkirjas arvulised vrtused kehtivatest andmetest
2016. a. veebruari seisuga. Need on siin vaid miste taga olevate kirjete arvu suurusjrgu
iseloomustamiseks. Kirjete arv on mitmete mistete juures pidevas muutumises ja seega ei tohi neid
tpse tena vtta.
4.1 Aadressiobjekt
Tarbivale liidestujale on esmaseks misteks aadressiobjekt (~2,42 miljonit kirjet).
iguslik mratlus: Geograafiline aadressiobjekt (edaspidi aadressiobjekt) on maaga seotud
objekt, millele on mratud aadress vi millele aadressi mramise kohustus vi vimalus
tuleneb igusaktist. Tiendav selgitus: Aadressiobjektiks on maaga psivalt seotud objekt
looduses, millel on ruumikuju* ja mille peal vi sees saab elada, ttada, midagi hoiustada,
8
mida mda liikuda jms. seoses olla ja sellest tulenevalt on vajadus sellele kohale vi
objektile (ruumi piirkonnale) osundada inimkeeles harjumusprasel viisil ehk aadressiga.
Aadressiobjektil on alati olemas vhemalt ks aadress, kuid leidub ka mitme aadressiga
aadressiobjekte (niteks tnavate ristumise nurkadel asuvad ehitised), millele on mratud
paralleelaadressid. Aadressiobjektide elutskli kujutamine infossteemides on heas koosklas
neile vastavate reaalsete objektide tekkimise ja kadumisega looduses.
* ruumikuju all meldakse riiklikus koordinaatssteemis XY koordinaadistikus punkti, murdjoont vi
pinda, mis mratleb aadressiobjekti kuju projitseerituna 0 krguse tasapinnale. Z ehk vertikaalmde
ei ole ADS-s kasutusel. Korterid ja teised ruumiliselt ksteise kohal asetsevad hooneosad kujutatakse
punktidena. Krgust iseloomustatakse korterite ja teiste hooneosade juurdepsukorruse vrtusega.
Aadressiobjektideks saavad olla:

MK maakonnad (15 kirjet).
OV omavalitsused (213 kirjet). Omavalitsusteks on kohalike omavalitsuste territooriumid
alates Tallinnast, Tartust ning lpetades Ruhnu ja Piirissaarega. Maakonnad jagunevad
pindalaliselt alati tielikult omavalitsusteks. Vljaspool omavalitsusi Eestis htegi
maismaa pinnahikut ei ole. Enamus siseveekogudest ja osad riigipiirveekogud
jagunevad samuti omavalitsuste vahel. Lnemeri, Vrtsjrv, Peipsi, Lmmi- ja
Pihkva jrv ning Narva veehoidla ja Narva jgi jagunevad omavalitsuste vahel ksnes
tinglikult ning need veekogud ei ole otseselt omavalitsuste osadeks. Tinglik jaotus on
tehtud juhuks, kui kuhugi eelnimetatud veekokku tekib niteks saar vi laid. Sel juhul
saab ta automaatselt vastava omavalitsuse osaks.
AY asustusksused (4669 kirjet), milledeks on klad, alevikud, alevid ja vallasisesed
linnad. Vallad jagunevad pindalaliselt alati tielikult asustusksusteks. Linnades ADSis ksitletavaid asustusksusi ei ole.
LO linnaosad (14 kirjet). Ametlikus haldus- ja asustusjaotuse klassifikaatoris
(EHAK) ja seega ka ADS-is on linnaosad vaid Tallinna ja Kohtla-Jrve linnades.
Nende linnade pind jaguneb tielikult linnaosade vahel. lejnud linnades ametlikke
linnaosi ei ole. (Osavaldasid ADS-is ei ksitleta.)
VK vikekohad (629 kirjet), milledeks on niteks aiandushistu, suvilahistu vi
garaaihistu. Tegemist on asustusksusest viksemate maa-aladega, kus suhteliselt
tihedalt on koos mitu aadresseeritavat objekti. Mnes suuremas vikekohas vivad
omakorda asuda ka liikluspinnad. Vikekohtade arv on alates 2007 aastast iga aasta
vhenenud.
LP liikluspinnad (16593 kirjet), milledeks on niteks plats, vljak, tee, tnav, pik,
puiestee ja maantee (nimekiri ei ole lplik, liigisnu lisandub, kui mni omavalitsus
neid kohanimedena mrab). Tegu on teedega, mille jrgi adresseeritakse hooneid ja
maaksusi. Adresseerimise mttes saavad liikluspinnad osaleda aadressis vaid
omavalitsuse vi asustusksuse piires, st ldjuhul ei ole vimalik anda heselt
osunduvat aadressi ainult liikluspinna kaudu.
CU maaksused sh katastriksused (671795 kirjet). Eestimaa pinna jagunemine
maaksuste vahel moodustab vrreldes eelnimetatud jaotustega omaette kihi.
Maaksuste piirid ei vi letada omavalituste ja sellest tulenevalt ka maakonna piire.
Maaksusi kasutatakse asukohale osundamiseks, kui puudub selleks otstarbeks sobiv
ehitis. Sellisele konkureerivale viitamisele toovad selgust aadressi ja
aadressikomponentide misted, millest on juttu edaspidi.
EE elukondlikud hooned (313453 kirjet). Elamiseks ja igapevaseks ttamiseks
meldud hooned. Siia alla kuuluvad kortermajad, ridamajad, paarismajad, ksikmajad,
talumajad, suvilad jms hooned, kus saab ajutiselt vi psivalt elada, samuti kauplused,
haiglad, vanadekodud, vanglad, kontorihooned, hotellid jne.
ME mitteelukondlikud hooned (826089 kirjet). Muudeks otstarveteks meldud hooned,

kus ei eeldata inimese igapevast viibimist. Siia alla kuuluvad tstushooned, laohooned,
alajaamad, garaaid jms ehitised, mis on adresseerimise mttes huvipakkuvad.
ER eluruumid (525089 kirjet). Elamiseks meldud omaette aadressi omavad hoone osad
ehk ruumid. Siia alla kuuluvad niteks korrusmaja ja ridamaja korterid, sageli on hoone ka
segatpi, nii et seal esineb nii kortereid kui ripindu.
MR mitteeluruumid (64903 kirjet). Elamiseks otseselt mitte meldud adresseeritavad
hoonete osad. Siia alla kuuluvad broopinnad, tootmis-, tstus- ja laohoonete osad, mis
vajavad aadressi mttes eraldi osundamist. Hoonetes vib olla suur hulk selliseid hooneosi,
mida ei adresseerita.
4.2 Aadress
Teiseks oluliseks misteks on aadress (~1228100 kirjet). Aadressiks on inimkeeles loetav ja
mistetav tekst, mis osundab aadressiobjektile. hele aadressile saab vastata mitu
aadressiobjekti, sest mitu objekti looduses (niteks mitu hoonet) vivad omada sama aadressi.
Seega vljendades asukohta vaid aadressi tpsusega ei pruugi me heselt objekti (nt hoonet)
looduses mratleda (niteks maal asuv elamu koos krvalhoonetega omavad kik hesugust
nime, linnas asuv elamu koos kuuridega omavad sama tnavanimest ja numbrist koosnevat
lhiaadressi). Objekti heseks mratlemiseks tuleb infossteemides aadressile automaatselt
vi kasutaja poolt aadressiobjekt juurde valida.
Aadressid muutuvad vastavalt aadressiobjektide muutumistele ja kohalike omavalitsuste
(KOV) otsustele (nt maaksusele uue nime mramine vi liikluspinna nime muudatused).
Enamus aadressiobjektide muudatusi (sh uute aadresside mramine, olemasolevate
muutmine ja kehtetuks tunnistamine) on samuti KOVide pdevuses. Enamus haldus- ja
asustusjaotuse muudatusi kehtestatakse kas Vabariigi Valitsuse, ministri vi Maa-ameti
peadirektori igusaktiga. Omavalitsuse hinemise otsuse teevad liituvate omavalitsuste
volikogud. Kigis eelmainitud muudatustes kaasatakse haldusmenetlustesse ka kohalikud
elanikud ja teised puudutatud isikud.
Aadressi tekst on struktuurne ja selle koostisosi nimetatakse aadressikomponentideks
( ~1228100 kirjet) (ruumiandmete seaduses nimetatakse neid struktuurielementideks).
Aadressikomponente on kaheksa ja need on omavahel hierarhilises suhtesltuvuses.

Komponente on sobiv kasutada niteks kasutajaliideses levalt alla valikuid tehes sobiva
aadressi vljavalimiseks. Aadressi komponentideks, mida nimetatakse ka aadressi tasanditeks,
on (arvud on 2016. aasta veebruari seisuga):
1. Maakond (15 kirjet) hene vastavus aadressiobjektiga MK maakond.
2. Omavalitsus (213 kirjet) hene vastavus aadressiobjektiga OV omavalitsus.
3. Asustusksus/linnaosa (4683 kirjet) vastab aadressiobjektile AY asustusksus.
4. Vikekoht (723 kirjet) vastab aadressiobjektile VK vikekoht (ks vikekoht vib
asuda mitmes asustusksuses ja siis on ka niimitu erineva alluvusega komponenti kui
mitmes asustusksuses see vikekoht asub, kuigi objekt on see sama).
5. Liikluspind (17624 kirjet) vastab aadressiobjektile LP liikluspind (ks liikluspind
vib asuda mitmes omavalitsuses, linnaosas vi asustusksuses ning sel juhul on ka
niimitu erineva alluvusega komponenti mitmes asustusksuses see liikluspinna nimi
adresseerimiseks kasutuses on. Nt Mustame tee on nii Kristiine kui Mustame
linnaosade alluvusega liikluspinna komponentide hulgas, kuigi tegu on he objektiga.)
Nende komponentide muutumine allub heselt aadressiobjektide muutumisele.
Jrgnevad komponendid on mitmeses seoses aadressiobjektidega, st hele aadressi
komponendile saab vastata mitu aadressiobjekti ja need vivad olla ka erinevatest liikidest.
10
6. Nimetus (351920 kirjet) seotud aadressiobjektideks saavad olla maaksus (CU),

elukondlik hoone (EE), mitteelukondlik hoone (ME).
7. Aadressinumber (264775 kirjet) seotud objektideks saavad olla maaksus (CU),
elukondlik hoone (EE) ja mitteelukondlik hoone (ME).
8. Korteri- vi muu hoone osa number (588060 kirjet) seotud objektideks saavad olla
eluruum (ER) ja mitteeluruum (MR).
11
Aadressikomponentide hierarhilise sltuvuse pilt:
12
Unikaalaadressi nue
Aadressi tasemetele 1 (maakond), 2 (omavalitsus), 3 (asustusksus/linnaosa) ja 4
(vikekohale) kehtib range unikaalaadressi nue, st aadressi ja aadressiobjekti vahel on alati
ks-hele seos ehk igale kehtivale aadressile vastab alati tpselt ks kehtiv aadressiobjekt.
Aadressi tasemetele 1, 2 ja 3 kehtib smmeetriline range unikaalaadressi nue, st et niteks
Mustika vallas saab olla ainult ks Seemne nimeline kla ja Marja maakonnas ainult ks
Mustika nimeline vald. Tasemete 4 ja 5 korral vib seoses aadresside muudatustega esineda
perioode, kus vikekohta vi liikluspinda esindav aadressiobjekt on kehtivalt olemas aga
kehtivat aadressi veel ei ole.
Aadressi tasemetel 4 ja 5 hele aadressiobjektile vib vastata erandjuhul mitu aadressi, kuid
mitmel aadressiobjektil ei vi olla sama. Samas tuleb arvestada, et aadressi tekst vib olla kll
vrdne, kuid tasemeline jaotus on erinev. Niteks sama liikluspinna nimi vib esineda nii 5ndal kui 6-ndal tasemel olles esimesel juhul liikluspinna poolt indikeeritud ja kasutuses ja
teisel juhul teemaa katastriksuse nimeks, mille peal see liikluspind looduses asub.
Aadressides, mis omavad tasemete 6, 7 ja 8 komponente, vib esineda mitu-mitmele suhteid
aadressiobjektidega, st hele aadressiobjektile vib olla omistatud mitu aadressi
(paralleelaadressi) ja vastupidi, he aadressiga saab olla seotud mitu objekti. Samas on
vastavalt ruumiandmete seadusele nutav, et kikidel aadressiobjektidel, kuhu on vaja mingil
phjusel osundada teistest objektidest eristuvalt, peab olema unikaalaadress, st see aadress ei
tohi osundada samaaegselt mnele teisele unikaalaadressi nude alla kuuluvale samaliigilisele
aadressiobjektile. Unikaalaadressi nude alla kuuluvateks aadressiobjektideks on niteks
eluruumid (sh korterid), eluhooned, ettevtete asukoha hooned, postissteemis osalevad
ehitised jt kohad, kuhu on vaja osundada, posti saata, kohale juda, kus elatakse vi psivalt
td tehakse. Unikaalaadressi nue pole alati tidetud, kuid ADS keskssteem annab
omavalitsustele sellistest vigadest teada ning omavalitsus on kohustatud andmed korrastama.
Andmete kvaliteediga tegeletakse pidevalt - Maa-amet edastab probleemide kohta info
omavalitsustele, kes seejrel korrastab andmeid.
Unikaalaadressi nude tunnus (e UN-tunnus)
Alates 2014-st aastast on aadressiobjektid varustatud unikaalaadressi nude tunnusega, mis
vljendab selles, et kas aadressiobjektil peab olema unikaalaadress mitte. See tunnus omab
sisulist thtsust ainult hoonete ja katastriksuste korral. Kik lejnud aadressiobjektid
peavad alati omama unikaalset aadressi. Unikaalaadressi nue tuleneb ruumiandmete
seadusest, mille kohaselt on unikaalaadress koha-aadress, mille tekstilis-numbriline kuju on
samaliigiliste unikaalaadressi nudvate aadressiobjektide seas ainulaadne. Mitmel sama liiki
unikaalaadressi nudval aadressiobjektil ei vi olla sama koha-aadress. Unikaalaadressi
nudvad aadressiobjektid on:
1) elamud (objekti liik EE);
2) eluruume sisaldavad hooned (nii EE kui ME liiki hooned kus asub eluruume);
3) juriidiliste isikute asukohahooned (nii EE kui ME liiki hooned kus asub riettevtteid);
4) hooned, milles asuvad universaalse postiteenuse osutamise juurdepsupunktid ning
eelnimetatud hoonete osad (nii EE kui ME liiki hooned kus asuvad postiteenuse
kontaktpunktid samuti on unikaalaadressi nudega kik hooneosad);
5) tiheasustuses vi detailplaneeringu kohustusega alal asuvad maaksused;
6) maaksused, mille koha-aadress sisaldab aadressikoha nime (st. on adresseeritud tnava
vi vikekoha jrgi).
13
4.3 Aadressi ja aadressiobjekti vahelisest seosest ja selle dnaamikast

Vajaduse kahe eraldi miste aadressiobjekt ja aadress jrgi tingib elu ise, sest igapevases
kibes objektid looduses ja nende aadressid ei ole ks-heselt seotud, v.a unikaalaadressi
nude alla kuuluvad aadressiobjektid objektiliikide likes. Alates tasemest 6 ei ole otstarbekas
igale potentsiaalsele objektile moodustada unikaalaadressi, sest see koormaks asjatult le
aadressi miste, kuid samas on igustatud, et kik objektid, mis potentsiaalselt saaksid
aadressi omada, vetaks ADS-i infossteemi arvele, sest ka need objektid vivad vajada
osundamist. ADS keskssteem kogub aadresseeritavaid objekte mitmetest allikatest, sh
Ehitisregister, Maaregister, Kohanimeregister (KNR), Eesti Topograafia Andmekogust
(ETAK), omavalitsuste poolt sisestamine.
Jrgnevalt on toodud objektide ja aadresside suhete keerukust iseloomustavad arvud 2016.
Aasta veebruari seisuga:
Kehtivate aadresside ja aadressiobjektide vahel on seoseid kokku ~2439145.
Aadressidele vastavate aadressiobjektide arvud:
hene vastavus, st hele aadressile vastab ks objekt 859841 aadressi.
Kahene vastavus, st hele aadressile vastab kaks objekti 122221 aadressi.
Kolmene vastavus 77416 aadressi.
Neljane vastavus 51876 aadressi.
Viiene vastavus 33300 aadressi.
Rohkem kui viiene vastavus objektiga esines 83460 aadressil.
o Maksimaalselt esines hel aadressil 528 aadressiobjekti tegu on suurte
katastriksustega, millel asub hulgaliselt hooneid. Niteks: Jelhtme vald, lgase
kla, Lunapilpa 528 objekti; Tallinna Loomaaed - Paldiski mnt 145 198 objekti;
Balti laevaremonditehas - Kopli tn 103 175 objekti ja Narva elektrijaam Elektrijaama tee 59 189 objekti. Nitena toodud arvud vivad vheneda, kuid ei
pruugi, sest need hooned ei ole enamasti ADS-i regulatsioonide alusel unikaalaadressi
nudvad.
Seega umbes kolmandikul (35%) juhtudel on aadress seostatud enam kui he objektiga.
o
o
o
o
o
o
Sama rida vaadates aadressiobjektide poolt aadressidele:

hene vastavus, st hel objektil on ks aadress 2362743 objekti.
Kahene vastavus, st hel objektil on kaks aadressi 11083 objekti.
Kolmene vastavus, st hel objektil on kolm aadressi 632 objekti.
Neljane vastavus 166 objekti.
Rohkem kui neljane vastavus aadressiga esines 237 objektil.
o Maksimaalselt esines hel aadressiobjektil 25 aadressi.
o
o
o
o
o
Kigist objektidest omab paralleelaadresse u 0,5% (13 192 objekti).

Nagu toodud arvudest nhtub, ei ole aadressiobjekti ja aadressi vaheline suhe smmeetriline.
hel aadressil on suurem tenosus leida rohkem objekte, kui hte objekti osundada erinevate
aadressidega. Suur enamus paljude objektidega seotud aadressidest on EHAK tasandil
aadressid, mille puhul omavalitsus peaks siiski lhiaadressi mrama ja nende hulk aja
jooksul vheneb. Paljude objektidega lhiaadressi komponente sisaldavad aadressid on
reeglina kompleksid, kus asub palju hooned vi rajatisi.
he objekti kohta mitme aadressi (paralleelaadressi) esinemine on seotud teede
ristumiskohtadega ja hoonetega, millel on mitu ust erinevate tnavate suunas ja seega on nad
saanud mitu aadressi (paralleelaadressi). Samuti on paralleelaadresse mratud
katastriksustele, millel asub palju erineva aadressiga hooneid ja nende hoonete aadressid on
kik selle katastriksuse paralleelaadressidena kasutusel.
he objekti kohta paljude aadresside esinemine on seotud ka garaaihistutega, ridaelamutega
ja suuremate kobarkooslustega, kus looduses esineb ks objekt, kuid on peetud vajalikuks
igale liithoone osale anda eraldi aadress, sest neile boksidele vib laieneda unikaalaadressi
14
nue. Ka selliste juhtumite hulk ajas pigem vheneb, sest osadel juhtudel on tegu
ebakorrektselt mratud aadressidega. Keerukamad aadressi ja objekti suhted esinevad
komplekshoonetes, kus tegemist on niliselt mitme erineva hoonega kuid tegelikult on hooned
maa-aluse osa (garaaiga) hendatud. Selliseid hooneid ei ole palju, kuid neid ehitatakse igal
aastal juurde.
Hooneosadele mitme aadressi mramine ei ole ldiselt lubatud, kuid paraku ei ole
omavalitsused kiki koha-aadresse veel nuetele vastavaks muutnud. Erandi moodustavad
mningad hiselamutes olevad eluruumid, kus he ehitustehnilises mistes korteri (eluruumi)
toad on omakorda nummerdatud ja erinevate leibkondade kasutuses. Sellistele eluruumidele
on vaja siiski mrata paralleelaadresse.
4.3.1 Tegevused aadressiobjektiga

Aadressiobjektide elu ADS-i infossteemis kulgeb jrgnevate sndmuste kaudu:
1. Aadressiobjektide lisandumine aadressiobjektide lisamine toimub omavalitsuste
algatusel. Niteks omavalitsus loob Ehitisregistrisse uusi aadressiobjekte seoses uute
ehitiste tekkimisega vi loob uue katastriksuse aadressiandmete menetlusrakenduse
kaudu ning mrab talle aadressi.
2. Aadressiobjektide sisuline muutmine ehk versioonimine aadressiobjekti andmete
muutumisel mrgitakse olemasolev aadressiobjekti versioon kehtetuks ja lisatakse uus
aadressiobjekti versiooni kirje, tekib uus versiooni ID. Versioonide ahela hiseks
tunnuseks on ADS_OID, mis on muutumatu suurus lbi sama objekti eri versioonide.
Niteks kui omavalitsus muudab katastriksuse aadressiobjekti aadressi
aadressiandmete ssteemi menetlusrakenduse kaudu vi hoone aadressiobjekti
aadressi ehitisregistri kaudu, siis tekib uus aadressiobjekti versiooni kirje, kuid objekti
identifikaator ADS_OID ei muutu.
3. Aadressiobjekti versiooniparandus rakendatakse igusliku aluse parandamiseks ja
kuju pisimuudatuste teostamiseks nn. topoloogia korrastamiseks. Versiooniparandus
on aadressiobjekti muutmine vikses ulatuses, mis ei anna alust aadressiobjektist uue
versiooni loomiseks.
4. Aadressiobjekti thistamine objekti loodusest kadumisel vi ka ekslikul
lisandumisel teostatakse aadressiobjekti thistamine. Objekt vidakse ka hendada
teise objektiga, seega teda lihtsalt ei loeta enam eraldi objektiks. Aadressiobjekt jb
baasi alles, aga selle olek on thistatud ja kehtivuse lpp on tidetud.
5. Aadressiobjekti taastamine ekslikku thistamist korvav tegevus. Rakendatakse
varem thistatud aadressiobjektide ennistamiseks.
Keerukamad operatsioonid nagu aadressiobjektide liitumine vi jagunemine toimuvad lbi
mitme tegevuse. Niteks aadressiobjektide liitumine vib toimuda jrgnevate sndmuste
jadana:
1. Psima jva aadressiobjekti muutmine ehk versioonimine.
2. Peale liitmist ra kaduvate aadressiobjektide thistamine.
vi
1. Kikide liidetavate aadressiobjektide thistamine.
2. Uue hendaadressiobjekti lisandumine.
Analoogsete liittegevusena saab toimuda ka aadressiobjektide jagunemine.
15
4.3.2 Aadressi muutumine

Aadressi muutumine allub tielikult aadressiobjektide muutumisele jrgnevalt:
1. Aadressiobjekti lisandumisel, kui sellele sobivat aadressi ei leidu, toimub
automaatselt aadressi loomine. Mistahes aadressiobjekt lisandub alati koos kehtiva
aadressidega, mis valitakse vlja olemasolevate aadresside hulgast vi luuakse uus
aadress. Aadressiobjekti, seose vi seoste loomine aadressiga vi aadressidega ning
vajadusel aadresside lisandumine toimub alati samaaegselt ehk hes transaktsioonis.
2. Aadressiobjekti muutumisel ehk objekti uue versiooni tekkimisel toimub analoogselt
lisandumisega aadresside anals ja vajadusel toimub automaatne aadresside
muutmine.
3. Aadressiobjekti veaparandus aadressile mingit mju ei avalda.
4. Aadressiobjekti thistamisel toimub automaatselt (hes transaktsioonis) nende
seotud aadresside thistamine, mis ei jnud seotuks hegi kehtiva aadressiobjektiga.
Niteks kui thistatakse haldusksust esindav aadressiobjekt (kahe valla liitumisel
nende kahe valla aadressiobjektid thistatakse ja luuakse ks uus vald), siis thistuvad
kaskaadselt kik liitunud haldusksuste aadressid. Kuid niteks hooneid vi hoone osi
esindavate aadressiobjektide thistamine phjustab seotud aadresside thistamise
alles, siis kui thistuv aadressiobjekt on selle aadressi jaoks kehtivate hulgast viimane
(st teisi selle aadressiga objekte ei ole).
5. Aadressiobjekti taastamine on prdtegevus thistamisele, st varem kehtetuks
muutunud aadressid ennistatakse.
4.3.3 Aadresside elukik suuremas pildis

Koha-aadresside mrajateks (kehtestajateks, muutjateks ja thistajateks) on ruumiandmete
seaduse kohaselt kohalikud omavalitsused. Ruumiandmete seadus on kttesaadav veebikljel
https://www.riigiteataja.ee/akt/128022011002. Seega suurimad andmeandjad on kohalikud
omavalitsused (KOV-id) kes mravad koha-aadresse seoses maakorraldustegevuse,
planeerimistegevuse ja ehitustegevusega.
Lisaks tehakse suuremaid haldus- ja asustusksuste muudatusi rahvusvaheliste lepingute,
Riigikogu, Vabariigi Valitsuse, ministrite vi Maa-ameti peadirektori igusakti alusel
maakatastris ning edastatakse ADS-i infossteemile.
Vhem oluliste muudatuste korral igusakte vastu ei veta ja muutjateks on KOV-i
ksikametnikud, ETAK kaardistajad ja Maa-ameti ametnikud.
Andmete koosklla viimisel erinevate allikate andmete vahel mngib suurimat rolli Maaamet. Niteks kui muutub halduspiir, siis teeb Maa-amet vastavad aadressimuudatused
katastriksustele, hoonetele ja hooneosadele ADS-i infossteemis.
Samuti tegeleb Maa-amet viksema ulatusega ruumikujude muudatustega. Pisikesi
korrigeerimisi nimetatakse topoloogilisteks korrastusteks. Niteks, kui kaardistatakse jgi
teise kohta, siis vidakse muuta ka halduspiiri asukohta, kuid kindlasti mitte nii suurel mral,
et hooned ja katastriksused saavad selle tagajrjel uue aadressi. Topoloogilisel korrastamisel
aadresse ei muudeta. Suuremate muudatuste teostus, sh piiride muutmine ulatuses, mis
muudab ka aadresse, saab toimuda vaid lal nimetatud oluliste otsustajate asjakohaste
igusaktidega.
Allikad, mille kaudu andmed ADS-i infossteemis saavad muutuda, on:
16
1. Aadressiandmete ssteemi menetlusrakendus ehk ADS-i infossteemi

menetlusrakendus. Rakendus KOV ametnikele olemasolevate aadressiobjektide
aadresside muutmiseks ja moodustatavatele katastriksustele aadressi mramiseks.
2. Eesti topograafiline andmekogu (ETAK) kaardistusandmed, eelkige hooned
(ADS-is 12.02.2016 seisuga umbes 791 000 hoonet). Hoone registreerimisel ETAKis
edastatakse hoone tunnusandmed ADS-i infossteemi, kus KOV mrab sellele
aadressi. Vaikimisi pakutakse ADS-i poolt katastriksuse aadressi. ETAK annab ka
hoone ruumikuju muutuste, sh hvimise kohta infot, samuti tbi infot. ADS
keskssteem teisendab hoone tbi info kas elukondlikuks vi mitteelukondlikuks (st
unikaalaadressi nudega vi mitte).
3. Ehitisregister (EHR) aadressid enamuse hoonete ja hooneosade kohta, osadel
hoonetel ka ruumikuju. EHR hoone ruumikuju ja nii hoone kui hooneosa aadressi saab
muuta ADS-is (muudatused edastatakse EHR-ile ja ETAK-ile), samas saab samu
muudatusi teha ka EHR-s (sel juhul edastatakse muudatused ADS-i). Suure osa
hoonete ruumikujude muudatused edastab ETAK ADS-i (ADS edastab need EHR-ile).
Hoonel vib olla seos samal ajal nii EHR-iga kui ka ETAK-iga. EHR seost omavaid
hooneid on ADS-is 12.02.2016 seisuga umbes 677 314 hoonet. Nii ETAK kui ka EHR
seost omavaid hooneid on umbes 328 646. Umbes 114 000 looduses olemasolevat
hoonet ei ole EHR-is kajastatud.
4. e-Kataster (endine maaregister) katastriksuste kujude muutused ja kustutamised
(sulgemised), igusliku aluse muudatused. Katastriksuse teket e-Kataster ei initsieeri.
Katastriksus ADS objektina peab enne tekkima ADS-i infossteemi kui ta saab
registreeritud e-Katastris. Lisaks tegeleb e-Kataster EHAK objektide (1-3 tase) kogu
elutskli haldusega (teke, kik muudatused ja sulgemine). ADS ainult kasutab EHAK
andmeid, kuid ei tee nendes muudatusi.
5. Kohanimeregister (KNR) liikluspinnad ja vikekohad ning nende kik elutskli
muudatused. KNR omakorda saab liikluspindade ruumikujude muudatusi ETAK-ist.
Lisaks sellele on tpsustavad allikad, millede tegevus vib tingida muudatusi aadressides.
Nendest olulisemad on :
Rahvastikuregister, mille tihe seotus aadressidega vib ilmsiks tuua ADS-is
aadressiandmete korrigeerimise vajaduse (nt UN tunnuse lisandumine
mitteelukondlikule hoonele).
Kinnstusraamat, mille kaudu laekub korteriomandi reaalosade seoste info.
riregister
Lisaks eelnimetatule on kigil ADS -i infossteemiga liidestuvatel ssteemidel igus
aadresside tpsustuse vi muutmise ettepanekuid teha.
ldine ssteemide vaheline andmevoogude pilt on jrgnev:
17
Alates 2014. aastast on lisandunud vimalus kasutada In-ADS komponenti. Tegemist on

tiendava vimalusega kasutada lisaks X-tee teenustele veebiphist kasutajaliidest. See teenus
sobib nii ssteemidele, kus ei vajata maha salvestatud aadressi kaasajastamist kui ka neile, kes
soovivad aadressi esmaseose luua kiire ja mugava veebirakenduse kaudu ja hiljem andmeid
ajakohastada X-tee kaudu. See thendab, et In-ADS komponendi kasutamist saab
kombineerida ADS-i X-tee teenustega, sest mlemas kasutatakse tpselt samu unikaalseid
tunnuseid.
18
5 ADS tarbimise tasemed

ADS-i infossteemi liidestumist saab sltuvalt ssteemide vajadustest liigitada erinevatele
tasemetele.
Esimeses lhenduses jaguneb liidestus kolme phitaseme vahel: kaudne liidestumine ning
kaks otseliidestumisena ksitletavat taset: kergliidestumine ja tisbaasiline liidestumine. Vt
lisaks ka ADS ksiraamatust peatkki: Ssteemi liidestamine ADS-iga
http://ads.maaamet.ee/?id=486.
Kuna ldjuhul on ADS-iga liidestujad juba eksisteerivad ja toimivad infossteemid, siis
tuleb kindlasti liidestumise algetapis teha andmete samastamine ehk algandmete ADS-i
kujule (standardile) leviimine. Tpsemalt on sellest protsessist kirjutatud punktides
6.2. (EHAK kodeeritud ja lhiaadress tekstina) ja peatkis 7. punktis 3. (Aadressiandmete
laadimine ADS-i infossteemist ja olemasolevate aadresside automaatne normaliseerimine,
st. vastavusse viimine ADS-i aadressidega).
Andmete samastamine (seostamine) on eelduseks, et infossteem suudab neid andmeid
hiljem ajas uuendada.
Jrgnevalt on kirjeldatud ADS-i tarbimise tasandeid, kuid enne otsuse tegemist ja
realiseerimist palume prata thelepanu peatkile 7. (ADS-iga liidestumise tplaan)
K0 Kaudne liidestumine infossteem ADS-i infossteemi otse ei liidestugi. Tarvitatakse
mne teise ssteemi aadressiandmeid, niteks Rahvastikuregistri (RR) vi riregistri (R)
andmeid. Infossteemis uusi aadresse ei sisestata ja olemasolevate asendamine liidestunud
ssteemi objektide juures kib vastavalt nende ssteemi protsessidele. Ssteemis ei looda
htegi uut seost vlisest registrist saadud objektide (subjektide) ja koha-aadresside vahel.
Niteks pole lubatav muuta Rahvastikuregistrist pritud isikute ja koha-aadresside seoseid. Ka
kaudse liidestumise korral on vajalik tagada aegajalt andmete snkroonsuse kontroll ADS-i
andmetega (ADS-i igakuised vljavtted on tasuta kttesaadavad avaliku rakenduse kaudu).
K0iA Kaudne liidestumine In-ADSi abil infossteemi liidestub ADS-ga In-ADS
komponendi kaudu, mida vib nimetada ka likergliidestumiseks. Parim valik veebiphiste
kasutajaliidestega ssteemidele, mis ei vaja maha salvestatud aadresside ajakohastamist ja
saavad taluda vlise komponendi tkindluse riski. Samas on In-ADS planeeritud krge
kideldavusega lahenduseks, kus kik teenuse kttesaadavust tagavad koostisosad on
dubleeritud. In-ADSi kasutamine ei eelda X-tee teenuste kasutamist ja on ssteemi
arendamise mttes kige odavam ja kiiremini teostatav valik. In-ADSi laialdasem kasutamine
loob ka eelduse htlasema aadressi vljavaliku / sisestamise kasutajakogemuse tekkeks.
In-ADSi komponendi arendusjuhend ja kasutusjuhend on leitavad veebikljelt
http://inaadress.maaamet.ee
In-ADSi komponendi kasutust saab edukalt kombineerida K1 taseme liidestumisega, st InADSi kasutamist koos ADSi X-tee teenuste tarbimisega. Siinjuures tuleb mrkida, et In-ADS
vimaldab aadressi tpsustada vaid korteri tasemel. Seega K1A2 vi K1B2 taseme valikul
tuleb In-ADSi poolt pakutud korterinumbrite valikust erinevad korterinumbrite sisestamisest
teavitada ADS ssteemi.
K1 Kergliidestus infossteem endale ADSi aadressi ega aadressiobjekti andmeid tervikuna
ei tmba. Kasutajaliideseid teenindatakse vaid aadressikomponentide tasemel ning aadressi ja
19
aadressiobjektide andmed vetakse ADS-i infossteemi reaalajas vastavalt vajaduse tekkele.

K1 taseme alamtasemed on jrgmised:
A1 Aega kinni jvad aadressiandmed ja range ADSi kasutus aadressiandmeid
kasutatakse vaid nende tarvitamise aja kontekstis ja hilisem aadressiandmete
uuendamine ei ole vajalik. Talutav on olukord, kus ADSi vi teenuse kasutaja
vimaliku ebatpsuse tttu ei pruugita ADS-is sobivat aadressi leida.
A2 ADSi aadresside kasutus koos tpsustamise vimalusega vrreldes eelnevaga
ei ole talutav ADSi vimalik ebatpsus ja kindlasti on vaja kasutajale luua vimalus
aadressi ise tpsustada. Koos sellega tekib kohustus ADS-i infossteemi teavitada
tpsustamise vajadusest.
B1 Ajaga kaasas kivad aadressiandmed, range ADSi kasutus ja jrglaste
leidmine tisautomaatselt maha salvestatud aadressiandmed peavad vastavalt
aadresside muutumisele automaatselt uuenema aga samas on talutav mningane
uuenemisega kaasnev ebatpsus.
B2 Ajaga kaasas kivad aadressiandmed koos ajalooga, ADSi aadressi
tpsustamise vimalus ja jrglaste leidmine tisautomaatselt vrreldes tasemega
B1 ei ole talutav ADSi andmete vimalik ebatpsus ja on kindlasti vaja kasutajale
vimalust aadressi ksitsi tpsustada. Koos sellega tekib ka kohustus tpsustamise
vajadustest ADS-i infossteemi teavitada.
T tunnus ehk aadressiobjektide muutumise ajaloo mittesilitamine loobudes
tarbimise poolel aadressiobjektide andmete muutumise ajaloo silitamisest vheneb
silitamist vajavate andmete hulk ja muutub psivamaks aadressiobjekti peavti.
K2 Tisbaasiline liidestus infossteem vtab endale koopiana kik ADSi aadressid,
aadressiobjektid ja nende seosed ning taustprotsessina neid andmeid regulaarselt uuendatakse.
Tisbaasiline liidestus on otstarbekas, kui kasutajaliideste teenindamisel on vaja saavutada
maksimaalset kiirust ja pole talutav olukord, kus vimaliku ADS-i infossteemi X-tee
teenuste kttesaamatuse tttu takerdub kasutajaliidestes aadresside sisestamine. Selline
ajakriitilisus on teemaks niteks operatiivjuhtimise ssteemides.
Tisbaasiline liidestus jaguneb omakorda A1, A2, B1 ja B2 alamtasemeteks.
Infossteemi projekteerimisel tuleb sobiv tase mratleda. Ssteemi sees vib eri osadele
rakendada eri taset, et vltida liigset kulu arendusele ja ssteemi lalhoiule.
Tasemete teostuse ja kidu maksumuste omavaheline suhestumine.
Peatase
K0 Kaudne liidestumine.
K1 Kergliidestus.
Arenduskulu
Ak0iA
AkiA < Ak0
Ak0<Ak1
Kidukulu
k0iA
k0iA < k0
k0<k1
K2 Tisbaasiline liidestus.
Ak1<Ak2
k1<k2
K0iA liidestamine ainult In-ADSi kasutades
Arenduskulude mttes on kige odavam liidestamine In-ADSi kasutades., st. pole vaja
vlja ehitada mnda muud liidestust. Kaudne liidestus on suure tenosusega samuti
odavam kergliidestusest. Kige kulukam on arenduse ja ka kidu mttes tisbaasiline
liidestumine
20
Alamtase
A1 Aega kinni jvad aadressiandmed ja range ADSi kasutus.
A2 Aega kinni jvad aadressiandmed ja ADSi aadressi tpsustamise
vimalus.
B1 Ajaga kaasas kivad aadressiandmed, range ADSi kasutus ja jrglaste

leidmine tisautomaatselt.
B2 Ajaga kaasas kivad aadressiandmed, ADSi aadressi tpsustamise
vimalus ja jrglaste leidmine tisautomaatselt.
Arenduskulu
A1
Kidukulu
K1
A1<A2
K1
A2<B1
K1
A2<B2
K1
Tabeli selgitused:
Arenduse kulu kasvab koos alamtaseme kasvuga.
Kidukulu suurus sltub vaid sellest, kas on vajadus inimtjudu muutunud
aadressidele / aadressiobjektidele jrglaste leidmiseks. Kui ksitsi jrglaste seoste
otsimisse ei panustata, on tarbival registril oht aja jooksul andmete kvaliteedi
languseks, sest automaatne jrglaste otsimine ei anna alati igeid tulemusi. ADS ei
saa keerukamate objektimuudatuste korral 100% kindlusega elda 1:1 jrgnevusi.
Tekivad 1:n ja n:m jrgnevusmustrid, mille puhul automaatselt valitav jrglane ei
tarvitse olla ige.
Kulutuste omavahelised proportsioonid on suures sltuvuses konkreetse ssteemi
aadressiandmete kasutuse ulatusest / keerukusest ja ssteemi tarkvara
arhitektuurist. ldkehtivalt ei ole vimalik usaldusvrseid kultuste suhteid
tasemete vahel vlja tuua.
Alamtasemele B tunnuse T lisamist ehk aadressiobjektide ajaloo silitamisest
loobumist saab lugeda arendustid veidi kergendavaks asjaoluks.
5.1
Kaudne liidestumine (K0)

Kaudsel liidestumisel saadakse aadressiandmed mnelt teiselt ssteemilt koos selle
ssteemi andmetega. Tarbivas ssteemis puudub vajadus aadressi sisestada. Kesolev
juhend sellel liidestumise viisil pikemalt ei peatu. Kaudse liidestumise korral tuleb
andmeid andvalt ssteemilt nuda jrgnevat:
Aadress tuleb vljendada ADR_ID, ADOB_ID, ADS_OID vi koodaadressi
kaudu. Kesolev juhend soovitab kasutada ADR_ID vi ADOB_ID vrtust.
Tpsustatud aadressid tuleb eristada ADSi aadressidest, sest ADSi standardile
lpuni mitte vastavad aadresside usaldatavus vib olla madalam.
Kui on vajalikud ajakohased andmed, siis tuleb nende muudatusandmeid pidevalt
ka vastavast pritoluregistrist vastu vtta. Niteks kui register levitab omakorda
RR-i vi R-i aadresse, peab ta hoolt kandma nende andmete ajakohasuse eest
oma registris.
In-ADS-ga liidestumiseks ja selle kasutamiseks on olemas eraldiseisvad dokumendid. Vt

leheklge http://inaadress.maaamet.ee
5.2
Kergliidestus (K1)
Kergliidestus saab olema tenoliselt valdavaks valikuks infossteemides, kus
kasutajaliidese tasemel aadressi sisestamisel on talutav vimalik mnesekundiline viivitus
(aeg X-tee pringu teostuseks) ja on vimalik mistliku kuluga le elada olukord, kui
21
kasutajaliidese teenindamiseks tarbitav X-tee teenus peaks muutuma kttesaamatuks (nt

vrguhenduse katkestus).
Kergliidestuse korral vetakse tarbivasse ssteemi vaid aadresside komponendid kas
tervikuna vi vaid kolmel esimesel tasemel (n- EHAK tasemed). Kasutajaliideses
pakutakse valikutena vlja vastavad tasemed ja edasi toimub konkreetse aadressi otsimine
kasutaja sisestatud teksti (stringi) alusel ADS-i infossteemi X-tee teenusest
ADSaadrotsing. Teenuse kivitus algab niteks nupu Otsi peale. Teenuse t
tulemusena pakutakse vastuseks nimekirja kasutaja sisestatud tekstiga sobituvatest
aadressidest. Kasutaja valib vlja sobiva aadressi ja see salvestatakse otse kasutuskoha
miste juurde vi kesksesse aadressitabelisse. Tarbivasse ssteemi lisandub aadresse
vastavalt erinevate aadresside sisestuse intensiivsusele. Vlditud on kikide aadresside
ja/vi aadressiobjektide tarbivasse ssteemi tmbamine.
Kergliidestus jaguneb omakorda tasemeteks A1 kuni B2.
5.2.1
Aega kinni jvad aadressiandmed ja range ADSi kasutus (K1A1)
Aega kinni jvalt aadressiandmete kasutamine thendab vajaduse puudumist juba maha
salvestatud aadressiandmete uuendamiseks. Need on aadressid, mida ei ole vaja hiljem
tdelda vi analsiks kasutada (pole vaja teha statistikat ega ajakohaseid andmeid vlja
anda teistele tarbijatele). See on loomulik omadus niteks sndmuste vi vaid antud ajas
thendust omava asukoha fikseerimiseks. Niteks arhiveeritud dokumendil vi juba
vljastatud arvel olevaid aadresse hiljem ei muudeta.
Siinjuures tuleb thele panna, kas on vajadus hiljem teha asukohaphiseid analse, nt
tuua vlja 10-ne aasta jooksul vljastatud arvete jaotus aadresside phiselt. Kui selline
vajadus eksisteerib, siis vastavad riobjektid (arve, arhiveeritud dokument) jvad kll
aega kinni (nende aadressiandmeid ei kaasajastata), kuid hilisema analsi vajadusi silmas
pidades tuleb nende peale ehitada aadressiandmete plvnemiste loogika (nt dokumendi vi
arve konteineri vlised atribuudid).
Kuid tuleme tagasi vaid aega kinni jva aadressiandmete ksitluse juurde.
Aega kinni jvalt aadressi ksitlemisel kergliidestamisel piisab kui ADS-st kasutada vaid
mistet aadressikomponent ja aadress. Aadressikomponente lheb vaja
kasutajaliideste valikloendite titmiseks. Peale kasutaja poolsete valikute tegemist
kivitatakse aadressi otsingu pring ADSaadrotsing. Kui tulemuseks on ks aadress, siis
salvestatakse see kas ainult tekstina vi aadressikirje peavtmena vastava objekti juurde
(niteks dokumendi allkirjastamise asukoht). Otsingu vastuseks mitme aadressi ilmumisel
tuleb need kasutajale tiendava valiku tegemiseks vlja kuvada, rakendada automaatse
valiku loogikat vi salvestada kik leitud aadressid.
Alternatiiviks on vaid kolm esimest taset (ehk EHAK tasemed) valikaknana pakkuda ja
lejnud on ks tekstilahter, kuhu kasutajal on vimalik aadress sisestada ja krval
olevale nupule Otsi klpsates teha pring ADSi sobiva aadressi leidmiseks
(ADSaadrotsing). Otsingu vastuseks tuleb reeglina mitu aadressi (vahel ka palju aadresse)
ja need tuleb kasutajale valiku tegemiseks vlja pakkuda. Kasutajal peab olema vimalus
otsingustringi tpsustada ja algatada uut otsingut. (2014 aasta lpuks arendatakse vlja ka
In-ADS-i teenus mis on mugav, vliste ssteemide poolt integreeritav aadressiotsingu
liides mida saab kasutada X-tee teenustele lisaks).
22

Puudutatud joonised:
Joonis 1 K1: ADS_KOMPONENT <-- ADSkompklassif
Joonis 2 K1: ADS_KOMPONENT --> kasutajaliides Hbriid <-> ADSaadrotsing --> AADRESS
Joonis 3 K1: ADS_KOMPONENT --> kasutajaliides Valikloendid --> ADSaadrotsing --> AADRESS
Joonis 4 K1A1: AADRESS <-- ADSaadrotsing
5.2.2 ADSi aadresside kasutus koos tpsustamise vimalusega (K1A2)

Aadressiandmed on ajas muutuvad ja eriti muutlikud on 6, 7 ja 8-da taseme
komponentide andmed ja sellest tulenevalt ka vastavad aadressid. Lbi haldus- ja
asustusksuste muudatuste (EHAK muudatuste) muutuvad ka lemiste tasemete andmed
ja vastavalt kaskaadselt kik nendes haldusksustes vi asustusksustes olevad aadressid.
Tulenevalt andmete muutlikkusest on vimalikud ja kohati ka paratamatud olukorrad, kus
valikutesse sobivaid kehtivaid vi sja kehtivuse kaotanud (vananevad) aadressiandmeid
ei tule. Ajakriitilistes ssteemides, kus ei kannata oodata kehtivate andmete saabumist,
tuleb luua vimalus aadressi teatud ulatuses ka vaba tekstina sisestada. EHAK muudatuse
kannete tegemine vib kesta 1-2 peva, kuid mnel keerukamal juhul ka terve kuu vi
kauemgi (sltub omavalitsuste ja ehitisregistri haldajate tegutsemise kiirusest).
Siinkohal tuleb kindlasti kasutajaliides les ehitada selliselt, et aadressi lpuosa vaba
tekstina sisestamine oleks alternatiivne vimalus, milleni judmine on vrreldes
phivooga tlikam. Vajalik on Maa-ametit tpsustamisest teavitada X-tee teenusega
ADSadrTagasiside vi e-kirjaga.
Ruumiandmete seaduse kohaselt ei vi andmekogu tekitada ega kasutada aadresse,
mida ADS-is ei ole. Eluliste lesannete lahendamiseks on paratamatu mnel juhul
siiski tpsustava aadressi lisamine tarbiva registri poolt paratamatu.
Aadressi tpsustav osa on soovitav panna eraldi tekstilahtrisse ja see salvestada ka eraldi
andmeveergu. Kas vaba tekstina sisestatud aadressi osa on mistlik tulevikus vastavusse
seada ametliku ja kehtiva aadressiga vi mitte, see sltub andmete edasise kasutuse
vajadusest. Kui andmed on vaid inimlugemiseks ja nende phjal mingeid
masintdeldavaid tegevusi ei vajata, siis vibki vaba tekstina sisestatud osa jda alles.
Mistahes masintdeldava jreltegevuse vajaduse olemasolul on vaja ssteemi planeerida
vaba tekstina sisestatud aadresside vastavusse seadmine ADS andmetega. Seda protsessi
nimetatakse aadresside normaliseerimiseks, mida tulebki vaadelda eraldiseisva
protsessina, kuhu on suure tenosusega vaja kaasata ka inimtjudu.
NB! Tpsustatud aadresse (ilma ADS seoseta koha-aadresse) ssteemist vlja edasi
levitada ei tohi, st kui ssteem pakub omakorda teenuseid kolmandatele ssteemidele, siis
ei tohi ta ksitsi tpsustatud aadresse kolmandatele osapooltele edastada. Vahet peab
tegema ka neil juhtudel kui tegu ei olegi aadressiga vaid nt objekti muu tiendava
kirjeldusega (roheline uks teisel korrusel paremat ktt vmt), siis ADSiga seostamise
nue ei kehti.
Joonis 5 K1A2: AADRESS <-- ADSaadrotsing ja aadressi tpsustuse tekstilahter
Joonis 6 K1A2: AADRESS <-> ADSnormal
23
5.2.3 Ajaga kaasas kivad aadressiandmed, range ADSi kasutus ja jrglaste leidmine
tisautomaatselt (K1B1)
Ajaga kaasas kivalt aadressiandmete kasutamine thendab vajadust juba maha
salvestatud aadressiandmeid uuendada. See vajadus on ka kohe olemas, kui on nue teha
aadresside phist analsi vi statistikat. Samuti, kui ssteemis on vajadus aadressiga
varustada misteid, mille andmeid on vaja hoida ajakohasena. Tpilised nited on siin
isiku elukoha aadress, ettevtte aadress, teenuspunkti (nt arsti vastuvtu) aadress, eseme
(nt relva) asukoha-aadress vi ka hoone aadress. See thendab olukorda, kus juba maha
salvestatud aadresse on vaja lhtuvalt ADS-ist tulevatele muudatustele taustprotsesside
poolt perioodiliselt uuendada.
Ajaga kaasas kivate aadressiandmete ksitluses ei pse me mda mistest
aadressiobjekt. Tarbimiskohta salvestatakse aadressi ja aadressiobjekti peavti, sest
vajalike jrglaste leidmine lbi aadressiobjekti on tulemuslikum. Aadressi maha
salvestamine ainult tekstina ei ole ajakohastuva nude titmiseks hea valik, sest
tekstiandmete ttlus massilises ulatuses on endiselt liialt IT ressursi mahukas.
Teatavasti on aadressiobjekt mitu-mitmele suhtes aadressiga ja siinkohal tuleb lbi melda
ssteemides, kus saab maha salvestada vaid he peavtme, kuidas kasutaja poolsel
aadressi vljavalikul ra valida ka aadressiobjekt. Aadressi poolt vaadates on mitme
aadressiobjekti olemasolu pigem laialt levinud, kui erand (niteks omavad sama kohaaadressi katastriksus, sellel asuv elamu ja kolm kuuri). Kige tiuslikum lahendus
koosneb kolmest osast:
1. Tavaprane aadressi valik (lahtrisse tipitavate stringile vastavate sobivate
aadresside pakkumine, valikloendist levalt alla valikute tegemine vi kahe
variandi hbriid).
2. Vastavalt valitud aadressile aadressiobjektide hulga automaatne kitsendamine. Kui
jrele jb vaid ks aadressiobjekt, siis kasutajat tiendava valikuga enam ei
tlitata. Maha salvestatakse valitud aadressi ja sellele heses vastavuses oleva
aadressiobjekti peavti. Valiku tegemisel kasutatakse objektide prioritiseerimist.
3. Kui valikusse jb kaks vi enam aadressiobjekti, siis kige tiuslikum lahendus
peaks pakkuma neid objekte valida maakaardi taustal, sest aadressiobjekti
teadlikuks valikuks sobivaid trkandmeid napib. Aadressiobjekti iseloomustab
parimalt tema paiknemine ja kuju maakaardil.
Kolmanda punkti realiseerimine on kindlasti tarbiva ssteemi poolt kige tmahukam,
eriti kui tarbival ssteemil muidu maakaardi taustal andmete kuvamist ette ei tule. Maaametil on arendatud veebiphine komponent In-ADS ssteemidesse kergelt limimiseks
(vt. selle kohaseid kirjeldusi eespoolt). Kui In-ADS-i ei soovita kasutada, siis heks
alternatiiviks on thustada aadressiobjekti automaatset vljavalikut mrani, kus valikusse
jb alati ks objekt ja kolmanda punkti lbimise vajadus langeb ra. Vi realiseeritakse
siis, kui Maa-amet vastavat vahendit juba omalt poolt vlja pakub.
Ssteemide jaoks, mis oma loomuliku lesehituse poolest tulevad toime mitme
aadressiobjekti korraga salvestamisega oma miste klge (niteks eseme ks asukoht vib
koosneda mitmest objektist), langeb vajadus he objekti vljavaliku jrgi ra. Maha
salvestatakse kik aadressiga seotud aadressiobjektid. Selline mitmuse salvestamine tagab
aadresside edasises uuenemises parima kvaliteedi. Niteks salvestamise ajahetkel oli hel
aadressil 2 aadressiobjekti (nt hoonet). Mne aja mdudes on tenoline, et ks objekt
24
saab teise aadressi ja valikusse jb ainult ks objekt. Samuti vib juhtuda, et mlemad
objektid saavad uued aadressid ja tuleb teha uus objekti valik. Harvemal juhul vib
juhtuda, et ks objekt kaotab kehtivuse (st likvideeritakse) ja alles jb parimalt soovitud
olukord, kus aadress on mratud hele sobivat liiki aadressiobjektile. Ssteemis, kus pole
vimalik mitut aadressiobjekti salvestada, tuleb ks vlja valida ja kui see satub olema
hiljem kehtivuse kaotanud aadressiobjekt, siis on kllalt tlikas (vib vajada ka ksitd)
leida sellele adekvaatne jrglane. Samuti tuleb arvestada juhtumitega, kus seotud objektide
aadressid muutuvad erinevaks ja seni kasutuses olnud aadress kaotab kehtivuse. Sel juhul
tuleb ilmselt prduda juba algse andmeandja poole ja selgitada milline aadress ja seega
ka objekt tuleks kasutusele vtta.
Liidestumise tase B1 koos mitme aadressiobjekti ksitlemise vimekusega annab
ADSi andmete tarbimisel parima tulemuse. Kikide uute ssteemide projekteerimisel,
kus on vaja aadresse ajakohastada, tuleks vtta projekteerimisel eelduseks liidestumise
tase B1 koos tarbimise kohtades mitme aadressiobjekti mahasalvestamise vimekusega.
Joonis 7 K1B1: AADRESS, AADRESSIOBJEKT <-- ADSaadrotsing
Joonis 8 K1B1: AADRESS, AADRESSIOBJEKT <-- ADSaadrmuudatused, ADSobjmuudatused
5.2.3.1 Aadressile vastava he aadressiobjekti valiku reeglid (prioriteedid)

Lahendamaks aadressile he aadressiobjekti vljavaliku lesannet on soovitav rakendada
eelkige In-ADS-i teenust, sest seal on prioritiseerimise lesanne lahendatud. Kui InADS-i kasutada ei soovita, siis soovitame rakendada alljrgnevaid reegleid. Reeglid
kehtivad olukorrale, kus soovitakse tulemuseks saada: fikseeritud aadress, selle aadressi
ADR_ID ja sellele vastavad kehtivad aadressiobjektide idenitifikaatorid (ADS-OID ja
ADOB_ID). Siin toodud nite korral eeldame, et liidestujat huvitavad eelkige eluruumid
(ER) ja elukondlikud hooned (EE) ja UN tunnusega mitteeluhooned (ME) kuid mnel
ssteemil vib olla huvi hoopis eelkige katastriksuste (CU) vastu, sel juhul peab selle
alltoodud jrjekorra vastavalt oma vajadustele muutma.
Objekti valiku prioritiseerimise nide:
Reeglites kasutatavad lhendid:
ER eluruum
MR mitteeluruum
EE elukondlik hoone
ME mitteelukondlik hoone
CU katastriksus
UNIK=1 unikaaltunnusega aadressiobjekt
ORIG_TUNNUS originaaltunnus EHR registrist
ADR_ID aadressi peavti ehk aadressi unikaalne numbriline vrtus
ADOB_ID aadressiobjekti peavti ehk aadressiobjekti unikaalne numbriline vrtus
ADOB_LIIK aadressiobjekti liik
objekt aadressiobjekt
1. Esmalt kitsenda aadressile vastavat aadressiobjektide nimekirja objekti liigiga

eluruum (ER) ja mitteeluruum (MR).
a) Kui jb alles ks aadressiobjekt, siis on see otsitav hene vastavus.
25
b) Kui leidub mitu objekti, siis vali esimene objekt jrjestades loendit jrgnevalt:
ADOB_LIIK kasvavalt, eelista ORIG_TUNNUS on tidetuid, ADOB_ID
kahanevalt.
2. Kui punkt 1 ei andnud tulemust (st. esimene kitsendus ei andnud htegi objekti),
siis kitsenda ADR_ID jrgi objekte objektiliikide EE ja ME ning tunnuse
UNIK=1 kohaselt.
a) Kui leidub ks objekt, siis see ongi otsitav.
b) Kui leidub mitu objekti, siis vali esimene objekt jrjestades loendit samaselt
punktiga 1.b.
3. Kui ka punkt 2 ei andnud tulemust, st ei olnud htegi, siis kitu punkti 2 kohaselt
va. jta kitsendusest vlja UNIK=1.
4. Kui punkt 3 ei andnud tulemust, siis uus kitsendus on objektiliik = CU ja
UNIK=1.
a) Kui leidub ks objekt, siis see ongi otsitav.
b) Kui leidub mitu objekti, siis esimese vljavalikuks jrjesta aadressiobjektid
ADOB_ID kahanevalt.
5. Kui punkt 4 ei andnud tulemust, siis kitu punkt 3 kohaselt va. jta kitsendusest
vlja UNIK=1.
6. Kui ka punkt 5 ei andnud hest tulemust, siis jrjesta ainult ADR_ID jrgi
kitsendades aadressiobjektid ADOB_ID jrgi kahanevalt, st. tuleb vlja valida
kige uuem aadressiobjekt.
7. Kui andmekogus on vimalik kasutada ka ainult ligilhedase asukohatpsusega
aadresse, siis vib otsingusse kaasata ka liikluspinna (LP) ja vikekoha (VK), kuid
tenoliselt nii ebatpsed aadressid ei ole siiski sobivad.
NB! Antud prioritiseerimine juab alati he aadressiobjekti vlja valimiseni. See
objekt ei pruugi alati olla ige. Kui soovitakse igal juhul saavutada korrektne
objektiseos, soovitame loobuda ADOB_ID alusel jrjestamisest (st kige uuema
objekti valikust) ja konfliktiolukorras (kus aadressile vastab mitu sama liiki
objekti) teha valik In-ADS-i komponendi abil, valides aadressiobjekti vlja
kaardilt.
Kui tarbival ssteemil on aadressi juurde salvestatud ka koordinaadid, siis on alternatiivina
vimalik kaasata ige objekti valikusse koordinaate. Soovituslikult on ige vlja valida
salvestatud koordinaatidele lhim objekt huvialuse objekti liigi piires. Niteks kui
koordinaadid satuvad hoone ruumikujule, siis valitakse see hoone ning vetakse
kasutusele selle hoone aadress. Kui hoone identifikaator vi aadress muutub, saab tarbiv
ssteem alati prduda uue ruumipringuga ADS-i infossteemi poole ning saab teada
jrglasandmed oma pritud ruumipunktis (pringuga saab vajadusel lisada ka puhverala
ulatuse) kehtivate aadresside ja objektide kohta. Seesugune seosinfo ja jrglusinfo
hankimine ning aktuaalsena hoidmine toob endaga kaasa tenoliselt kige vhem
eksimisvimalusi, kuid eeldab, et tarbiv ssteem omab ning vajadusel ka ajakohastab
asukohakoordinaate oma registri objektide kohta.
5.2.3.2 Aadressiobjektile jrglase automaatne leidmine

Maha salvestatud aadressiobjektide uuendamisel on selle objektiversiooni kehtetuks
muutumisel ja jrglase saabumisel kolm vimalust:
26
1. Aadressiobjekti versioonile (ADOB_OID) on ks jrglane ja ADS_OID jb

kehtima olulist keerukust ei ole, vastavates kasutuse kohtades tuleb vana uue
vastu vlja vahetada.
2. Aadressiobjekti versioon (ADOB_ID) ja ADS_OID kaotab kehtivuse vajalik on
tarbivas ssteemis teha nende osas asjakohane loogika vi kasutaja sekkumisel
otsustuskohad, kus tuleb leida ksitsi uus aadressiobjekt vi vttagi kehtivuse
kaotust arvesse, kui selle asja lppu (niteks ei saadeta sellele aadressile enam
kirju vlja).
3. Aadressiobjekti versioon (ADOB_ID) kaotab kehtivuse ja ADS_OID saab mitu
jrglast vajalik on vlja valida ks aadressiobjekt, mille kohta on soovituslikud
he aadressiobjekti vljavaliku reeglid jrgnevad:
a) Esmalt eelista sama liigiga jrglast, st. eellase ja jrglase aadressiobjekti liik on
sama. Kui nd leidub ks aadressiobjekt, siis see ongi soovitav jrglaseks
valida.
o Kui sama liigiga jrglasi on mitu, siis eelista aadressiobjekti, mis on
eellasega sama aadressiga.
Kui sama aadressiga on samuti mitu jrglast, siis eelista
ORIG_TUNNUS vrtusega tidetud jrglast.
b) Kui eelnev ei andnud hest tulemust, siis eelista aadressiobjekti, mis on
eellasega sama aadressiga.
o Kui sama aadressiga on samuti mitu jrglast, siis eelista ORIG_TUNNUS
vrtusega tidetud jrglast.
c) Kui eelnevad tingimused ei anna hest tulemust, siis vta esialgsest nimekirjast
esimene aadressiobjekt.
d) Kui tarbival ssteemil on tiendavalt teada ka koordinaadid (niteks
sndmuskoha koordinaadid), siis on mistlik aadressiobjekti jrglaseks valida
koordinaatidele lhim aadressiobjekt. Vrdlus toimub tarbivas ssteemis oleva
X ja Y koordinaatidega mratud punkti ning aadressiobjekti X ja Y
koordinaatidega tsentroidi punktide kauguste vrdlemise teel. Eelistada tuleks
lhimat aadressiobjekti tsentroidiga mratud kirjet.
5.2.3.3 Aadressiobjektile jrglase ksitsi leidmine

Jrglaste automaatne leidmine ei pruugi kikidel juhtudel anda parimat tulemust. Eksimus
ei saa olla kunagi drastiline, sest mitte kunagi ei asu jrglasest aadressiobjekt tiesti teises
kohas. Tpiline mitmene jrgnevus tekib aadressiobjektide jagunemisel viksemateks
osadeks (liithoonete puhul nn tkeldamine mitmeks eraldi hooneks) vi muul ruumilisel
mberjagunemisel (katastriksuste puhul niteks maakorraldustoimingud).
Parimat jrglase leidmise tpsust lheb vaja vaid ssteemides, kus on limalt oluline
aadressiga osutuva koha tpsus.
Aadressiobjektidele jrglaste leidmine ksitna thendab tarbiva ssteemi poolel vastava
kasutajaliidese loomist, mis sisaldab vhemalt nimekirjavormi seostamata
aadressiobjektidest (objektid millele ei suudetud ssteemi poolt leida ADS-ist 1:1 jrglast)
ja detailvormi, kus on vimalik konkreetsele aadressiobjektile valida vlja ks ADSi poolt
jrglaseks pakutud aadressiobjekt.
27
Alates 2014. aasta detsembrist pakub Maa-amet eelkirjeldatud pringuteks integreeritavat

In-ADS-i teenust. Selle teenuse saab vline ssteem oma veebirakenduses kasutusele
vtta.
Aadressi vi objekti valiku tegemiseks on vltimatult vajalik nidata olemasolevat ja
jrglasteks mratud aadressiobjekte maakaardi taustal. In-ADS on tehtud koos
kaardiaknaga, kus saab valikuid teha. Sobiva aadressiobjekti valik peaks toimuma
infossteemi talitlusloogika kontekstis. Niteks kui aadressiobjekt on seotud isikuga ja see
aadressiobjekt kaotas kehtivuse ning on mitu jrglast, siis he jrglase tpseks
vljavalikuks vib vaja minna lisainfot konkreetselt isikut ksitledes vi tarbiva ssteemi
teisi andmeid krvutades.
5.2.3.4 Mitme aadressiobjekti korraga maha salvestamine

Aadressiobjekti ksitsi jrglase leidmise vajadus kaob ra, kui tarbiva ssteemi poolel on
vimekus maha salvestada kik aadressiga seotud aadressiobjektide peavtmed. Mitme
aadressiobjekti maha salvestamine loob parima kvaliteedi jrglaste leidmiseks. Kuid
samas tuleb arvestada ohuga, et mnikord on nii seoskandidaatide kui ka jrglaste arv
suur. Vltida tuleb kindlasti ilma lhiaadressita (aadress ainult EHAK tasemel)
objektidega (hooneosade, hoonete ja katastriksuste) seoste loomist, sest need objektid ei
oma piisavalt tpset asukohainfot.
5.2.4 Ajaga kaasas kivad aadressiandmed, ADSi kasutus koos tpsustamise

vimalusega ja jrglaste leidmine tisautomaatselt (K1B2)
Kasutuse tase B2 sisaldab kasutuse tasemeid A2 (kergliidestuvalt ADSi aadresside kasutus
koos tpsustamise vimalusega) ja B1 (kergliidestuvalt ajaga kaasas kivad
aadressiandmed, range ADSi kasutus ja jrglaste leidmine tisautomaatselt).
Kasutuse tase B2 on ennustuslikult tpiline valik enamustele liidestujatele, sest tpiline
vajadus on aadresse kaasajastada ja omada vimalust ADSi andmete mittekohasuse
ilmumisel aadressi osaliselt ksitsi sisestada ning pole soovi vlja ehitada jrglaste
leidmise dilemmasid lahendavat tkohta vi suudetakse toime tulla mitme
aadressiobjekti korraga salvestamisega. Siinjuures ei tohi ra unustada tpsustamise
vimalusega kaasnevat ADS-i infossteemi informeerimise nuet. (ADS pakub
selleks otstarbeks liidestujate tagasiside X-tee teenust)
Joonis 9 K1B2: AADRESS, AADRESSIOBJEKT <-- ADSaadrotsing
Joonis 10 K1B2: AADRESS, AADRESSIOBJEKT <-- ADSaadrmuudatused, ADSobjmuudatused
Joonis 11 K1B2: AADRESS, AADRESSIOBJEKT <-> ADSnormal
5.3 Tisbaasiline liidestus (K2)

Tisbaasiline liidestus on otstarbekas teostada, kui on vajadus kasutajaliidestes aadresside
sisestamisel tagada maksimaalne tkiirus ja tkindlus. Sellisel juhul on vajalik kik
valikutesse ja otsingu vastustesse tulevad andmed hoida tarbiva ssteemi andmebaasis.
Koos sellega tekib vajadus baasis hoitavaid andmeid ajakohastada soovitusliku
28
regulaarsusega 1 kord pevas, kuid mitte harvem kui 1 kord ndalas, sest liialt pikk
vahe andmete uuendamiste vahel kuhjab liiga palju ttlemata andmeid ja on oht, et
vastavad ADS-i infossteemi logipringu teenused ei suudagi soovitud muudatuste
pringu tellimust he jooksul tita.
ADS-i infossteemi X-tee teenused vljastavad kuni 100 vastust korraga. See kaitseb
ADS-i infossteemi vimalike lekoormuste eest. Ajakohastamiseks vajalikke pringuid
tuleb jrgmisest loginumbrist jtkata kuni pringule saadakse alla piirarvu vastuse (praegu
on teenused seadistatud nii et piirarvuks on 100). Suuremate EHAK muudatuste korral
vib hes pevas olla kmneid tuhandeid muudatusi (erandjuhtudel sadu tuhandeid).
Tavalistel tpevadel jb muudatuste hulk erinevates logikirjetes (komponendid,
aadressid, objektid) kokku umbes 2000-3000 kanti.
Tisbaasiline liidestus jaguneb samuti omakorda tasemeteks A1 kuni B2.
5.3.1 Aega kinni jvad aadressiandmed ja range ADSi kasutus (K2A1)

Sarnaselt tasemele K1A1 ei ole oluline aadresside hilisem ajakohastamine, kuid on oluline
maksimaalne tkiirus ja tkindlus.
K2A1 tasemel piisab ADS-ist kasutada vaid mistet aadress. Aadressi lheb vaja
kasutajaliideste valikloendite titmiseks. Peale kasutaja poolsete valikute tegemist on
aadress heselt teada ja selle tekst vi peavti salvestatakse tarbiva ssteemi objekti
juurde.
Tulenevalt ADSi aadresside elutskli eriprast, kus on vimalik aadresside massiline
kehtetuks muutumine ja paratamatult venima jv uuendamine, on vajalik koos aadressiga
lal hoida ka aadressiobjekti andmeid, sest nende abil saab leida vananevaid aadresse.
Vananev aadress on aadressina kehtetu, kuid temaga on seotud veel kehtivaid
aadressiobjekte. Vananevaid aadresse vib kasutada tarbivas ssteemis aadresside
vljavalikuteks ja salvestamiseks tarbiva ssteemi objekti juurde.
Alates 2014. aastast on kibele tulnud aadressi elutsklisse S sndmus (tiendav sndmus
varasemate sndmuste I, U, D ja R juurde), mis vljendab, et kehtetu aadress ei oma enam ka
htegi seost kehtiva aadressiobjektiga. Aadress on sellest hetkest surnud. S sndmuse
saanud aadresse ei tohi enam tarbimiskoha objektide juurde aadressi valiku vljapanekusse
panna. Aadress on vananenud alates selle kehtetuks muutumisest kui S sndmuseni.
Joonis 12 K2A1: ADS_AADRESS, ADS_OBJEKT <-> kasutajaliides
Joonis 16 K2A1,B1: ADS_AADRESS, ADS_OBJEKT <-- ADSaadrmuudatused, ADSobjmuudatused
Joonis 18 K2A1: ADSaadrmuudatused, syndmus = 'I' vi 'R'
Joonis 19 K2A1: ADSaadrmuudatused, syndmus = 'U'
Joonis 20 K2A1: ADSaadrmuudatused, syndmus = 'D' vi S
Joonis 26 K2A1: ADSobjmuudatused, syndmus = 'I' vi 'R'
Joonis 27 K2A1: ADSobjmuudatused, syndmus = 'U'
Joonis 28 K2A1: ADSobjmuudatused, syndmus = 'D'
5.3.2 ADSi aadresside kasutus koos tpsustamise vimalusega (K2A2)
29
ldselgitav tekst on siin samane K1A2 tasemega. K2A2 taseme rakendamine on mistlik
vaid tippkiirust ja tkindlust vajavates ssteemides, kus pole kasutajaliidestes lubatavad
le 0,7 sekundist pikemad viivisajad.
NB! Analoogselt K1A2 tasemele ei ole lubatud tarbiva ssteemi poolt tpsustatud
aadresse (need on ADS-ist puuduvad aadressid) ssteemist vlja edasi levitada (kuid
nende edastamine ADS-ile on vaja tagada).
Joonis 13 K2A2: ADS_AADRESS, ADS_OBJEKT <-> kasutajaliides
Joonis 17 K2A2,B2: ADS_AADRESS <-- ADSnormal
Joonis 21 K2A2: ADSaadrmuudatused, syndmus = 'I', 'U', 'D', S vi 'R'
Joonis 29 K2A2: ADSobjmuudatused, syndmus = 'I', 'U', 'D' vi 'R'
5.3.3 Ajaga kaasas kivad aadressiandmed, range ADSi kasutus ja jrglaste leidmine
tisautomaatselt (K2B1)
Samaselt K1B1 tarbimise tasemega on ka K2B1 liidestuse korral vajalik aadressi ja
aadressiobjekti ksitlus. Erinevalt K1 tasemest on K2 tasemes vajalik aadresse ja
aadressiobjekte tarbivas ssteemis lal hoida tielikus vi philises hulgas koopiana ADS
andmebaasist. Tarbivas ssteemis aadresside ja aadressiobjektide hoidmine tagab parima
kasutajaliideste teenindamise kiiruse. Aadressid ja aadressiobjektid laetakse ssteemi
asutamisel tervikuna ADS-i infossteemi vljavttena ja hiljem hoitakse neid ajakohasena
vastavate taustprotsessidena.
Aadressile vastava he aadressiobjekti ja aadressiobjektile mitme jrglase hulgast he
vlja valiku reeglid on samased K1B1 liidestumise tasemes kirjeldatud reeglitele.
Samuti on samane soovitus ehitada ssteem les selliselt, et see taluks aadressi tarbimise
kohas maha salvestada mitu aadressiobjekti.
Liidestumise tase K2B1 koos mitme aadressiobjekti ksitlemise vimekusega annab ADSi
andmete tarbimisel ajakriitiliste ssteemide jaoks parima tulemuse.
Joonis 14 K2B1: ADS_AADRESS, ADS_OBJEKT <-> kasutajaliides
Joonis 16 K2A1,B1: ADS_AADRESS, ADS_OBJEKT <-- ADSaadrmuudatused, ADSobjmuudatused
Joonis 22 K2B1: ADSaadrmuudatused, syndmus = 'I', 'U', 'D', S vi 'R'
Joonis 30 K2B1: ADSobjmuudatused, syndmus = 'I' vi 'R'
Joonis 31 K2B1: ADSobjmuudatused, syndmus = 'U'
Joonis 32 K2B1: ADSobjmuudatused, syndmus = 'D'
5.3.4
Ajaga kaasas kivad aadressiandmed, ADSi kasutus koos tpsustamise vimalusega ja

jrglaste leidmine tisautomaatselt (K2B2) ehk autonoomne ADS aadressiobjekti
ajalooga
Liidestumise tase K2B2 sisaldab kasutuse tasemeid K2A2 (tisbaasiline ADSi aadresside
kasutus koos tpsustamise vimalusega) ja K2B1 (tisbaasiline, ajaga kaasas kivad
aadressiandmed, range ADSi kasutus ja jrglaste leidmine tisautomaatselt). Liidestumise
taseme K2B2 kibenimeks on ka Autonoomne ADS aadressiobjekti ajalooga.
30
Liidestumise tase K2B2 on ennustuslikult tpiline valik operatiivteenistuste, postikande

ja teistes ajakriitiliste ssteemidega liidestujatele. Ajakriitiliste ssteemide tpiline
vajadus on aadresse kaasajastada, omada vimalust ADSi andmete mittekohasuse
ilmumisel aadressi osaliselt ksitsi sisestada ja pole talutav olukord, kus jooksev
tprotsess vib olla hiritud ADSi X-tee teenuste kttesaamatuse tttu. Siinjuures ei tohi
samuti ra unustada tpsustamise vimalusega kaasnevat ADS-i infossteemi
informeerimise nuet.
Joonis 15 K2B2: ADS_AADRESS, ADS_OBJEKT <-> kasutajaliides
Joonis 17 K2A2,B2: ADS_AADRESS <-- ADSnormal
Joonis 23 K2B2: ADSaadrmuudatused, syndmus = 'I' vi 'R'
Joonis 24 K2B2: ADSaadrmuudatused, syndmus = 'U'
Joonis 25 K2B2: ADSaadrmuudatused, syndmus = 'D' vi S
Joonis 33 K2B2: ADSobjmuudatused, syndmus = 'I', 'U', 'D' vi 'R'
Joonis 34 K2B2: Thistatud aadressidele jrglaste leidmine
Joonis 35 K2B2: Thistatud objektile jrglase leidmine
5.3.5 Ajaga kaasas kivad aadressiandmed, ADSi kasutus koos tpsustamise

vimalusega ja jrglaste leidmine tisautomaatselt (K2B2T) ehk autonoomne
ADS aadressiobjekti ajaloota
Liidestumise tase K2B2 eeldab kikide aadressiobjekti muudatuste ajaloo silitamist.
Ssteemide jaoks, mis ei tegele aadressiobjekti ruumikujuga ei pruugi aadressiobjekti
ajaloo silitamine olla phjendatud. Ajaloo silitamisest loobumisel on vimalik loobuda
ADOB_ID kui peavtme kasutamisest ja tarbimise poolel aadressiobjekti peavtmena
kasutada ADS_OID-i.
6 ADS liidestumise tpilised lhteolukorrad

6.1 Uue ssteemi projekteerimine
Liidestuv ssteem on alles kavandamisel vi projekteerimisel. Andmestruktuuride valikul
ja liidestumise taseme otsustamisel saab teha ssteemi vajadusi arvestavalt parima valiku.
Prandvaraga arvestamise ega andmete vanast struktuurist uude tstmise vajadust ei ole.
Tiesti uute ssteemide loomist esineb ha vhem. Tpiline on olemasolevate ssteemide
mberehitamine.
Liidestumise juhendis on peatkkides 7 (Andmemudelite tplahendused) ja 8
(Kasutajaliidese tplahendused) kirjeldatud andmemudeleid ja kasutajaliideseid, kui
parimaid soovitusi vastavate struktuuride projekteerimiseks.
6.2 EHAK kodeeritud ja lhiaadress tekstina

Sageli on olemasolevas ssteemis aadress kodeeritud EHAK ksuste tasemeni ja
lejnud aadressi osad ehk lhiaadress on hes vi mitmes lahtris vaba tekstina, niteks
eraldi lahtrites on Tnav/talu, Maja ja Korter. EHAK ksuste hoidmiseks on olemas
klassifikaator, mida kasutatakse valikute titmiseks kasutajaliideses ning see langeb
ldjuhul kokku ADSi kolme esimese tasemega. Mnikord on EHAK-i varasemad
31
muudatused kajastatud ka ssteemis kasutatud aadressides, kuid mnel juhul on vanad

aadressid jetud seotuks kehtetute EHAK vrtustega.
7 ADS-iga liidestumise tplaan

ADS-iga liidestumise tprotsessis saab vlja tuua jrgnevad olulisemad etapid:
1. Liidestuva ssteemi lhteolukorra kindlaks tegemine ja liidestamise taseme valik;
2. Liidestuva ssteemi liidestumise valmiduse saavutamine (andmestruktuuride,
aadresside ttluse loogikate ja kasutajaliideste (mber)ehitus).
3. Aadressiandmete laadimine ADS-i infossteemist ja olemasolevate aadresside
automaatne normaliseerimine, st. vastavusse viimine ADSi aadressidega.
4. Liidestuva ssteemi kasutamine leminekuperioodina, kus ksitna kodeeritakse
automaatsest kodeerijast le jnud aadresse.
5. Liidestuv ssteem on tielikult le linud ADSi kasutamisele.
Nimetatud etappidest pikemalt
(1) Lhteolukorra kindlaks tegemine peab sisaldama vhemalt jrgnevaid tegevusi:
a. ssteemi andmemudelites aadresside kasutuse ja klassifikaatoritena
hoidmise kohtade kaardistamine. Tuleb leida andmemudelis aadressiga
puutumust omavad kohad.
b. sama tegevus kasutaja- ja masinliidese kihtide kohta. Tuleb leida
kasutajaliideses aadresside sisestuse, otsingu ja vljastuse kohad (sh
aruandlus, trkised, statistika). Masinliideste all peetakse silmas liideseid
aadressiandmete vastuvtu vi edastust teistesse ssteemidesse.
c. kui on olemas aadresside ttlusega seotud taustprotsesse, siis ka need
nimetada ja puutumus aadressiga kirjeldada.
d. tuleb nimetada ja snastada aadressidega seotud olulisemad riprotsessid, st
tuleb mista, kuidas aadressid tekivad, muutuvad ja kaovad ning kas need
peaksid ka ajakohastuma.
Liidestumise taseme valik sltub suures osas ssteemi senistest omadustest ja
esitatavatest nuetest, kuid tuleks silmas pidada ka teostuse ja lalhoiu maksumusi.
Suures plaanis tuleb valida tasemete grupi A vi B vahel. Tuleb kriitiliselt otsa
vaadata nendele nuetele, mis tingivad vajadust juba maha salvestatud aadresse
hiljem kaasajastada. Kui nnestub aadressi kaasajastamise nuded maha vtta, siis
on oluline kokkuhoid juba saavutatud. Mnikord vib selguda, et tegelikult
salvestatavat aadressi ssteem ldse ei vajagi oma hilisemas tegevuses. Sel juhul
viks kaaluda aadressist selles ssteemis ldse loobuda.
Jrgmine valik on 1 vi 2 vahel ehk paaride A1 ja A2 vi B1 ja B2 vahel. Kas
ssteem vajab tingimata aadressi tpsustamist? Aadressi tpsustamise nudest
loobumine vimaldab ssteemi loomisel samuti suure hulga arenduseks kuluvat
ressurssi kokku hoida. Loobumine tpsustamise vajadusest vib mne ssteemi
jaoks anda suurematki sstu, kui B tasemele A eelistamine.
Viimane valik paaride B1 vi B2 vahel vajab kaalumist vaid vga eriliste vajaduste
korral. Reeglina ei tasu jrglaste leidmisel ksitsse kulutatud ressurss end ra.
Vajadus ksit jrele peaks koos ADSi andmete kvaliteedi tusuga pidevalt
32
vhenema. Lplikult ei saa siiski kindel olla, et ilma ksitta saavutatakse alati
ige tulemus. Seega juhul kui andmekvaliteet on oluline, tuleb sellele siiski
panustada.
(2) Liidestuva ssteemi valmisoleku saavutamine eeldab reeglina sellekohase
arendust tegemist, mis on tmahult kige kulukam. mberehituse
projekteerimisse on soovitav kaasata tjudu, kes on vastavat projekteerimise
td juba varem teinud, sest aadressi ja aadressiobjekti mistete ning nende
dnaamika selgeks saamine vib vtta rohkem aega ja ressurssi, kui vastavate
mberehitusprojektide koostamine.
(3) Andmete laadimine ja teisendamine vrib eraldi nimetamist, sest reeglina on
nudeks seda teha vga piiratud aja jooksul, niteks sel, kui ssteemi ei kasutata.
Sltuvalt liidestumise tasemest on siin keerukus erinev.
A tasemele siirdumise korral on leminek oluliselt odavam, sest puudub vajadus
juba maha salvestatud aadresse kaasajastada.
Soovitav ongi kikides olemasolevates aadresside kasutuskohtades jtta andmed
puutumata ning ehitada vaid pringute ja kasutajaliideste kohad mber, mis
kohastuksid pringu mttes ttama vanade ja uute andmetega.
Sellist luksust ei saa lubada aga siirdumisel B taseme kasutajaks, sest automaatselt
on vimalik uuendada ainult igete vtmetega viidatud aadresse. Seega B tasemele
siirdumisel on vltimatult vajalik aadresside normaliseerimine ehk olemasolevate
andmete vastavusse seadmine ADS-i ametlike aadressidega. Kui veab, siis on
vimalik automaatselt kodeerida kik aadressid ja ksitd teha vaja ei ole, kuid
praktikas sellist nne ei esine ja tuleb juba ssteemi arenguplaani vtta olukord,
kus osad aadressid jvad kiku vanas lahenduses. Niteks Rahvastikuregistri
aadresside seostamisel saavutati 2011. aastal ligi 70% vastavus, 2012 aastal 91%,
2014. aastal 96% 2016. aastal 96%. lejnud aadressidega jtkatakse ksitsi
korrastamisi ja seostamisi.
Aadresside kodeerimise (normaliseerimise v. seostamise) protsessi vib teha ka
ennetavalt (ssteemi vliselt hekordsete tdena), st lemineku ajal tehakse vaid
viimati lisandunud vi muutunud aadresside kodeerimine. Aadresside kodeerimine
vib olla vga ajamahukas protsess (kestab suuremate ssteemide korral mitu
ndalat) ning ei ole vimalik kogu see aeg ssteemi kigust vljas hoida.
(4) leminekuperioodil toimub automaatsest kodeerimisest vlja jnud aadresside
ksitsi kodeerimine. See nuab eraldi tkoha vi tkohtade loomist. Selliste
tkohtade kaudu tuleb kodeerimata (ADS seoseta jnud) aadressid ekraanile
vtta ning otsida neile vastavaid ADS-i aadresse, kasutades selleks kikvimalikke
abivahendeid, sh Maa-ameti lehekljel pakutavaid otsingu teenuseid (In-ADS,
ADS avalik kaardirakendus ja pringu rakendus). In-ADS-i vib integreerida soovi
korral ka oma rakendustesse.
Kodeerimata aadresside nimekiri peaks t edenedes pidavalt lhenema, sest uusi
kodeerimata aadresse enam ssteemis juurde toota ei tohiks. Paratamatult jb
mingi osa aadressidest vaatamata inimt pingutustele ka ksitsi seostamata.
Selliste aadresside kohta on kaks soovitust:
1) jttagi need kodeerimata ja kogu ssteemi elu jooksul arvestatakse, et aadresside
kasutuse kohtades vib esineda aadresse teksti kujul. See on talutav olukord, kui
A2 vi B2 tasemel on otsustatud tpsustus salvestada aadressi kasutamise kohta.
33
2) ligata aadressist ebatpne osa maha ja kodeerida aadress ldisemal tasemel.

See on samuti mistlik valik, sest ebatpne osa ei ole niikuinii kasutatav, kuna ei
sisalda asukoha osundamiseks pdevat infot. heks vimaluseks on prduda
andmeandjate poole tpsustavate ksimustega.
(5) Iga ADS-i infossteemiga liidestunud ssteemi jaoks peaks lpuks saabuma
olukord, kus aadresside normaliseerimise probleemid on hel vi teisel viisil
lahendatud ning vib tielikult loobuda aadresside vanast kasutusviisist. Sltuvalt
ssteemist vib selleni judmine vtta vga palju aega (isegi aastaid), kui vajaliku
ressursi olemasolul on iga ssteem kskord ADSi andmete kasutamisele le
viidav.
7.1 Liidestumise taseme valiku otsustuspuu

Liidetumise tasemete valiku le otsustamine taandub kolmele phiksimusele:
1. Kas vajame maksimaalset tkiirust?

2. Kas vajame ajakohastuvaid aadresse?
3. Kas vajame aadressi tpsustamise vimalust?
34
Otsustuspuu joonisena:
class Tasemete v aliku otsustuspuu
Kas vajadus
aadresse
tpsustada?
JAH
Kas aadresse on
vaja ajakohastada?
(K1A2) Kergliidestumine, ajas kinni, aadressi tpsustamine
EI
JAH
Kas on vajalik
maksimaalne
tkiirus?
(K1A1) Kergliidestumine, ajas kinni, range ADSi kasutus

EI
Kas vajadus
aadresse
tpsustada?
(K1B1) Kergliidestumine, ajas uuenev, range ADSi kasutus

EI
JAH
EI
(K1B2) Kergliidestumine, ajas uuenev, aadressi tpsustamine

Kas vajadus
aadresse
tpsustada?
(K2A1) Tisbaasiline, ajas kinni, range ADSi kasutus
EI
JAH
JAH
EI
(K2A2) Tisbaasiline, ajas kinni, aadressi tpsustamine
Kas aadresse
on vaja
ajakohastada?
JAH
Kas vajadus
aadresse
tpsustada?
(K2B1) Tisbaasiline, ajas uuenev, range ADSi kasutus

EI
JAH
(K2B2T) Tisbaasiline, ajas uuenev, aadressi tpsustamine, ajaloota

EI
JAH
Kas on vajadus
silitada aadresside
muutumise ajalugu?
(K2B2) Tisbaasiline, ajas uuenev, aadressi tpsustamine, ajalooga
Maksimaalse kiiruse saavutamine kasutajaliideste teenindamisel vajab ADSi aadressi ja/vi

aadressiobjekti andmete koopiate hoidmist tarbivas ssteemis. Samuti tagab see parema
tkindluse, sest pole reaalajalist sltuvust vlisest ssteemist. Aadressiandmete koopia
hoidmine tarbivas ssteemis nuab vrreldes kergliidestumisega suuremat andmebaasi
andmeruumi.
Aadresside ajakohastamise vajadus thendab maha salvestatud andmete uuendamise
mehhanismide loomist, sh on vaja lahendada mitme jrglase probleem.
Aadressi tpsustamise vajadus toob kaasa nude Maa-ametit tpsustamise vajadusest
teavitada. Samuti muutub keerukamaks kasutajaliides ning seda teenindav andmebaasi
struktuur.
Aadressiobjekti ajaloo silitamisest loobumine lihtsustab mningal mral aadressiobjekti
muutumisest phjustatud jreltegevust tarbivas ssteemis. Vheneb oluliselt aadressiobjekti
peavtmete ja sellega seotud vlisvtmete asendamise sagedus.
8 Andmemudelite tplahendused
Vlja pakutud andmemudelid on fsilised, st juhendi lugejal on vimalik vastavate
tabelite struktuuride mudelid saada Maa-ameti kodulehelt Enterprise Architect mudelina,
millest omakorda on vimalik vastavalt vajadusele luua sihtbaasi (niteks Oracle) tabelite
loomise skriptid.
35
Jrgnevatel joonistel on kollase taustaga kujutatud ADS-i esindavad tabeleid. Nende

andmed prinevad tielikult vi dominantselt ADS ssteemist. Need tabelid peaksid
regulaarselt uuenema vastu ADS-i infossteemi X-tee teenuseid.
Aadressi ja aadressiobjekti valimiseks on vimalik kasutada In-ADS-i teenust. In-ADS-i
abil saab lisada puuduvaid korterinumbreid, mille kohta tuleb aga Maa-ametit teavitada.
8.1 Kergliidestuvalt aega kinni jvad aadressiandmed ja range ADSi kasutus

(K1A1)
Tarbival poolel on vaja lal hoida vaid aadressikomponentide hulka, mida kasutatakse
aadressi valiku kasutajaliideste teenindamiseks, tabelis ADS_KOMPONENT. See tabel
eeltidetakse ssteemi asutamisel ADS-i infossteemist saadud andmetega ja uuendatakse
perioodiliselt vastu ADS-i infossteemi X-tee teenust ADSkompklassif. Kui
komponentide tabelis hoitakse vaid EHAK ksusi, siis piisab uuendamise sagedusest 1
kord ndalas. Kikide tasemete hoidmisel on uuendamise sagedus 1 kord pevas.
dm Taseme K1A1 andmemudeli j oonis

(YLEMKOMP_T ASE = T ASE
YLEMKOMP_KOOD = KOOD)
AADRESS
ADS_KOMPONENT
column
*PK ADR_ID :NUMBER(16)
*
KOODAADRESS :VARCHAR2(33)
*
TAISAADRESS :VARCHAR2(512 CHAR)
*
LAHIAADRESS :VARCHAR2(512 CHAR)
VIITEPUNKT_X :NUMBER(10,2)
VIITEPUNKT_Y :NUMBER(10,2)
column
*PK TASE :NUMBER(1)
*PK KOOD :VARCHAR2(4)
*
NIMETUS :VARCHAR2(200 CHAR)
*
NIMETUS_LIIGIGA :VARCHAR2(300 CHAR)
*FK YLEMKOMP_TASE :NUMBER(1)
*FK YLEMKOMP_KOOD :VARCHAR2(4)
KEHTIV :DATE
KEHTETU :DATE
ADSiga liidestunud
ssteemis olev
aadresside
mahasalvestuse tabel.
PK
+
PK_AADRESS(NUMBER)
PK
+
PK_ADS_KOMPONENT(NUMBER, VARCHAR2)
FK
+
FK_ADS_KOMPONENT_YLEM(NUMBER, VARCHAR2)
Tarbimiskoha tabel
column
*PK ID :NUMBER(16)
FK ADR_ID :NUMBER(16)
sisuveerud :BLOB
ADSiga liidestunud ssteemis

hoitavate ADSi komponentide tabel.
Aadressi kasutuskoha
tabel, kus aadress on
vljendatud he
vlisvtmest atribuudina.
Tabel AADRESS on toodud nidiseks, milline viks olla minimaalne komplekt andmeid,
mida tarbivas ssteemis viks aadresside kohta maha salvestada. A1 tarbimise taseme
juures pole oluline ajakohastumine ja seega pole vaja hoida leval kehtivuse ja aadressi
oleku vrtusi. Sltuvalt ssteemi vajadustest vivad kik aadressid olla koondatud hte
tabelisse ja tarbimiskoha kljes on vlisvtmega viit ADR_ID vi keskne tabel puudub ja
tarbimiskoha tabelisse salvestatakse otse ADR_ID ja ks aadressi tekstidest (tisaadress
vi lhiaadress).
36
8.2 Kergliidestuvalt ADSi aadresside kasutus koos tpsustamise vimalusega

(K1A2)
Vrreldes eelnevaga vajab tiendamist aadresside salvestuse sihtkoha tabel jrgnevalt:
ADR_ID vrtus on ssteemi sisene ja vetakse tabeliga seotud jrjendist.
ADS-ist saadud aadressi peavti salvestatakse veergu ADR_ID_ADS.
Lisatud on veerg NIMI_VASTE_PUUDUB kasutaja sisestatud tpsustuse
salvestamise tarvis.
Lisatud on veerg ADS_TEAVITUSE_AEG tpsustamise vajaduse teavituse
edastamise ajahetke maha salvestamiseks.

(YLEMKOMP_TASE = TASE
AADRESS
ADS_KOMPONENT
column
ADR_ID_ADS :NUMBER(16)
*
*
*
NIMI_VASTE_PUUDUB :VARCHAR2(256 CHAR)
*
OLEK :VARCHAR2(1)
ADS_TEAVITUSE_AEG :DATE
column
*PK TASE :NUMBER(1)
*
*
KEHTIV :DATE
KEHTETU :DATE
PK
+
ADSiga liidestunud
ssteemis olev
aadresside
PK
+
PK_AADRESS(NUMBER)
FK
+

Tarbimiskoha tabel
column
*PK ID :NUMBER(16)
sisuveerud :BLOB
vljendatud he
vlisvtmest
atribuudina.
8.3 Kergliidestuvalt ajaga kaasas kivad aadressiandmed, range ADSi kasutus ja

jrglaste leidmine tisautomaatselt (K1B1)
Jrgneval joonisel on kujutatud kahte erinevat aadressi tarbimise koha lahendust: aadressi
juurde he aadressiobjekti maha salvestamine ja mitme objekti maha salvestamine.
Esimesel juhul tuleb alati koos aadressi vljavalikuga teha ka objekti valik, sest vastavad
veerud on kohustuslikud.
37
dm Taseme K1B1 andmemudeli j oonis

(YLEMKOMP_T ASE = TASE
he aadressi kohta he aaressiobjekti maha salvestamine.

ADS_KOMPONENT
AADRESS
column
*PK T ASE :NUMBER(1)
*
*
KEHTIV :DATE
KEHTET U :DATE
column
*
*
T AISAADRESS :VARCHAR2(1024 CHAR)
*
VIIT EPUNKT_X :NUMBER(10,2)
VIIT EPUNKT_Y :NUMBER(10,2)
KEHT ET U :DAT E
*
ADOB_ID :NUMBER(16)
*
ADS_OID :VARCHAR2(10)
PK
+
ADSiga liidestunud
ssteemis olev
aadresside ja
aadressiobjektide
Aadressi ja
aadressiobjekti vahel
valitakse hene
vastavus vlja
salvestamise hetkel.
PK
+
PK_AADRESS(NUMBER)
FK
+
FK_ADS_KOMPONENT _YLEM(NUMBER, VARCHAR2)
(ADR_ID = ADR_ID)
Tarbimisekoha tabel kshese

v astav use korral
vljendatud he
vlisvtmest
atribuudina.
column
*PK ID :NUMBER(16)
sisuveerud :BLOB
he aadressi kohta mitme aadressiobjekti maha salvestamine.

AADRESSIOBJEKT
AADRESS
column
*
*
*
KEHTETU :DAT E
(ADR_ID = ADR_ID)
column
*PK ADOB_ID :NUMBER(16)
*FK ADR_ID :NUMBER(16)
*
VERS :NUMBER(3)
*
ADOB_LIIK :CHAR(2)
*
KEHTETU :DATE
UN_TUNNUS :VARCHAR2(1)
PK
+
PK_AADRESSIOBJEKT(NUMBER)
PK
+
PK_AADRESS(NUMBER)
FK
+
FK_AADRESSIOBJEKT_AADRESS(NUMBER)
(ADR_ID = ADR_ID)
ADSiga liidestunud ssteemis olev
aadresside mahasalvestuse tabel.
(ADOB_ID = ADOB_ID)
Tarbiva ssteemi aadressi vajav
andmeobjekt. Seotud aadress ei
ole vljendatud he atribuudina
vaid tiendava kolmese
seostabelina, kus on ra
nimetatud paaridena seotud
aadressid ja aadressiobjektid.
Kolmese seosega saab ilmutatult
ra elda, et millised objektid
antud aadressil on kaasatud.

olev aadressiobjektide
Tarbimiskoha, aadressi j a
aadressiobj ekti seostabel
Tarbimiskoha tabel
mitmese v astav use
korral
(Tarbimiskoha_ID = ID)
column
*PK ID :NUMBER(16)
sisuveerud :BLOB
column
*PK ID :NUMBER(16)
FK ADOB_ID :NUMBER(16)
FK Tarbimiskoha_ID :NUMBER(16)
Lahenduses, kus he aadressi juurde saab salvestada mitu aadressiobjekti, on soovitav

tarbimise kohas viidata kas ADR_ID vrtusega vi sinna mitmeselt maha kirjutada
ADOB_ID vrtus. Viimasel juhul on vajalik veel ks tiendav mitmuse suhet vimaldav
seostabel.
38
8.4 Kergliidestuvalt ajaga kaasas kivad aadressiandmed, ADSi aadressi

tpsustamise vimalus ja jrglaste leidmine tisautomaatselt (K1B2)
Vrreldes K1B1 soovitusliku andmemudeliga on lisandunud tabelitesse AADRESS ja
AADRESS_OBJEKT veerud NIMI_VASTE_PUUDUB ja ADS_TEAVITUSE_AEG,
millede thendused on samased K1A2 kirjeldatule.
dm Tase K1B2 andmemudeli j oonis
he aadressi kohta he aaressiobjekti maha salvestamine.

(YLEMKOMP_TASE = T ASE
AADRESS
column
*
*
*
NIMI_VAST E_PUUDUB :VARCHAR2(256 CHAR)
VIITEPUNKT _X :NUMBER(10,2)
VIITEPUNKT _Y :NUMBER(10,2)
*
OLEK :VARCHAR2(1)
KEHTETU :DATE
*
ADOB_ID :NUMBER(16)
*
ADS_KOMPONENT
column
*PK T ASE :NUMBER(1)
*
*
KEHT IV :DATE
KEHT ET U :DAT E
PK
+
PK_ADS_KOMPONENT (NUMBER, VARCHAR2)
PK
+
PK_AADRESS(NUMBER)
FK
+
(ADR_ID = ADR_ID)
ADSiga liidestunud ssteemis hoitavate komponentide tabel.
Tarbimisekoha tabel kshese
v astav use korral
column
*PK ID :NUMBER(16)
sisuveerud :BLOB
39
vljendatud he
vlisvtmest atribuudina.
dm Tase K1B2 andmemudeli j oonis
he aadressi kohta mitme aadressiobjekti maha salvestamine.

AADRESSIOBJEKT
AADRESS
column
*
*
*
*
OLEK :VARCHAR2(1)
KEHTETU :DATE
(ADR_ID = ADR_ID)
column
*FK ADR_ID :NUMBER(16)
*
VERS :NUMBER(3)
*
ADOB_LIIK :CHAR(2)
*
KEHTETU :DATE
PK
+
PK_AADRESSIOBJEKT(NUMBER)
FK
+
FK_AADRESSIOBJEKT_AADRESS(NUMBER)
PK
+
PK_AADRESS(NUMBER)
unique
+
UQ_AADRESS_ADR_ID_AD1(NUMBER)
(ADOB_ID =
ADOB_ID)
ADSiga liidestunud ssteemis olev

aadressiobjektide mahasalvestuse tabel.
(ADR_ID = ADR_ID)
ADSiga liidestunud
ssteemis olev
aadresside
Tarbimiskoha, aadressi j a
aadressiobj ekti seostabel
Tarbimiskoha tabel mitmese
v astav use korral
column
*PK ID :NUMBER(16)
sisuveerud :BLOB
(Tarbimiskoha_ID = ID)
column
*PK ID :NUMBER(16)
FK Tarbimiskoha_ID :NUMBER(16)
8.5 Tisbaasilisena aega kinni jvad aadressiandmed ja range ADSi kasutus (K2A1)
Peamine tabel on ADS_AADRESS, kus on esindatud kik kehtivad, thistatud ja vanad
aadressid. Sellest tabelist piisab, kui pole vaja kasutada vananevaid aadresse. Vananevate
aadresside leidmiseks on vaja kaasata ka tabel ADS_OBJEKT ja selle seostabel, mis
omakorda thendab ka vastavate alglaadimise ja andmete snkroniseerimise protsesside
loomist.
40
ADS_OBJEKT
ADS_AADRESS
column
*
*
*
KEHTIV :DATE
KEHTETU :DATE
T ASE1_KOOD :VARCHAR2(2)
T ASE1_NIMI :VARCHAR2(200 CHAR)
T ASE1_NIMI_PIKK :VARCHAR2(300 CHAR)
ADSiga liidestunud
ssteemis hoitavate ADSi
aadresside,
aadressiobjektide ja nende
seoste tabelid.
column
*
VERS :NUMBER(3)
*
ADOB_LIIK :CHAR(2)
*
*
*
VIIT EPUNKT_X :NUMBER(10,2)
VIIT EPUNKT_Y :NUMBER(10,2)
*
OLEK :VARCHAR2(1)
KEHT IV :DAT E
KEHT ETU :DATE
TAHIS :VARCHAR2(200 CHAR)
HOONE_OID :VARCHAR2(10)
ORIG_TUNNUS :VARCHAR2(20)
PK
+
PK_ADS_OBJEKT(NUMBER)
(ADOB_ID = ADOB_ID)
ADS_OBJ_AADR
(ADR_ID = ADR_ID)
column
*pfK ADOB_ID :NUMBER(16)
*pfK ADR_ID :NUMBER(16)
PK
+
PK_ADS_OBJ_AADR(NUMBER, NUMBER)
PK
+
PK_ADS_AADRESS(NUMBER)
FK
+
FK_ADS_OBJ_AADR_ADS_AADRESS(NUMBER)
+
FK_ADS_OBJ_AADR_ADS_OBJEKT(NUMBER)
(ADR_ID = ADR_ID)
Legend
Tarbimiskoha K2A1 tabel
(kollane) ADSi vahetu esindaja
column
*PK ID :NUMBER(16)
sisuveerud :BLOB
T arbiva ssteemi tabel
Peamiseks tabeliks on ADS_AADRESS, mis sisaldab endas kiki kehtivaid, thistatud ja

vananenud ADS-st tulevaid aadresse. Tabeli sisu on lbi ADS-i infossteemi X-tee
teenuste jigas snkroonsuses ADSi andmetega, sh ka peavti ADR_ID vetakse otse
ADS-st. 2016. aasta veebruari seisuga on kehtivaid 59%, thistatud 24% ja vananenud
17% kikidest kirjetest.
Selle tabeli peavti sobib vlisvtme seosesse tarbimiskoha tabeliga, et osundada
konkreetsele aadressile. Aadressi inimloetavad tistekstid kahes variatsioonis on leitavad
veergudest TAISAADRESS ja LAHIAADRESS. Samuti on vimalik kombineerida
ssteemi jaoks sobiv aadressitekst tasemete juures olevatest NIMI veergudest.
See tabel sobib aadressi sisestuse kasutajaliideste teenindamiseks. he lahtri phise
aadressi otsing/vljavaliku jaoks on soovitav teha tistekstindeks niteks veerule
TAISAADRESS. lalt alla (maakond, omavalitsus, asustusksus jne) aadressi valiku
kasutajaliidese teenindamiseks tuleb vastavat tabelit kitsendada TASE*_KOOD veergude
kaupa is null tingimusega. Vastavatesse valikutesse leiab tekstid TASE*_NIMI
veergudest.
41
Ssteemides, kus on vaja sisestada vaid kehtivaid aadresse ja ei ole talutav olukord, kus
aadresside menetluslikul phjusel vivad esineda lngad, tuleb valikutesse vlja tuua
teatud erisusega kehtivaid ja vananevad (vananemise poole liikuvad) aadressid. Kehtivad
aadressid on OLEK = K. Vananevad aadressid on OLEK = V vi T ja neil leidub lbi
seostabeli ADS_OBJ_ADR mni kehtiv aadressiobjekt. Vananevad aadressid on hiljuti
kehtivuse lpetanud aadressid, kuid nende asemel ei ole veel uusi ilmunud. Peale S
sndmuse saamist on aadress lplikult kehtetu ehk surnud ja neid ei tohi enam
kasutusele vtta (OLEK = S).
Ssteemides, kus on vaja sisestada vaid kehtivaid aadresse ja on talutav lnkade teke, siis
peale tabeli ADS_AADRESS ei olegi muid tabeleid vaja ega lal hoida. Valikutesse tuleb
nidata vaid aadresse OLEK = K.
Ssteemides, kus on vaja sisestada ka vanu aadresse, tuleks tiendava eristusena nidata
aadresse, milledel OLEK = V, T vi S ja puuduvad kehtivad aadressiobjektid.
8.6 Tisbaasilisena ADSi aadresside kasutus koos tpsustamise vimalusega (K2A2)

ADSi aadresside kasutus koos tpsustamise vimalusega thendab sisuliselt
aadressiandmete laekumist kahest allikast: ADS keskssteem ja kasutaja. Kui ADS-i
infossteemist laekuvate andmete maha salvestamiseks sobib hsti eelmises punktis
toodud andmestruktuur, siis kasutaja lisatud andmete salvestamiseks on kaks alternatiivset
soovitust. Salvestada tarbimise kohta tekstidena vi eelmises punktis toodud
andmestruktuuri eraldi kirjetena. ADS pakub tpsustamiseks liidestujate tagasiside
teenust, mille kasutamine eeldab ka iga liidestuja puhul ADS-i mningast arendustd,
seega tuleb kasutamise huvi korral see varakult Maa-ametiga lbi rkida. Alates 2014 on
lisandunud ADS tarbijate seosinfo teavitusteenus, mille kaudu ADS edastab omakorda
soovitusi tarbijatele, milliseid seoseid viks luua esmalt seoseta jnud andmeobjektide
korral.
Tarbimise kohta tekstina salvestamine sobib vga hsti, kui ADS-i aadress salvestatakse
samuti tekstina. Kasutaja sisestatud aadressi osa vib olla liidetud ADS-i aadressiteksti
lppu vi pandud eraldi lahtrisse (lahtritesse). Kui tarbimise kohta salvestatakse maha
ADR_ID ja ssteemi lejnud loogika kannatab selle krval tiendavat tekstilahtrit vlja,
siis on samuti esimene soovitus kasutaja sisestatud aadressi osa sinna eraldi tekstina juurde
salvestada. Aadressi tpsustuse tarbimise kohta tekstina maha salvestamine on tavaprane
ja ldlevinud praktika, sest selle teostus on vrreldes teiste alternatiividega odavam.
Seejuures tuleb ADS-i infossteemi teavituse nue eraldi lahendada.
Kuid vaatleme edasi lahendust, kus tarbimise kohta ei ole mistlik tiendavat teksti
salvestada. Kogu aadress peab tarbimise kohas olema vljendatud he vlisvtmega
(unikaalse identifikaatorina). he vlisvtme nue muudab andmete ksitluse
universaalsemaks, st aadressi tervikteksti ktte saamiseks vi aadresside vrdlemiseks ei
ole vaja teha kohapealset stringi ttlust. he vlisvtme nuet on vga mistlik
rakendada, kui ssteemis on aadressi mahasalvestuste kohti palju ja/vi on ette nha, et
tulevikus on vaja le minna ADS-i infossteemiga liidestumises B taseme tarbimisele.
42
Soovituslik andmemudel neb sarnane vlja A1 mudeliga. Erisused on ADS_AADRESS

tabelis jrgnevad:
Loobuda ADR_ID vrtuste saamisest ADS keskssteemist, vaid vtta need oma
ssteemi jrjendist (sequence). Seda vrtust saab kasutada Maa-ametisse
saadetava tpsustuse vajaduse teavituses kui unikaalset tunnust, et kunagi hiljem
tagasi tulnud vastusest oleks tpsustust vajav kirje tpselt leitav.
ADS-i ADR_ID jaoks luua uus veerg, niteks nimega ADR_ID_ADS.
Veerus OLEK tuleks hakata hoidma uut vrtust, niteks M mitteametlik, mis
mrgib, et antud kirje andmed on ksitsi sisestatud ehk mitteametlikud.
Lisada veerg NIMI_VASTE_PUUDUB , kuhu salvestatakse kasutaja sisestatud
aadressi tpsustus. Andmeuuenduste lugemisel tuleb selles veerus olevaid andmeid
le vaadata ja kui ADS-i on vaste tekkinud, tuleb luua seosed ja andmed siit veerust
krvaldada.
Lisada veerg ADS_TEAVITUSE_AEG, kuhu salvestatakse aeg, millal lks
ssteemi poolt vlja teavitus ADSi poole.
ADS_AADRESS
column
*
*
*
*
OLEK :VARCHAR2(1)
KEHTIV :DATE
KEHTETU :DATE
TASE1_KOOD :VARCHAR2(2)
TASE1_NIMI :VARCHAR2(200 CHAR)
TASE1_NIMI_PIKK :VARCHAR2(300 CHAR)
ADS_OBJEKT
Vrreldes K2A1 tasemega on

lisandunud veerud
NIMI_VASTE_PUUDUB, OLEK ja
ADS_TEAVITUSE_AEG. lejnud
veerud on selles ja ka teistes
tabelites samad.

hoitavate ADSi aadresside,
aadressiobjektide ja nende
seoste tabelid. Tabel
ADS_AADRESS sisaldab ka
normaliseerimata aadresse.
column
*
VERS :NUMBER(3)
*
ADOB_LIIK :CHAR(2)
*
*
*
*
OLEK :VARCHAR2(1)
KEHTIV :DATE
KEHTETU :DATE
ORIG_T UNNUS :VARCHAR2(20)
UN_T UNNUS :VARCHAR2(1)
PK
+
(ADOB_ID = ADOB_ID)
ADS_OBJ_AADR
(ADR_ID = ADR_ID)
column
PK
+
FK
+
+
PK
+
unique
+
UQ_ADS_AADRESS_ADR_ID_ADS(NUMBER)
Legend
(ADR_ID = ADR_ID)
(kollane) ADSi vahetu esindaja

Tarbiva ssteemi tabel
Tarbimiskoha K2A2 tabel

column
*PK ID :NUMBER(16)
sisuveerud :BLOB
43
Modifitseeritud ADS_AADRESS tabeli andmete dnaamika on jrgnev:

Andmete snkroniseerimine ADS-iga toimub samaselt tarbimise tasemega A1, va
ADS-i ADR_ID vrtused hoitakse veerus ADR_ID_ADS ja ADR_ID vrtused
leitakse oma ssteemi jrjendist.
Kasutaja lisatud tpsustus salvestatakse eraldi kirjesse, kusjuures kirje tidetakse
jrgnevate reeglite kohaselt:
o
o
o
o
o
o
o
o
o
o
ADR_ID on uus vrtus jrjendist;

ADR_ID_ADS jb thjaks. See tidetakse vimaluse korral kunagi hiljem,
aadressi kodeerimise protsessi poolt.
KOODAADRESS tidetakse kasutaja poolt vlja valitud aadressi koodaadressiga.
Seda lheb vaja kasutaja sisestatud aadressi kodeerimiseks.
TAISAADRESS veergu pannakse kasutaja vlja valitud aadressi tisaadressi
tekst, millele liidetakse kasutaja sisestatud tekst. Selline kahe teksti hte veergu
panek muudab tarbimise koha poolt vaadates aadressi teksti vlja lugemise
hetaoliseks.
LAHIAADRESS tidetakse eelnevaga analoogselt.
NIMI_VASTE_PUUDUB tidetakse kasutaja poolt tpsustusena lisatud aadressi
tekstiga.
VIITEPUNKT_X ja _Y veerud jvad thjaks. Juhul kui kasutajaliides
vimaldab X ja Y koordinaati sisestada, siis saab need siia panna. Kuid seejuures
on vga soovitav enne salvestamist teha neile usutavuse kontroll, sest
koordinaadid ei saa minna vga lahku eelnevalt vlja valitud aadressi
koordinaatidest. Usaldusvrne koordinaatide usutavuse kontroll nuab
ruumianalsi, mis on omaette teema.
OLEK = M mitteametlik;
KEHTIV panna salvestamise ajahetk.
ADS_TEAVITUSE_AEG jb thjaks, kui teavitust ei saa snkroonis ra saata.
Tidetakse jooksva ajahetkega, kui teavitus lks snkroonselt kirje salvestamisega
teele.
Taseme veerud tidetakse kasutaja poolt vlja valitud ADS andmetega ja kasutaja
lisatud nimi pannakse vastava taseme nimeks, kui on soov kasutajaliidestes
pakkuda kasutajale valikutena vlja varem sisestatud mitteametlike aadresse.
Mitteametlike aadresside korduv kasutus on ebasoovitatav, kuid andmete hilisema
analsi, kodeerimise ja dubleerivate mitteametilike aadresside tekke maha
surumiseks on mistlik valik, lubada kasutaja valida ka varem sisestatud
aadresside tpsustusi.
Perioodiliselt kivitub normaliseerimata aadresside normaliseerimise protsess, mis

saab oma sisendi ADSi uute aadresside nol, mis vivad lisanduda loomuliku
protsessina vi vastustena tpsustuse teavitustele. Kasutaja sisestatud aadresside
tpsustuste kirjetes, mis leiavad ametliku aadressiga vastavuse tuleb teha jrgnevad
muudatused:
o ADR_ID_ADS panna leitud ADSi ADR_ID vrtus.
o Kik lejnud veeru, va. NIMI_VASTE_PUUDUB ja
ADS_TEAVITUSE_AEG kirjutatakse le ADSi ametlike andmetega.
Tarbimise kohas varem olnud viide mitteametliku aadressile muutus nd viiteks
ametlikule aadressile. Otsest vajadust tarbimise kohas vlisvtme vlja
vahetamiseks ei ole.
Eraldi lbimeldus tuleb leida neile mitteametlikele aadressikirjetele, mis saavad
Maa-ametist eitava vastuse, st tpsustus on ekslik ehk sellist aadressi ei ole olemas
ja sellist aadressi ei tohi(ks) kasutada. ldine soovitus on kasutaja osavtul nende
aadresside kasutamise kohtades need aadressid vlja vahetada ametlike vastu ja
44
ekslikud kirjed ADS_AADRESS tabelist ldse kustutada vi mrkida nende

kehtivus lppenuks.
8.7 Tisbaasilisena ajaga kaasas kivad aadressiandmed, range ADSi kasutus ja

jrglaste leidmine tisautomaatselt (K2B1)
Andmemudeli mttes on B1 tase samane A1 tasemega. Erisus on rhuasetuses. A1
tasemel vib ADS_AADRESS tabelit pidada peatabeliks, siis B1 taseme juures on
olulisem tabel ADS_OBJEKT, sest selle peavtit ADOB_ID on soovitav kasutada
tarbimise kohtades aadressi maha salvestamiseks. ADOB_ID on garanteeritult unikaalne
ja see sobib kasutamiseks tarbimise kohtades vlisvtmena.
ADS_OBJEKT
ADS_AADRESS
column
*
VERS :NUMBER(3)
*
ADOB_LIIK :CHAR(2)
*
*
*
*
OLEK :VARCHAR2(1)
KEHTIV :DATE
KEHTETU :DATE
Samad tabelid
tasemega K2A1.
(ADR_ID = ADR_ID)
ADS_OBJ_AADR
(ADOB_ID = ADOB_ID)
column
(ADOB_ID = ADOB_ID)
Tarbimiskoha K2B1 tabel

column
*PK ID :NUMBER(16)
sisuveerud :BLOB
Aadressi mahasalvestuse kohas viidatakse aadressile

aadressiobjekti peavtmega. Aadressiobjekti kirjest
saab kuvamiseks kasutada TAISAADRESS vi
LAHIAADRESS vrtust.
ADOB_ID-le on alternatiivne vimalus kasutada tarbimise kohas aadressi maha

salvestamiseks ADS_OID vrtust. Sellisel juhul tuleb kehtiva aadressiteksti leidmiseks
kasutada tingimust ADS_OID = tarbimiskohas olev vrtus ja OLEK = K.
ADOB_ID versus ADS_OID.
ADOB_ID eelised:
Number tpi ja saab kasutada hsti seostes.
Unikaalsus tagatud Oracle baasi tasemel.
ADOB_ID miinused:
Seoses objekti versioonimisega vib vajada tarbimise kohtades liiga tihedat asendamist.
Objekti versioonimine vib toimuda ka tarbijale ebaolulisel phjusel, nt kuju muutus.
45

ADS_OID eelised:
Vajab vhem asendamist.
Sisaldab inimloetavat liigi tunnust.
ADS_OID miinused:
Ei sobi vlisvtme seose loomisel.
o Ei sobi hsti, sest on varchar tpi ja unikaalsus on tagatud vaid tiendava
tingimusega OLEK = K korral.
o Ei sobi ldse, kui tarbimise kohas vajatakse ka kik aadressiobjekti versioone.
8.8 Tisbaasilisena ajaga kaasas kivad aadressiandmed, ADSi aadressi tpsustamise

vimalus ja jrglaste leidmine tisautomaatselt (K2B2)
Sarnaselt K2 tasemele hoitakse tarbivas ssteemis lal terves mahus aadressiobjekte koos
ajalooga, aadresse ja nende seoseid. ADS eesliitega tabelite struktuur ja andmete
uuenemise dnaamika on samane K2B1 tasemega.
Erisus algab andmete tarvituse koha tabelist, mida alloleval joonisel kujutab tabel
AADRESS. Sellesse on lisandunud veerud NIMI_VASTE_PUUDUB, kuhu kirjutatakse
kasutaja sisestatud aadressi tekst ja ADS_TEAVITUSE_AEG, kuhu mrgitakse ADS-i
infossteemi poole vlja linud teavituse ajahetk.
Perioodiliselt ritatakse tabelis AADRESS lahti saada NIMI_VASTE_PUUDUB tidetud
kirjetest, st ritatakse maha salvestatud aadressiobjekti aadressi nimed normaliseerida.
nnestunud normaliseeritud AADRESS kirjetes viks mitteametliku nime veeru
thjendada ja sellega seoses vahetuvad vlja ka lejnud ADOB_ID, ADS_OID ja
*AADRESS nimed. Alternatiiviks on mitteametlik nimi alles jtta ja juurde tuua veel ks
oleku veerg, mis nitab, kas antud kirje on normaliseeritud vi mitte, st kas vib tie
usaldusega vtta aadressiteksti veerust TAISAADRESS vi tuleb lisaks sellele juurde
nidata sisu veerust NIMI_VASTE_PUUDUB.
46
ADS_AADRESS
column
*
*
*
*
OLEK :VARCHAR2(1)
KEHTIV :DATE
KEHTETU :DATE
ADS_OBJ_AADR
(ADR_ID = ADR_ID)
column
PK
+
FK
+
+
(ADOB_ID = ADOB_ID)
Samad tabelid
tasemega K2A2.
ADS_OBJEKT
column
*
VERS :NUMBER(3)
*
ADOB_LIIK :CHAR(2)
*
*
*
*
OLEK :VARCHAR2(1)
KEHTIV :DATE
KEHTETU :DATE
PK
+
PK
+
unique
+
(ADOB_ID = ADOB_ID)
(ADR_ID = ADR_ID)
Tarbimiskoha K2B2 tabel

Aadressi mahasalvestuse kohas
viidatakse aadressile aadressi ja
aadressiobjekti peavtmetega. Viide
aadressile on tidetud, kui kasutaja
tpsustas aadressi.
column
*PK ID :NUMBER(16)
sisuveerud :BLOB
8.9 Tase K2B2T ehk Autonoomne ADS aadressiobjektide ajaloota

Aadressiobjektide ajaloo silitamine ei ole phjendatud kui tarbivas ssteemis ei vajata
aadressiobjekti ruumiandmeid. Sellisel juhul piisab aadressiobjekti peavtmena kasutada
ADS_OID-i. Vrreldes eelnevaga on soovituslik andmemudel jrgnev:
47
dm Taseme K2B2T andmemudeli j oonis
ADS_AADRESS
column
*
*
*
*
OLEK :VARCHAR2(1)
KEHTIV :DATE
KEHTETU :DATE
ADS_OBJ_AADR
column
*pfK ADS_OID :VARCHAR2(10)
(ADR_ID = ADR_ID)
FK
+
+
FK_ADS_OBJ_AADR_ADS_OBJEKT(VARCHAR2)
PK
+
PK_ADS_OBJ_AADR(VARCHAR2, NUMBER)
(ADS_OID = ADS_OID)
ADS_OBJEKT
column
*PK ADS_OID :VARCHAR2(10)
*
VERS :NUMBER(3)
*
ADOB_LIIK :CHAR(2)
*
*
*
OLEK :VARCHAR2(1)
KEHTIV :DATE
KEHTETU :DATE
PK
+
PK
+
PK_ADS_OBJEKT(VARCHAR2)
unique
+
(ADS_OID = ADS_OID)
(ADR_ID = ADR_ID)
Tarbimiskoha K2B2T tabel

Aadressi mahasalvestuse kohas
viidatakse aadressile aadressi ja
aadressiobjekti peavtmetega. Viide
aadressile on tidetud, kui kasutaja
tpsustas aadressi.
column
*PK ID :NUMBER(16)
FK ADS_OID :VARCHAR2(10)
sisuveerud :BLOB
ADS_OID-i peavtmena kasutamise eelised:

1. Vheneb oluliselt tarbimise kohtades vlisvtmete asendamise sagedus.
2. Oluliselt viksem andmemaht tabelis ADS_OBJEKT.
Puudus:
1. Ei ole vimalik jlgida aadressiobjekti muutumise ajalugu. Teatavasti aadressiobjektist
tehakse uus versioon ehk muutub ADOB_ID trkandmete, ruumiandmete ja aadressi
seose muudatuste peale.
48
9 Kasutajaliidese tplahendused
9.1 Aadressi valik andmete maha salvestamiseks
Aadressi vljavalikuks (niteks isiku vi sndmuse juurde) kasutatakse kolme tpilist
kasutajaliidese lahendust: aadressi valik soovitusloendiga tekstilahtrist, aadressi valik lalt
alla valikloenditest ja nende hbriidlahendus, kus osa aadressi (niteks EHAK tase)
valitakse vlja lalt alla ja edasi toimub aadressi sisestamine soovitusloendiga
tekstilahtrisse.
Aadressi valik soovitusloendiga tekstilahtrist sarnaneb paljuski niteks Google
otsingusna lahtriga, kus kasutaja hakkab mistahes aadressi osa lahtrisse tippima ja
ssteem pakub lahtri alla loendit sisestatud tekstile (snade, numbrite osadele) vastavaid
aadresse.
Maa-amet pakub ka omalt poolt otsinguteenust: integreeritavat In-ADS-i, mis katab
kirjeldatud vajaduse.
Kasutajal on vimalik viia fookus soovitusloendile ja seal sobiv aadress vlja valida. Kui
tippimise tulemusena jb soovitusloendisse vaid ks aadress, siis loetakse see
automaatselt valituks. Tarbimise taseme K1 korral on mistlik soovituste pakkumine
siduda lahtri krval olevale nupule Otsi klpsamisega, sest X-tee pringu vljakutse on
aeganudev. Tarbimise taseme K2 korral on vimalik teha kiirelt toimiv soovituste
ilmumine.
ui Soov itusloendiga tekstilahter
Otsi
Aadressi otsingu tekstilahter

Aadresside soovitusnimekiri
Aadressi tpsustuse tekstilahter
Salvesta
Kttesaadav vaid tasemete
A2 ja B2 korral.
Aadressi valik lalt alla valikloenditest on aadressi tasemete phine. Algab tasemest 1 ja
selle valikul tituvad vastavalt tasemete alluvussuhetele all olevad tasemed.
49
levalt alla valiku nidis:

ui Valikloenditest lalt alla v alik
Selgitused:
Kasutaja alustab valikut maakonna valikuga, mis on kohe alguses

vaikimisi tidetud.
Maakonna valik
Omavalitsuse valik
Peale esimese valiku tegemist titub automaatselt jrgmine

vastavalt esimese valiku sisule.
Asustusksuse / linnaosa valik
Tituvuste jrgnevuse ahel on mratud tasemete vahelise

sltuvustega. Mne taseme valikule vib jrgneda mitme alumise
Vikekoha valik
valiku automaatne titumine.
Liikluspinna valik
Nime taseme valik
Mistahes taseme sisu muutmine thjendab kik alumised valikud.
Aadressi tpsustuse tekstilahter muutub sisestatavaks alles peale

liikluspinna valiku tegemist, sest tasemed 1 - 5 on krge
usaldatavusega ja vajadus nende tpsustamise jrgi on
Hoone valik
Hoone osa ehk korteri valik
ebatenoline.
Salvesta

A2 ja B2 korral.
Hbriidlahenduse nidis:
ui Hbriidlahendus
Selgitused:
Maakonna valik
Kasutaja alustab valikut maakonna valikuga, mis on kohe alguses

vaikimisi tidetud.
Omavalitsuse valik
Peale esimese valiku tegemist titub automaatselt jrgmine

vastavalt esimese valiku sisule ning samaselt toimub ka kolmanda
Asustusksuse / linnaosa valik

Aadressi otsingu tekstilahter
valikuga.
Otsi
Aadressi otsingu tektilahter kitub koos, nupu "Otsi", aadresside

soovitusnimekirjaga ja aadressi tpsustuse tekstilahtriga samaselt
Aadresside soovitusnimekiri
kasutajaliidese nidisega "Soovitusloendiga tekstilahter".

NB! Kahjuks ei ole veel vimalik tektiotsingut teenindavale xTee
teenusele anda kitsenduseks ette varem tehtud valikuid. Vimalik on
vaid rakenduse poolel vastusloeni vrtustest vlja filtreerida lemiste
valikutega mitte kokku sobinud aadresse.

Salvesta

A2 ja B2 korral.
Mlemad kasutajaliidesed K2 tarbimise juures tuginevad tabelitele ADS_AADRESS ja

ADS_OBJEKT ning nende seostabelile. Aadressiobjektide infot lheb vaja leidmaks ka
vananevaid aadressid. Vananevad aadressid on kehtetuks mrgitud aadressid, kuid
milledel on kljes kehtivaid aadressiobjekte. Vananevaid aadresse tuleks nidata valikus
veidi teisiti. Soovitav on juurde kuvada ka kehtivuse lpu aeg. Tarbimise taseme A2 vi
B2 juures, kui ssteemi projekteerimisel on otsustatud lubada valida ka vaste puudub
aadresside hulgast, siis on vajalik vaste puudub aadressid nidata tiendava (kolmanda)
50
erisusega. Andmeuuenduste lugemisel tuleb neid andmeid le vaadata ja kui ADS-i on

vaste tekkinud, tuleb luua seosed ja andmetel erisuse viit krvaldada.
Aadressi soovitusloendisse ja valikloenditesse andmete maha salvestamise huvides ei tohi
nidata (v.a kui tarbiva ssteemi spetsiifika nuab vanade aadresside sisestamist) kehtetute
aadressiobjektide kehtetuid aadresse. Kehtetute aadressiobjektide kehtetud aadressid on
lplikult jooksvast kibest krvaldatud.
9.2 Aadressi valik andmete otsimiseks

Vrreldes aadressi valikuga andmete maha salvestamiseks on aadressi otsingute jaoks
vajalik ka kehtetute aadresside vljavalimise vimaldamine. Kehtetuid aadresse tuleb
selguse huvides nidata veidi teisiti vi nende nitamine siduda tiendava kasutajapoolse
tegevusega (nt mrkeruut kuva ka kehtetuid). Siinkohal tuleb eristada ADS-i tarbimise
tasemeid. A taseme korral peaksid kehtetud valikutesse tulema vaikimisi omadusena. B
taseme korral peaksid valikud tienema peale kasutaja vastavat aktiivsust, sest B tase on
orienteeritud ajakohaste andmete ksitlusele.
10 Protsessid
10.1 Aadressikomponentide uuendamine
Aadressikomponentide uuendamine on otstarbekas vaid kergliidestumise ehk phitaseme
K1 korral. K2 korral asendab komponente aadresside tabel, milles sisaldub ka
komponentide info.
1. Protsess alustab td kivitusplaanis ettenhtud ajal.
2. Protsess kutsub vlja ADS-i infossteemi X-tee teenuse ADSkompklassif. Teenuse
sisend:
LogId = viimati tdeldud logikirje id.
Teenus tagastab kuni 100 jrgmist logikirjet log_id jrjestuses. Kui mitte
htegi logikirjet ei tagastatud, siis on kik muudatused ADS-is tdeldud.
Tegevuse lpp.
3. Tdelda tagastatud logikirjed kshaaval.
4. Kui logikirjes syndmus = I, U vi R, siis on tegemist komponendi lisandumise
(Insert), muutumise (Update) vi taastamisega (Restore). Snkroniseerimisel tekkida
vivate vigade ja ebaklade letamiseks tuleks kigi nende sndmuste korral lisada
komponent tabelisse ADS_KOMPONENT, kui see puudub sealt, tuleb uuendada, kui
see on olemas. Niteks kui logis on U sndmus sellise komponendi kohta, mida ei
eksisteerigi, siis on mingis varasemas faasis jnud ttlemata I sndmus vi on
alglaadimine olnud ebakorrektne. See asjaolu ei tohiks saada takistuseks muudatuste
ttlemisel. Kirje olemasolu kontrollida tase+kood vrtuse alusel. Teha jrgmised
omistused:
TASE <= Tase

KOOD <= Kood
NIMETUS <= Nimetus
NIMETUS_LIIGIGA <= NimetusLiigiga
51
YLEMKOMP_TASE <= YlemkomponendiTase

YLEMKOMP_KOOD <= YlemkomponendiKood
KEHTIV <= LogStamp, kui on syndmus = I ja U korral jb endine vrtus
KEHTETU <= jb thjaks vi teha thjaks
5. Kui logikirjes syndmus = D, siis on tegemist vastava komponendi thistumisega

(Delete). Kui sellist komponenti polegi tabelis ADS_KOMPOENT, siis viga ei tohi
tekkida. Kui on olemas, siis leida komponent tase+kood vrtuse alusel. Omistada:
kehtetu <= LogStamp.
6. Kui kik logikirjed on lbi loetud, siis jtta meelde viimase tdeldud logi kirje id
ning korrata p. 2 kirjeldatud tegevust.
10.2 Aadresside ja aadressiobjektide uuendamine

Aadresside ja aadressiobjektide uuendamine on teemaks liidestumise alamtaseme B
juures. Kergliidestumise ehk phitaseme K1 korral toimub uuendamine ainult maha
salvestatud aadresside ja/vi aadressiobjektide osas. Tisbaasilisel ehk phitaseme K2
korral kikide tarbimiskoha baasis hoitavate ADSi kloonina aadresside ja
aadressiobjektide osas. Philine erinevus seisneb vaid uuendamist vajavate kirjete arvus.
Liidese vljaehituse keerukus ja ADS-i infossteemi X-tee pringutest ksitavate kirjete
arv on mlema K phitaseme korral saama.
Aadresside ehk tabeli ADS_AADRESS uuendamine:
2. Protsess kutsub vlja ADS-i infossteemi X-tee teenuse
ADSaadrmuudatused.v4. Teenuse sisend:
a. LogId = viimati tdeldud logikirje id.
b. AadressKomp = true
c. Teenus tagastab kuni 100 jrgmist logikirjet log_id jrjestuses. Kui mitte
Tegevuse lpp.
4. Kui logikirjes syndmus = I vi syndmus = U vi R, siis on tegemist kehtiva
aadressi lisandumise, muutumise vi taastamisega. Sndmuse I ja U korral
tuleb luua uus kirje ja sndmuse R korral otsida les olemasolev kirje ja muuta
selle andmeid. Sltumata sellest, kas luuakse uus kirje vi muudetakse
olemasolevat, on vastavused ADS_AADRESS tabeliga jrgnevad:
ADR_ID <= Adr_id

KOODAADRESS <= Koodaadress
TAISAADRESS <= Taisaadress
LAHIAADRESS <= Lahiaadress
OLEK <= K
KEHTIV <= LogStamp
KEHTETU <= null // thtajatu kehtivus
TASE1_KOOD <= ADSTase1.Kood
TASE1_NIMI <= ADSTase1.Nimetus
TASE1_NIMI_PIKK <= ADSTase1.Nimetus_liigiga
52

5. Tiendavalt eelnevale kui logikirjes syndmus = U vi R ja Vana_adr_id on

tidetud, siis otsida selle alusel kirje ning omistada (kirje puudumisel viga ei ole):
OLEK <= V // vana
KEHTETU <= LogStamp
a. Lisaks vaheta tarbimise kohtades vana_adr_id vlja adr_id

vrtustega. NB! Kui ssteemis on vimalike tarbimise kohti palju, siis on
soovitav vtmete vljavahetus lahendada eraldi protsessina. Sellisel juhul
tuleb ADS_AADRESS tabelisse lisada ka veeg vana_adr_id hoidmiseks.
6. Kui logikirjes syndmus = D, siis on tegemist aadressi thistumisega. Siis otsida
adr_id alusel kirje ning omistada (kirje puudumisel viga ei ole):
OLEK <= T // thistatud

KEHTETU <= LogStamp
7. Kui logikirjes on syndmus = S, siis on tegemist aadressi tieliku kibelt

kadumisega ehk sellel aadressil ei ole htegi seost kehtiva aadressiobjektiga. Siis
otsida adr_id alusel kirje ning omistada (kirje puudumisel viga ei ole):
OLEK <= S // seosed kehtivate aadressiobjektidega puuduvad.
KEHTETU <= LogStamp
Objektide ehk tabeli ADS_OBJEKT uuendamine:

2. Protsess kutsub vlja ADS-i infossteemi X-tee teenuse ADSobjmuudatused.
Teenuse sisend:
LogId = viimati tdeldud logikirje id.
Andmevektor = 111 // trkandmed, ruumiandmed ja aadressikirjed
AadressKomp = true
Teenus tagastab kuni 100 jrgmist logikirjet log_id jrjestuses. Kui mitte
Tegevuse lpp.
53
4. Kui logikirjes syndmus = I, U vi R, siis on tegemist kehtiva objekti

lisandumise, muutumise vi taastamisega. Sndmuse I ja U korral tuleb luua
uus kirje ja sndmuse R korral otsida les olemasolev kirje ja muuta selle
andmeid. Sltumata sellest kas luuakse uus kirje vi muudetakse olemasolevat on
vastavused ADS_OBJEKT tabeliga jrgnevad:
ADOB_ID <= Adob_id

VERS <= leida sama ads_oid-ga kirjete arv autonoomses ADSs ja liita 1
ADOB_LIIK <= ObjektiLiik
ADS_OID <= ADS_OID
TAISAADRESS <= Taisaadress
LAHIAADRESS <= Lahiaadress
VIITEPUNKT_X <= TsentroidiX
VIITEPUNKT_Y <= TsentroidiY
OLEK <= K
KEHTIV <= LogStamp
KEHTETU <= null
TAHIS <= Tahis
HOONE_OID <= HooneOID
ORIG_TUNNUS <= Orig_tunnus
a. Lisada tabelisse ADS_OBJ_AADR seosed aadressidega, mida vib olla mitu,

jrgnevalt
ADOB_ID <= sja lisatud Adob_id

ADR_ID <= seoses leiduv adr_id
VIITEPUNKT_X <= TsentroidiX
VIITEPUNKT_Y <= TsentroidiY
5. Tiendavalt eelnevale kui logikirjes syndmus = U vi R ja Vana_adob_id on

tidetud, siis otsida selle alusel kirje ning omistada (kirje puudumisel viga ei ole):
OLEK <= V
KEHTETU <= LogStamp
6. Kui logikirjes syndmus = D, siis on tegemist objekti thistumisega. Siis otsida

adob_id alusel kirje ning omistada (kirje puudumisel viga ei ole):
OLEK <= T
KEHTIV <= ei muuda, jb mis oli
KEHTETU <= LogStamp
10.3 Aadresside normaliseerimine

Aadresside normaliseerimise protsess on meldud ksitsi sisestatud aadresside vi nende
osiste kodeerimiseks ehk kehtivate ADS aadresside vastavusse seadmiseks.
Jrgnevas on tegevussammud iga normaliseerimata aadressi kohta. Normaliseerimata
aadressiks on tabelis ADS_AADRESS kirjed OLEK = M ja NIMI_VASTE_PUUDUB on
tidetud.
1. Esmalt ptakse aadress normaliseerida teenusega ADSnormal. Teenuse sisendis
antakse komponentide koodid ning normaliseerimata lhiaadress. Kui teenus leiab
tpselt he aadressi ning selles on ADR_ID vrtustatud, siis salvestatakse see
aadressi kirje juures veergu ADR_ID_ADS, loetakse aadressi vaste leituks ja seatakse
aadressi olekuks teenusest saadud oleku vrtus (reeglina on see K ehk kehtiv). Kui
54
teenus leiab rohkem kui he aadressi, siis seda tulemust ignoreeritakse ja aadressi
normaliseerimine jb ksitks.
2. Kui teenusega ADSnormal ei leitud htki aadressi, siis proovitakse teenust
ADSaadrotsing. Teenuse sisendis nidatakse tekst, mis koostatakse kigi kasutatud
komponentide nimetustest ning kasutaja sisestatud tekstist NIMI_VASTE_PUUDUB.
Kui teenus leiab tpselt he aadressi ning selles on adrId vrtustatud, siis
salvestatakse see aadressi kirje juures veergu ADR_ID_ADS, loetakse aadressi vaste
leituks ning seatakse aadressi olekuks teenusest saadud oleku vrtus. Kui teenus leiab
rohkem kui he aadressi vi ADR_ID on vrtustamata, siis seda tulemust
ignoreeritakse ja aadressi normaliseerimine jb ksitks.
Aadressi normaliseerimisest on detailsemalt juttu dokumendis ADS_spetsifikatsioon
peatkkides 5.11 Aadressteksti normaliseerimine ja 7 Normaliseerija reeglid.
55

ADS-ga Liidestumise Juhend

Uploaded by

Document Information

Copyright

Available Formats

Share this document

Share or Embed Document

Sharing Options

Did you find this document useful?

Is this content inappropriate?

Copyright:

Available Formats

ADS-ga Liidestumise Juhend

Uploaded by

Copyright:

Available Formats

ADS-iga liidestumise juhend

ADS-iga liidestumise juhend

ADS-iga liidestumise juhend

21.02.2014 Annika Palu

30.09.2014 Andre Kaptein

ADS-iga liidestumise juhend

ADS TARBIMISE TASEMED

5.1 KAUDNE LIIDESTUMINE (K0)

ADS LIIDESTUMISE TPILISED LHTEOLUKORRAD

LIIDESTUMISE TASEME VALIKU OTSUSTUSPUU

ADS-iga liidestumise juhend

8.1 KERGLIIDESTUVALT AEGA KINNI JVAD AADRESSIANDMED JA RANGE ADSI KASUTUS

AADRESSI VALIK ANDMETE MAHA SALVESTAMISEKS

Juhendi lisaks on jooniste dokument: ADS liidestumise seosmudelid

ADS-iga liidestumise juhend

ADS-iga liidestumise juhend

Aadress on objekti asukohta osutav kirje vi tunnus objekti leidmiseks geograafilises

ADS-iga liidestumise juhend

Aadressiobjekt on maaga seotud objekt, millele on mratud aadress vi millele

ADS-iga liidestumise juhend

katastris registreeritud. Kui maaksus registreeritakse katastris, siis nimetatakse teda

ADS-iga liidestumise juhend

Aadressiobjektideks saavad olla:

ADS-iga liidestumise juhend

ME mitteelukondlikud hooned (826089 kirjet). Muudeks otstarveteks meldud hooned,

Aadressikomponente on kaheksa ja need on omavahel hierarhilises suhtesltuvuses.

ADS-iga liidestumise juhend

6. Nimetus (351920 kirjet) seotud aadressiobjektideks saavad olla maaksus (CU),

ADS-iga liidestumise juhend

Aadressikomponentide hierarhilise sltuvuse pilt:

ADS-iga liidestumise juhend

ADS-iga liidestumise juhend

4.3 Aadressi ja aadressiobjekti vahelisest seosest ja selle dnaamikast

Sama rida vaadates aadressiobjektide poolt aadressidele:

Kigist objektidest omab paralleelaadresse u 0,5% (13 192 objekti).

ADS-iga liidestumise juhend

4.3.1 Tegevused aadressiobjektiga

ADS-iga liidestumise juhend

4.3.2 Aadressi muutumine

4.3.3 Aadresside elukik suuremas pildis

ADS-iga liidestumise juhend

1. Aadressiandmete ssteemi menetlusrakendus ehk ADS-i infossteemi

ADS-iga liidestumise juhend

Alates 2014. aastast on lisandunud vimalus kasutada In-ADS komponenti. Tegemist on

ADS-iga liidestumise juhend

5 ADS tarbimise tasemed

ADS-iga liidestumise juhend

aadressiobjektide andmed vetakse ADS-i infossteemi reaalajas vastavalt vajaduse tekkele.

K0iA liidestamine ainult In-ADSi kasutades

ADS-iga liidestumise juhend

B1 Ajaga kaasas kivad aadressiandmed, range ADSi kasutus ja jrglaste

Kaudne liidestumine (K0)

In-ADS-ga liidestumiseks ja selle kasutamiseks on olemas eraldiseisvad dokumendid. Vt

ADS-iga liidestumise juhend

kasutajaliidese teenindamiseks tarbitav X-tee teenus peaks muutuma kttesaamatuks (nt

Aega kinni jvad aadressiandmed ja range ADSi kasutus (K1A1)

ADS-iga liidestumise juhend

5.2.2 ADSi aadresside kasutus koos tpsustamise vimalusega (K1A2)

ADS-iga liidestumise juhend

ADS-iga liidestumise juhend

5.2.3.1 Aadressile vastava he aadressiobjekti valiku reeglid (prioriteedid)

1. Esmalt kitsenda aadressile vastavat aadressiobjektide nimekirja objekti liigiga

ADS-iga liidestumise juhend

5.2.3.2 Aadressiobjektile jrglase automaatne leidmine