You are on page 1of 127

Sanibona I

Pupil'sBook

COURSE
A BEGINNER'S IN ZULU

BeverleyMuller and BonganiMthethwa

lllustratedby Muzi Zondi

Nol GlassPress
0kuqukethwe
Sawubona

@
ffi
I

usiDho: . SawubonaThemba ,rSipho: Yebo ngisaphila.Wena


usaphilana?
uThemba: Yebo sawubona Sipho.
UsaDhilana?

',-
ffi
{$.t_
uThemba:Yebonamingisaphila. uThemba: Nami ngiya khona.
Uyaphi?
usipho: Ngiyaedolobheni.
uThemba: Ngiunaukuthenga uThemba: Masihambisane.
ihembe. uSipho: Kulungile.
usipho: Ngifunaukuthenga
izicathulo

Sawubona
uSipho: Sawubona Themba

uThemba: Yebo sawubona Sipho. Usaphilana?

uSipho: Yebo ngisaphila.Wena usaphilana?

uThemba: Yebo nami ngisaphila.Uyaphi?

uSipho: Ngiya edolobhni.

uThemba: Nami ngiya khona. Ngiuna ukuthonga ihembe.

uSipho: Ngiuna ukuthonga izicathulo.

uThemba: Masihambisane.

uSipho: Kulungile.
Usaphilana?

Yebo. sawubona.

{
'iw
f{?
1l ?
Uyaphi?
UMSEBENZII
1 ) One pupil greets two pupils saying - sanibona.
2) One pupil greets one other pupil saying - sawubona.
3) O_nepupil asks two pupils about their health saying Nisaphila?
They answer Yebo, sisaphilaor Cha, siyagula.
4) On_epupil asks another pupil about his/hei health saying Usaphila
na? The pupil answers yebo, ngisaphilaor Cha, ngiyagula.
5) The teacher gives as many pupils as possiblethe iportunity to
greet one or more personsand to ask after their health.

UMSEBENZIII
lzibonelo Uyaphi? (edolobhenil - Ngiya edotobheni.
Niyaphi? (ekhayal - Siya ekhaya.

1. Uyaphi? {eThekwinil 6. Uyaphi? kwa0heckersl


2. Niyaphi?(esikolenil 7. Uyaphi? {ekhaya}
3. Niyaphi? (esitolo) 8. Niyaphi?{edolobheni)
4. Uyaphi? (eGoli! 9. UyaphiT(engadini)
5. Niyaph? {emsebenzini} 10. Niyaphi?(eShowel

ACTIVITIES
1. Teacherpicks up figurinesand asks the pupilswhere they are going
using all the vocabularymentionedabove and other towns familiai
to the pupils.
2. Pupils must greet each other and ask each other where thev are
going and give a suitable reply.

UMSEBENZIIII
Give suitable responsesto the following
1. Uyaphi? 6. Uuna ukuthenga ihembe?
2. Usaphilana? 7. Nifuna ukuthenga izicathuto?
3. Niyaphi? 8. Uyagula?
4. Masihambisane 9. Nisaphilana?
5. Sawubona 10. Nami ngiya khona.
5
AMAGAMAAMASHA/VOCABULARY
G

uGheckers - Checkers store ngi -l


kwaCheckers- at, to, from ni - you (plural)
Checkers ingadi - garden
izicathulo- shoes engadini- in the garden

d p
idolobha- the/a town phi - where
edolobheni- to town phila - to be in health
Usaphila?- Are you still well?

funa - want
s
sa - still
s sawubona - hello (geeting to
one person)
iGoli - Johannesburg
umsebenzi - work
eGoli- to, at, from Johannesburg
emsebenzini- to, at, from work
h eshowe - to, from, at eshowe
si-we
hamba - go
masihambisane- let us go t
together thenga - buy
ihembe - a/the shirt ukuthenga - to buy
iThku - Durban/thebay
k eThekwini - to, at, from Durban
ikhaya - the/a home isitolo - the store
ekhaya - to, at home esitolo - to, at, rom the store
isikole - the/a school
esikoleni- to, at, rom school u
khona - there, here u-you
I
w
lungile - allright
wena - you (singular)as an
object
n
na - used for questions v
na e and, with ya-togo t o
nami - and me/with me Uyaphi?- Where are you going to?
nawe - and you/with you yebo - yes
Esitolo '3p nr: '
ffa;Y*
.,5)"\'',

uNkk. Bhengu: Sawubona Nkosikazi uNkk. Bhengu: Ngingakusiza'ngani?


Dube. uNkk. Dube: Ngiuna amazam-
uNkk. Dube: Yebo sawubona bane, nekhoi,
NkosikaziBhengu. netiye, noshukela,
namasinesinkwa.

__) t*l

Ll L;
t) r
i (:
4,,

yNkk.Bhengu:Kulungile.
Uuna uNkk. Dube: Malini lokhu?
ufulawa? uNkk. Bhengu: Kubizaamarandi
uNkk.Dube: Cha,hayinamuhla angu 1O/ayishumi.
tnffi&t
tgt

uNkk. Dube: Nansi imali. uNkk. Bhengu: Hamba kahle.


Ngiyabonga.
uNkk. Dube: Sla kahle.
uNkk. Bhengu: Nami ngiyabonga.

Esitolo
uNkosikazi Bhengu: Sawubona NkosikaziDube.

uNkosikazi Dube: Yebo sawubona NkosikaziBhengu.

uNkosikazi Bhengu: Ngingakusizangani?

uNkosikazi Dube: Ngiuna amazambane,nekhoi, netiye,


noshukela,namasi nesinkwa.

uNkosikazi Bhengu: Kulungile.Ufuna uulawa?

uNkosikazi Dube: Cha, hayi namuhla. Malini lokhu?

uNkosikazi Bhengu: Kubizaamarandiangu 1 C.rayishumi.

uNksikazi Dube: Nansi imali. Ngiyabonga.

ultkosikazi Bhengu: Nami ngiyabonga.lambakahle.

uNkosikazi Dube: Sala kahle.


I
lzinto ozithngwa esitolo
@_@

isinkwa amaqanoa

e
#-V& ;tn'if,
ikhofi ushukela

FLUR

ufulawa

impuphu amazamDane
izithelo

:---.

usawoti

ukudla

ikhekhe amabhisikidi inyama


10
Bayathenga

USipho uthenga amaswidi.

?Ilffi

USibongileuthengaamaqanda.' Ogogo bathenga amazambane.

lt l
/.r-,:\
I :n )
lli ..,

q;PA
umntwana

le
,ztr
i;t?^
W umnumzane abanumzang
u/o

ffi \al

FJd
l
l

W
14.

l t
FH
flr
uSipho

CI
tr
rA
, &1\
yp,
uMandla
UMSEBENZII
lzibonelo lJthengani?(isinkwa, ushukela, ibhotelal - Ngithnga isinkwa
noshukela nebhotla.
Uthengani uSipho? (ubisi, ujamu, ushizi| - Usipho uthenga
ubisi, noiamu, noshizi.
L Uthengani?lamaqanda,itiye, impuphu)
2. Uthengan.ugogo?izithelo,usawoti, amswidil
3. Uthenaniumam? (amazambane,ubisi' isinkwa)
4. Nithengani?(ibhotela' ushukela' amaqandal
5. Bathenganabantwana? (ushizi' uulawa, itiyel
6. Uthnganiubaba? (isinkwa' ugwayi' amahewul
7. Baunaniabaundi?(ubisi, amaswidi)
8. UthenganiuThemba?(amasi,ikhoi, umentshisil
9. Uthenlisani unkosikaziBhengu?(ibhotla,ubisi, uulawa)
1O. Baunaniomama? (itiye' isinkwa' ubisi)

UMSEBENZIII
tzibonetoUmama uthenga isinkwa. {omama)- Omama bathengaisinkwa'
U-anti uphuza ubisi. (o-anti)- O-nti baphuzaubisi'
1. UMandla uthanda amaswidi' (oMandla
2. Ugogo uthenga amazambane.(ogogol
3. Umfana uthanda amasi' (abaana)
4. Umundi uya esikoleni' {abaundi)
5. Uthisha uya edolobheni.(othishal
6. Umama usaPhila.(omama)
7. Unesi uya ekhaYa.(onesi)
8. USibongileuthenga ihembe nezicathulo.(osibongile
9. Umuntu uuna umsebenziabantu)
1O. Ubaba uya emsebenzini.(obaba)

UMSEBENZIIII
ukudla'
tzibonelo Wenzani uSipho? (thenga ukudlal - USipho uthenga
Wenzani? (phuza ubisi) - Ngiphuza ubisi'
1. Wenzani?(thenga ihembe).
2, Benzani abantwana? (thenga amaswidil
' t6
. 3. Nenzani?(phuzaitiye|
.- 4. Benzani ogogo? (ya ekhaya|
' 5. Benzani abaundi? (ya osikolnil
6. Wenzani unesi? (phuzaikhoil
' 7. Benzaniabantwana?cela amaswidil
L Wenzani uSibongile? (thengisa ukudlal

UMSEBENZIIIIb
lzibonelo Wenzani uSipho? (thengal - USipho uyathenga.
Wena wenzani? (siza| - Ngiyasiza.
1. Wenzani u-anti? (hambal 6. Nenzani?(sizal
2. Wenzani uJames? (bongal 7. WenzanuThemba?{phuza}
3. Bonzaniabantwana?(thengal 8. Wenzani?(bingeleal
4. Wena wenzani? (valelisal 9. Benzaniomama? (thengal
5. Wenzani ugogo? (dayisal 1O. Nenzani?hambal

UMSEBENZIlllc
' lzibonelo Wenzani ugogo? (phuza ikhoil - Ugogo uphuza ikhoi.
Wenzani ugogo? (phuza!- Ugogo uyaphuza.
' 1. Wenzani umama? (thengaamaqndal
2. Wenzani uSibongile?(thengal
3. Wenzani uMandla?{nika umama imali}
4. Benzaniabantu? (hambal
5. Wenzni umlungu? {thngisa}
6. Nenzani?{sizal
7. Benzanio-anti? (thengisaizithlol
8. Wena wenzarii?(hambal
1O. Wenzani umnumzane?(bingelelaunesf

UMSEBENZIIV
Phenduh imibuzo
1. Uthengaphi? 6. NithenganikwaCheckers?
2. UthenganikwaABC? 7. Baphuzaniabantwana?
'. 3. Wenzani esitolo? 8. Niyaphi?
4. Bayaphi abaundi? 9. Nenzani esitolo?
5. Usaphilana? 1O. Ufunani esitolo?
17
ACTIVITIES
1. Teacher puts up figurines on felt board and asks pupils what they
buy at the store. She uses at least 3 items so as to practice na
me a n in g 'a n d ',
2. Pupilsgreet each other and ask after the healtho the other petson.
One pupil then asks the other pupil if he/she can help him/her.
The pupil then asks if she can buy at least 3 items. The pupil asks
the price, pays, thanks the seller and they say farewell.
3. Pupilspracticethanking one another and saying goodbyeto one or
more than one person. i,e, sala kahle, salani kahle./hambakahle,
hambanikahle.

USipho uyathenga.
Funda indaba
USipho uthenga ukudla esitolo. UbingelelaunkosikaziBhengu.Uuna
ukuthenga amasi nesinkwa noulawa. Unkosikazi Bhengu unika
uSipho amasi nesinkwa noulawa, Kubiza amarandi angu 2.
Kudulile. USipho unika unkosikaziBhengu imali. Ubonga unkosikazi
Bhengu uthi uvalelisa nonkosikazi Bhengu. Unkosikazi Bhengu
udayisa izimpahla esitolo. USipho uya khaya nezimpahla.USipho
usiza umama impela.

Phendulaimibuzo
1. UthengaphiuSipho? 5. Wenzani unkosikaziBhenguesitolo?
2, UthenganiuSipho? 6. USiphousiza ubani?
3. USiphoubingelelaubani? 7. Wena uthengaphi?
4. Ukudla kubiza malini? 8. Wena uthenganikwaOK?
18
AMAGMA AMASHA/VOCABULARY

h
u-anti - aunty hamba kahle - go well
o-anti - aunties amahewu - mahewu (a drink
tike thin porridge)
b hayi - no, not
ba - they j
ubaba - ather ujamu - jam
obaba - father and others
k
bingelela- greet
ikhoi - coffee
ibhotela - butter
ku-it
biza - cost
lokhu - this
Kubizairandi,- lt costs one
rand. m
ubisi - milk imali - money
bonga - thank Malini?How much money?
Ngiyabonga.- | thank. amasi - sour milk, maas
imibuzo - questions uMandla- Mandla(boy's namel
izibonelo- examples oMandla - Mandla and others
unientshisi- matches
c
umama - motner
cela - request
omama - mother and others
d impuphu - mealie meal
dayisa - sell impela - indeed
ukudla - to eat, ood izimpahla- goods
dulile - expensive
n
na - and
e
nga - by means of, can
enza - to do
ngani - by means of what
Ngingakusizangani? - l-low can
f
I help you?
umana - boy
nansi imali - here is the monev
abaana - boys
namuhla - today
umowethu - my, our brother
ni - you (plural)
abaowethu - my, our brothers
ni - what
unda indaba - read the story
Uthengani?- What do you buy?
s nika - give
ugwayi - tobacco unesi - nurse
19
onesi- nurses ushiri - cheese
unkosikazi- mrs
t
umuntu- person
thanda - like, love
abantu- people
thengisa - sell
izithelo - ruit
q uthsh - teacher
amaqanda - eggs othisha - teachers
itiye - tea
J
u
amaandi- rands
ubani - who
s
sala kahle - staY well valelisa- say goodbye
usawoti - salt
ushukela- sugar z
ishumi - ten amazambane- potatoes
siza - help lzinto ezithengwa esitolo. -
amaswidi - sweets Things bought at the store.

20.
Ekhishini

uSipho: Wenzanidadewethu? uSipho: Ngithandaubisi.


uSibongile: Ngibhakaikhekhe.

uSibongile: Mus' ukuntshontsha uSipho: Mus'ukuntshontsha


ubisibo! ubisi.Mus' ukuntshon-
tsha ubisil
usibongile; Yekaubisi!Ma, Ma!
Woza,wozal

21
uMam: Kwenzenjani! Thulani bantwana!
uSibongile: USiphountshontsha Sipho uyaganga.
ubisi. Ngizokushaya-
Hayi mama. Ngeke
ngiphinde.

Ekhishini

uSipho: Wenzani dadewethu?

uSbongile: Ngibhakaikhekhe.

uSipho: Ngithandaubisi.

uSibongile: Mus' ukuntshontshaubisi bo!

uSipho: Mus' ukuntshontshaubisi. Mus' ukuntshontsha


ubisi!

uSibongile: Yeka ubisi! Ma, Ma! Woza, wozal

uMama: Kwenzenjani!

uSibongile: USipho untshontshaubisi.

uMama: Thulani bantwana! Sipho uyaganga. Ngizokushaya.

uSipho: Hayi mma. Ngeke ngiphinde.


amabhodwe

+r-
(__,

iketelo/igedleta

l^.1.r.-

tmtmese

@#
RN

izinkomishi
Umama uthi, "Sibongile!"

"Yenza itiye Sibongile!" "Bilisa amanzi Sibongile!"

"Deka itafula Sibongile!" "Geza izitsha Sibongile!"

"Mus'ukuthintaisitofuSibongilsl"
24
Umama uthi, "Bantwana!"

"Lethani izitshabantwanal" "Thulani bantwanal"

il

"Musani ukungcolisa
"Musani ukubanga umslndo bantwanal" ekhishinibantwana!"
UMSEBENZII
lzibonelo Thenga! - Mus' ukuthenga!
Thatha! - Mus' ukuthatha!

1. Gangat 6. Vul iijil


2. Thinta! 7. Ngcolisaisitoul
3. Banga umsindo! 8. Ngcolsaikhishi!
4. Phuzaubisi! 9. Ntshontshaushukela!
5. Ngena! 1O. Chukuluzaudadewenu!

UMSEBENZ] II
Izbonelo (ngna ekhishini) - Bantwana musani ukungena ekhishini!
(shaya inja) - Bantwana musani ukushaya inja!

1. (ngcolisaitafula) 6. (ngenamanjel
2. (ya esiteshinil 7. (thenga amaswidil
3. {bangaumsindo} 8. (dlalaekhishini}
4. (ntshontshaikhekhel 9. (basa isitoul
5. (gangal 10. (ya ekhaya)

UMSEBENZI III
Phendulaimibuzo
lzibonelo Uzokwenzaninamuhla?(sizaugogol - Ngizosizaugogo
namuhla.
Nizokwenzaninamuhla?{dlala ibhola} - Sizodlalaibhola
namuhla
1. Uzokwenzaninamuhla?(deka itaulal
2. Uzokwenzanimanje? {pheka ukudla}
3. Nizokwenzaninamuhla?(siza umamal
4. USipho uzokwenzaninamuhla?(dlalal
5. Nizokwenzaninamuhla?{bhaka ikhekhel
6. USibongileuzoiwenzani manje? (geza izitshal
7. Uzokwenzanimanje?(ya esitolol
,8. Uzokwenzanimanje? (thenga isinkwa)
9. Nizokwenzanimanje? (ya Thekwini)
1O. Umama uzokwenzanimanje? (itiyel
UMSEBENZIIV
' lzibonelo Bauna mina. - Bayangiuna.
Bazosizamina. - Bazongisiza.
.. Bazosizawena. - Bazokusza.
. BazoshayauMandla. - Bazomshaya.
Bazobizanina. - Bazonibiza.
1. Ngizosizaumama. 6. Sizohluphaothisha.
2. Bazobizamina. 7. Sizobonawena.
3. Bazohluphaubaba. 8. Bazokhombisanina.
4. Sizokhombisaomama. 9. Bazosizamina.
5. Bazobizaumana. 1O. Uzothinta abafundi.

UMSEBENZIV
Inventsuitableanswersor the ollowing:-
1. Wenzani umama ekhishini? 6. Uphekaniekhishini?
^ 2. Wenzani usipho esitolo? 7. Uthanda ukudlani?
3. Wenzani uNkk. Dube esitolo? 8. Udkani?
4. Wena wenzani ekhaya? 9. Wenzanngezitsha?
: 5. Ubonaniekhishini? 10. Uphuzani?

ACTIVITIES:-
1. Wena wenzani ekhishini?Say b things you do in the kitchen.
2. lmagineyou are mother.Tell Sibongileyour daughterto do 5 things
in the kitchen.
3. Pupilsmust act out variousactions,eg. layingthe table etc given
them by the teacher and the other pupils must say what they are
doing. The pupil doing the action asks, Ngenzani?(what am I
doing?).lf the pupil is drinkingthe answeris Uyaphuza.
Possibleactions:- thenga, dayisa, ganga, yenza itiye, basa isitou,
valelisa,deka itaula, bingelela,bangaumsindo.ntshontsha,shaya,
etc.
4. A pupildoesan actionand anotherpupilmusttell the pupildoingthe
_ , actonto stop risingthe order Mus' uk.......egThe pupil drinks -
response,Mus' ukuphuza.The child drinking can then answer,
Kodwa ngithandaukuphuzanje!
UMSEBENZI
VI
Write down or say what the peoplein the picturesaredoing.

,rzl/:.-.-',.7
--c--\
' \
USibongileusiza umama ekhishini

Funda lndaba
Umama usebenza ekhishini. USibongile usiza umama ngomsebenzi
ekhishini, Umama uthi. "Sibongile cwecwa amazambane!"
USibongileucwecwa amazambane.Umama uthi, "Sibongile sula iriji
ngemaduko!" Usibongile usula iriji kahle. Umama uyajabulangoba
uSibongileusebenzakahle. Umama upheka ukudla esitoini. Upheka
inyama. Upheka imiino namazambane. USibongile uthanda
amazambanenenyama. USibongileugeza izitsha, uthi usula izitsha
ngemaduko.USibongileukhuthele. Usebenzakahle impela ekhishini.

Phendulaimibuzo.
1. Ucwecwani USibongile? 6. UsebenzaphiuSibong-ile?
2. UgezaniuSibongil? 7. UthandaniuSibongile?
Umama wenzani? 8. USibongilusebenzasitolo?
"3.
4. Kukhonaniekflishini? 9. Wena uyamsizaumama okhishini?
5. USibongileuyagang? 19. Wena uthanda ukudlani?
Role Play
Take the roles of mother and child in the kitchen. Mother gives her
child severaltasks to do in the kitchen. Child can do something
wrong. Mother reprimandsthe child.

AMAGAMA AMASHA/VOCABULARY

a h
amanzi - water hlupha - trouble

bl
jabula - be haPPY
ba - they
banga umsindo - make a noise k
basa sitou - switch on stove ikhekhe - cake
bhaka - bake ikhishi - the kitchen
amabhodw - pots khombisa - show
ibhola - ball khuthele - diligent, hardworking
bilisa - boil Kukhonani?- What is rhere?
Kwenzenjan?- What is the matter?
c kodwa - but
cla - request, ask
I
chukuluza- tease
cwecwa - peel with knife letha - bring

d- m - him/her
udadewethu - my/our sister Ngiyamthanda.- | like him/her.
odadewethu - my/our sisters manje - now
deka - lay (table) izimfologo - orks
dlala - play mina - me
dla - eat imimese - knives
uku... - don't (singular)
-usa uku... - don't (plural)
musani
ifri - fridge imaduko - dish cloth
n
g namuhla - today
ganfa - be naughty Ngeke ngiphind'e.- Iwon,t do it again.
geza - wasn ngcolisa - make dirty
30
ngona - enter itaula - table
' ngoba - because thi - say
nika - give thintha - touch
_ inia - dog thula - keep quiet
' izinkomishi - cups isitou - stove
ntshontsha - steal, pinch iziGha - dishes
inyama - meat

P' vula - oPen


Pheka - cook
phuza - drink
izipunu - spoons
. "n" - ,o, (singurar)
*oza - come
"
sebenza - work (verb)
shaya - hit Y
usinki - sink Yeka - leave
sula - wipe
z
| 2o - used for future
- thatha - take ngizopheka - | will cook

31
UhlalaphiuMandla?

uMuzi: Sawubona Mandla. uMuzi: Uhlalaphimanje?


Angisakwazi! u M a n d l a: N gi hl al aeMl azi .
uMandla: Yebo Muzi. kade
ngakugcina!

uMandl: Wenausahlala uMandla: Usafunda isikole?


eChesterville? uMuzi: Yebo ngizofunda uom
uMuzi: Yebongisahlala khon. 1 nonyaka,
uMuzi: Wena wenzani? uMuzi: Uyasebenza!
uMandla: Ngisebenzaedolobheni. uMandla: Yebo ngiholakahle.

uMuzi: Ngiyajabulaukuzwa
lokho. Ngiyakubongela
uMandla: Nali ibhasi.
uMuzi: Uhambe kahle.
uMandla: Usale kahle.

UhlalaphiuMandla?

uMuzi: iawubona Mandla. Angisakwazi!


uMandla: Yebo Muzi kade ngakugcina!
uMuzi: Uhlalaphimanje?
uMandla: Ngihlala eMlazi. Wena usahlala eGhesterville?
uMuzi: Yebo ngisahlalakhona.
uMandla: Usafundaisikole?
uMuzi: Yeb ngizounda uorm I nonyaka.
Wena wenzani?
uMandla: Ngisebenzaedolobheni.
uMuzi: Uyasebenza!
uMandla: Yebo ngihola kahle.
yMuzi: Ngiyajabulaukuzwa lokho. Ngiyakubongela.
uMandla: Nali ibhasi.
uMuzi: Uhambe kah'
uMandla: Usale kahle.
Uhlalaphi?

NgihlalaeThekwini. Ngihlalaemaphandleni.

n -f .l_

NgihlalaeMlazi. UhlalaphiuThemba?
UThemba uhlala ecoli.

35
-*\
':-'-a 3':_-:- )/'

tffiw
iWsrt
yfd
-.,^r,,)
)
Ngihlalaeulethini. Ngihlalaepulazini.

NgihlalaKwaMashu
Basebenzaphi?

(,

i"
'#,
l:+
I
J\-f
,'&
Ngisebenzaeposini. Abaundi bafunda esikoleni.

-'-
-l
I
,'lt
"l
rl
..)

UThandiusebenzaedolobheni. UThulaniusebenzaeDulazini.
NgisebenzaeDunlops. U-anti usebenzakwalever.

Ubaba usebenzaehovisi. Basebenzaebhange.


Kanjani?

UDudu ushayelakanjani? UMandlausebenzakanjani?


Ushayelakabi. Usebenzakahle.

UMuzi ugijimakanjani? Ubabamkhuluuhamba kanjani?


UMuzi ugijimakakhulu. Uhambakancane.

Ubabaubhema kanjani?
Ubaba ubhemakakhulu.
UMSEBENZII
tzibonetoUsebenzaphiuJohn? {kwaGame}- UJohn usebenzakwaGame.
Usebenzaphiumama? (esitolol - Umama usebenzaesitolo.

1 . Usebenzaphi ubaba? (eektil


2. UsebenzaphiuMichael?(egalaji)
3. UsebenzaphiuJane? (kwaStutterords)
4. Usebenzaphiu-anti? (kwaLeverl
5. UsebenzaphiuTheria? (kwa-OKl
6. Nisebenzaphi?{ehovisl
7. Niundaphi?(esikolenil
8. Nihlalaphi?(eMgungundlovu)
9. Wena uhlalaphi? {eShowe}
1O. Bahlalaphi?(oKhahlambaI

UMSEBENZIII
lzibonelo Nisebenza kanjani? {kahlel - Sisebenza kahle.
Usebenzakanjani?kabil - Ngisebenzakabi.
1. Ugijima kanjani?(kancane)
2. UMuzi usebenzakanjani?(ngokushesha)
3. USibongileupheka kanjani?(kahle)
4. Abaundi baunda kanjani?(kahle)
5. Ubaba usebenzakanjani?{kakhulul
6. Udadewethuufunda kaniani?(kancanel
7. Nidla kanjani?(ngokushesha)
8. Ogogo bahambakanjani?(kalukhuni)
9. Obabamkhulubahambakaniani?{kancane}
1O. U-anti upheka kanjani?(kahlel

ACTIVITIES
1. Pupilsmust ask each other where they live and where they or
memberso their famly work/study.
2. Students are given variousactions to do and the teacherasks what
action;s beingdone and how it is beingdone. For example:-
teacher: Wenzani uJill?
r pupil: UJill ushaYelaimoto.
teacher: UJill ushaYelakanjani?
Puqil: UJill ushaYelakabi.
3. Role Plav
Pupilsgreet each other (they have not seen each other for a long
time). They ask each other where they are working/studying.
They ask whether they are earninga good salary. They ask
whether they like their work and where they are staying at
presenr.

UMSEBENZIIII
Phendulaimibuzo
1. Wena uhlalaphi? 6. Wena upheka kanjani?
2. Wena uundaphi? 7. Ubaba usebenzaphi?
3. Uunda kanjani? 8. Uthanda ukudlani?
4. Uthisha uundisa kanjani? 9. UhlalaeMgungundlovu?
5. Wena ugijima kanjani? 1 0. Usiza ubani ekhava?

UMSEBENZIIV
lmagineMary's responseto James. Wite In her responseto each
statement or ouestion.

-. uJames.' Sawubona Mary. Usaphilana?

uMary:

uJames: UsasebenzakwaTruworths?

uMary:

uJames: Ngisasebenzaeekti.

uMary:

uJames: Gha, ngihola kabi.

uMary:

uJames: Ngiyaebhasini.

- ruMary:

uJames: Masihambisane.
AMAGAMA AMASHA/VOCABULARY

ak
Angsakwazi - | don't know Kade ngakugcina'- lsaw you
you any more. (l haven't last ages ago'
seen You or ages). kaniani - how
kalukhuni - with dificulty
b kancane_ slowly l
ebhange- at the bank oKhahlamba- at the i
ubabamkhulu- grandather Drakensberg
ibhasi - bus kwa-OK - at the OK
bhema - smoke kabi - badly

iChesterville- township in eMgungundlovu- to' at' rom


Durban Pietermaritzburg.
eMlazi- to, at, from Umlazi
(Durbanarea)
d
eDunlops - at Dunlops
lgiyakuuongeta.- lam pleased
f or you/congratulations.
nali - here is
funda - learn, read ngokushesha- ast
undisa - teach unYaka- Year
eulethini - in a lat nonyaka - this year
eektri - at the actory
p
emaphandleni- in the rural
o reas
eposini - at the post office
gahji - at the garage
s
h Usale kahle. - May you staY
Uhambekahle. - May you.go well.
well. shaYela- drive
hlala - live, sit
ehovisi - at, in the office z
hola - earn zwa - hear, understand,eel
42
Ungubani?

uDudu: Sawubonahandi, uDudu: Ngiyajabulaukukwazi.


uThandi: Sawubona Dudu. Konje ngubani
Nangu umngane isibongosakho?
wami uNonhlanhla. uNonhlanhla:
lsibongosami
nguSithole.

uDudu: Uvelaphi? uDudu: Hawukukude.pho


uNonhlanhla:
NgivelaeShowe. wenzanieThekwini?
uNonhlanhla:
Ngivakashile.
uDudu: Ngiyethembaukuthi uoudu: Hambanikahle.
uzobusaeThekwini. uThandi: Sala kahle.

Ungubani?
uDudu: Sawubona Thandi.

uThand: Sawubona Dudu. Nangu umgane wami uNonhlanhla.

uDudu: Ngiyajabulaukukwazi. Konje ngubani isibongo sakho?

uNonhlanhla: lsibongo sami nguSithole.


uDudu: Uvelaphi?

uNonhlanhla: Ngivela eShowe.


uDudu: Hawu kukude. Pho wenzani eThekwini?

uNonhlanhla: Ngivakashile.
uDudu; Ngiyethembaukuthi uzobusaeThekwini. Hambani
' kahle,

uThandi: Sala kahle.


Ungubani?

NginguSibongile. NginguThemba.
NgingowakwaMkhize. NgingowakwaShozi.

Ngingunesi. Ngingudokotela.
lgamalaminguGugu. lgama lami nguJames.
lsibongosamjngucumede.

Singabakhi. UMichaelunguthisha.
Ngifuna ukunazisa

Ngifuna ukunazisa.
Ngumnganewami.

NginguMkhize.

46
UMSEBENZII
lzibonelo Ngi (uJohnl - NginguJohn.
Si {abaundil - Singabaundi'
Ba (othishal - Bangothisha.
1. Ngi {uGindy) 6. UThemba(udokotela)
2. Ngi (uMkhize) 7. U-anti (uthishal
3. Si (abantwana) 8. Ngi (iphoyisa!
4. Si {odokotela) 9. Abaana (abadlali)
5. Ngi {unesi} 1O. Ngi (uDavid)

UMSEBENZIII
Phendulaimibuzo
1 . Ungubani? 6. Uyintombi?
2. Ngubani igama lakho? 7. Ungumfundi?
3. Ungowakwabani? 8. Uyisikelemu?
4. UnguThemba? 9. Uthisha uyindoda?
5. Ungumana? 1 O. Ngubaniisibongosakho?
ACTIVITIES
1. Pupils must practise introducing each other and introducing
themselves. To introduce one person to one other person, use
'ukukwazisa'. and 'ukunazisa'for introducingseveralpeople' Eg'
a) umfundi: Ngifuna ukukwazisa. Nangu uJill Smith' Nangu-uJane
8own'
uJitt: Ngiyajabulaukukwazi.
uJane: Nami ngiyajabulaukukwazi'
b)
uBilt: NginguBillJones. Konie ngubani igama lakho wena?
uJune: lgama lami nguJune. NgingowakwaRobinson'
uBill: NgiYaiabulaukukwazi.
2. Teacher asks each pupil their name and surname'
3. Rote Ptay Pupils meet for the first time, ask each others name
where they come rom and where they study or work'
4. Puoils ask each where their parents, or other members o rhei
amily work and what they are e doctor, nurse etc'
umfundi /.' Usebenzaphi ubaba wakho?
umfundi 2.' Ubaba usebenza edolobheni.
umfundi 1: Ungudokotla?
umfundi 2: Cha, unguthisha.Usebenzaphiumama wgkho?
umfundi | : Umama usebenza esitolo' Usebenza kwaTruwoths'

UMSEBENZIIII
tzibonetoYini le? (ugwayi) - Wugwavi./Ngugwayi'
Yizini lezi (izilwane)- Yizilwane.
Ngubanilo? (umowethul - Ngumowethu.
Ngobanilaba? (abaundi)- Ngabaundi.
1. Ngubanilo? (uSipho) 9' Yini le? (impukanel
2. Ngobani laba? (oJohn) 10. Yizini [ezi? (izimoto)
3. Ngubanilo? {uJane} 11. Ngubani to? (uthisha)
4. Yini le? (inia) 12' Ngobani laba? (onesil
5. Yini le (inkukhul
13' Ngobani laba? (abangane)
6. Yizini lezi? {amakatil
7. Yizini lez?(izitsha) 14' Ngubanilo? (u-anti)
8. Yini le? (iphelal 15. Yini le? (amasil

ACTIVITY
Pupilspractice asking the teacher what something is in Zulu'
uthi' "ujamu"'
-" Uthini ngesiZulu"iam"? - ngesiZulu
eg
Uthini nlesiZulu "potatoes"? - NgesiZulu uthi' "amazambane"'

ROLEPLAY SUGGESTIONS
Students act out scene where a young child pesters his/her
mother asking what everything is (or older brother or sister is
asked). Eventuallythe mother or older brother gets ed up'

umntwana: Yini le mama?


umama: Yisinkwa mntanami.
umntwana! Yini le mama?
umama: Yikati mntanami.
umntwana: Yini le mama?
umama: YimPukane.
ymntwana: Yizini lezi?
umama: Hawu uuna ukwazi konke! Thula manie!
Ngikhathele.
4A
or A ussy person enters a store wanting tg buy vegetables and asks
the assstantwhat everything is. The assistant finally gets angry.
The customer also gets angry and leaves.

umthengi: Yizni lezi nkosikazi/mnumzane?


umthngisi: Ngamazambanenkosikazi.
umthengi: Hawu ngamazambaneimpela bengithi ngamatshe/
ngamaqanda.Yizini lezi?
umthengisi: Ngubhontshisi nkosikazi.
umthengi: Ngubhontshisi impela? Cha wukhula!
umthengisi: Ufuna ukuthonga ubhontshisi?
umthengi: Hayi, hayi! Konko kubolile!
umthengisi: Konke kubolile! Konke kubolile!
umthengi: Yebo ngiyahamba manje.
umthengisi: Kulungile. Anginandaba, Hamba! Hamba! Hamba!

The items can be changedand the conversationlengthenedif desired.

Funda lndaba
': NginguThemba
NginguThemba. NgingowakwaMkhize. Ngihlala kwaMashu. Ubaba
ungumakhi. Usebenza kwaCorobrick. Umama ungunesi, Usebenza
esibhedlela. Udadwethu ungumundi.Ufunda esikoleni. Nami
ngiyafunda. Ngiunda ibanga lesibili. Umowethu ungumlimi. Uhlala
epulazini.

Phendulaimibuzo
L UThembaungunesi? 6. UsebenzaphiuThemba?
2. Wena ungunesi? 7. UThembaungowakwaDlamini?
3. Usebenzaphiunesi? 8. UThembauhlala eShowe?
4. Wena ungowakwabani? 9. Usebenzaphiumlimi?
5. UhlalaphiuThemba? 1O. Usebenzaphiubaba wakho?

. WRITTENTASK
Write about 5-1O lines about yoursel and your amily. what they do
and where they live. Say what your name is and your surname.
AMAGAMAAMASHA/VOCABULARY
m
abakhi - builders izimoto - cars
akha - to build impukane- a fly
Anginandaba.- | don't care. umama wakho - your mother
azi -.to know
ukukwazisa - introduce one n
person indaba - matter/story
ukunazisa - introduce several NgingowakwaShozi. - | am
peopre f rom the Shozi Family.
b
NginguSibongile- | am
oban - who (plural)
ibanga lesibili- standard 2 Sibongile.
bongithi - | thought Nangu umngane wami. - Here
ubaba wakho - your father is my f riend.
umngane - f riend
ubhontshisi- beans
abangane- f riends
esibhedlela- at the hospital
inja - dog
bolile - rotten
inkukhu - fowl
isibongo - surname
isibongosami - my surname p
isibongosakho - your iphela - cockroach
surname pho - well, so what
d iphoyisa - policeman
abadlali- players
indoda - man t
amatshe - stones
s intombazane- girl
igama lami - my name intombi - a maiden
isigebengu- gangster themba - hope
k umthengi - buyer
amakati - cats umthengisi- seller
khathele - tired
ukhula - weeds
konje - by the way vakasha - visit
konke - everything vela - come from, appear
kukude - it is far
uktd<wazi- to know vou v
I Yini le? - What is this?
umlimi - farmer Yizini lezi? - What are these?
Linjanilzulu?

)tu
7\r
__r_p_

""{

UNonhlanhla :Mama, ngicela Umama: Ufunelaniukuya


ukuya olwandle. olwandle?

UNonhlanhla:Liyashisa. Umama: Yebo ilangalibalele


Umama: Kulungile.uzohamba U ma ma: N i zohambangani ?
nobani? UNonhlanhla:Sizohamba
UNonhlanhla: Ngizohamba ngesitimela.
noMandla.

UNonhlanhla:Sicelaimali ngoba Umama: Hawu ufuna imali


sifuna ukuthenga njalo: Uyahlupha.
u-icecreamkhona. Uzobuyanini?
UNonhlanhla: Sizobuyngo 5
kahle mama.
Umama: Hamba kahle mntanami.

Linjaniizulu?
uNonhlanhla: Mama. ngicela ukuya olwandle,

uMama: Uunelani ukuya olwandle?

uNonhlanhla: Liyashisa.

uMama: Yebo ilanga libalele.Kulungile.Uzohambanobani?

uNonhlanhla: NgizohambanoMandla.

uMama: Uzohambangani?

uNonhlanhla: Sizohamba ngesitimla. Sicela imali ngoba siuna


ukuthenga u-icecream khona,

uMama: Hawu uuna imali njalo! Uyahlupha. Uzobuya nini?

uNonhtanhta: Sizobuyango 5. Sala kahle mama.

uMama: Hamba kahle mntanami.


53
Linjaniizulu?

=*
/ I --
,/.r--

Liyana.

Liyashisa./Kuyashisa.
llanga libalele.lzulu lihle.

Kuyabanda/limakhaza.
Kukhona
iqhwa ezintabeni.
Liguqubele.lzulu libi.

,-'.j

...-=>
f.l
;ib">
U
f\
',\-,
-'o / oa-r
s-
*
,{<qu,!.'l
-
,a iy:1.,
)y v.\l -.
,rl\ Q
J o, , ) b i
J l--k-=---
II
Kuvunguza
umoya.
Uma lzulu linje, beniani?

Liyashisa.Ngiphuzaunemenay'thi.
,\^ro
Liyaduma.Liyabaneka.Ngiyesaba.
Ngithweleisigqoko. Ngesabaumbane.Ngiyaqhqhazela.

Liyashisa. Ngithanda
Ngigqoka ijezi noma ibhantshi. emthunzini.
Liyashisha.Ngiyabhukuda.
Amahlmvu ayaphephuka,
lsigqokosiyaphephuka.
/
,,, ./ /

)r r,,,ff),
-+ ,./7r'-1,
t / l /t\\,
' ,'ff,Ll Y
0\l o

' Sro
lyanaNgidingaisambulela
noma ijazi lemvula.

Liyashisa.Ngidlau-icecream.
Uhamba ngani?

Ngihambangezinyawo. UJames uhamba ngemoto,


Ngiya esitolo. Uva emsbenzini.

Ngihambangebhayisikili.

tt
,a
t(r\
,
k "l

\
o
Ngihamba ngesithuthuthu. UJohn uhambangebhasi.
Bahambanganil

ngesitimela.Baya emaphandleni. Ngomkhumbi.Siya eMelika.

Bahambangani? Bahambangani? Bahamba


Bahambangethekisi. ngeloli,BaVaemsebenzini.

(,''r4*n.
w,

Wena uhamba ngani? UMandlauhamba ngani?


Ngihambangesikebhe. UMandlauhamba ngogandaganda.
UMSEBENZII
lzibonelo Linjani izulu? (shisal - liyashisa.
Linjani izulu? (pholile) - lipholile.
1. Linjaniizulu? (duma) 6. Linjaniizulu? (guqubelef
2. Linjaniizulu? (bandal 7. Linjaniizulu? vunguzaumoya)
3. Linjaniizulu? {netha) 8. Linjaniuzulu? (bi}
4. Linjaniizulu? {makhazal 9. Linjaniizulu? (baleleilanga}
5. Linjaniizulu? {banekal 1O. Linjaniizulu? (hle}

UMSEBENZIII
Phendulaimibuzo
1. Uunelaniukuya olwandle? 6, Uwuphuzelaniunomenay'thi?
2. Uligqokelaniijazi? 7. Uqhaqhazelelani?
3.Usidingelaniisanibulela? S.Amahlamvuaphephukelani?
4. Ubhukudelani? 9. Uwubaselaniumlilo?
5. Usithwalelaniisigqoko? 1O. Uwuunelaniu-icecream?

UMSEBENZIIII
Phendulaimibuzo
lzibonelo Wenzani uma/lapho izulu libalele - Ngiya olwandle
Wenzaniuma/laphoizulu libanda?- Ngigqokaijezi.
1 . Wenzani lapho izulu lilihle?
2. Wenzani lapho kumakhaza?
3. Wenzani lapho lina?
4. Wenzani lapho liduma?
5. Wenzani lapho ilangalibaleleT
6. Wenzani lapho kuvunguzaumoya?
7. Wenzani lapho libaneka?
8. Wenzani lapho liguqubele?
9. Wenzani lapho lipholile?
1O. Wenzani lapho lilibi?

UMSEBENZIIV
Izbonelo Uhamba ngani? (imotol - Ngihamba ngenoro.
, Nihambangan?umkhumbi)- Sihambangomkhumbi
1 . Uhamba ngani? (ibhanoyi)
2. Nihamba ngan? (isitimelal
Bahambangani?

-';);," 3
ngesitimela.Baya emaphandleni. Ngomkhumbi.Siys eMelika.

Bahambangani? Bahambangani? Bahamba


Bahambangethekisi. ngsloli.Baya emsebenzini.

lY[\\ry'-:-t-t
- -^",,.7
-

Wena uhamba ngani? UMandla uhambangani?


Ngihambangesikebhe, UMandlauhambangogandaganda.
UMSEBENZII
lzibonelo Linjani izulu? (shisal - liyashisa.
Linjaniizulu? (pholilel- lipholile.
1. Linjaniizulu? (dumal 6. Linjaniizulu? (guqubele)
2. Linjaniizulu? (bandal 7. Linjaniizulu? (vunguzaumoya)
3. Linjaniizulu? (netha| L Linjaniuzulu? (bi)
4. Linjaniizulu? (makhazal 9. Linjaniizulu? (baleleilangaf
5. Linjaniizulu? (banekal 10. Linjaniizulu? (hlel

UMSEBENZIII
Phendulaimibuzo
1. Uunelaniukuya olwandle? 6. Uwuphuzelaniunemenay'thi?
2. Uligqokelaniijazi? 7. Uqhaqhazelelani?
3. Usidingelaniisambulela? 8. Amahlamvu aphephukelani?
4. Ubhukudelani? L Uwubaselaniumlilo?
5. Usithwalelaniisigqoko? 1O. Uwuunelaniu-icecieam?

UMSEBENZIIII
Phendulaimibuzo
lzibonelo Wenzani uma/lapho izulu libalele - Ngiya olwandle
Wenzaniuma/laphoizulu libanda?- Ngigqokaijezi.'
1 . Wenzani lapho izulu lilihle?
2. Wenzani lapho kumakhaza?
3. Wenzani lapho lna?
4. Wenzani lapho liduma?
5. Wenzani lapho ilanga libalele?
6, Wenzani lapho kuvunguzaumoya?
7. Wenzani lapho libaneka?
8. Wenzani lapho liguqubele?
9. Wenzani lapho lipholile?
1O. Wenzani lapho lilibi?

UMSEBENZIIV
lzibonelo Uhamba ngani? (imoto) - Ngihamba ngernoro.
, Nihambangan?{umkhumbil - Sihambangornkhumbi
1 . Uhamba ngani? ibhanoyil
2. Nihamba ngani? (isitimelal
3. UFred uhamba ngani? (ilolil
4. USipho uhamba ngani? (isitimela|
5. Bahambangani? (ibhasil
6. UThndiuhamba ngani? (izinyawol
7. UMichaeluhamba ngani? (ithekisil
8. Umlimi uhamba ngani?(ugandagandal
9. Wena uhamba ngani? (isithuthuthul
1O. UThandizweuhamba ngani? (isikebhel

UMSEBENZIV
Phendulaimibuzo
lsibonelo Uhamba ngani ukuya esitolo? - Ngihamba ngezinyawo ukuya
esitolo?
1. Uhamba ngani ukuya olwandle?
2. Uhamba ngani ukuya ecape Town?
3. Uhamba ngan ukuya osikoleni?
4. Uhamba ngani ukuya elondon?
5. Uhamba ngezinyawoukuya eGoli?
6. Uhamba ngani ukuya eManzimtoti?
7. Ubaba uhamba ngani ukuya ehovisi?
8. Uhamba ngani ukuya esontweni?
9. Uhamba ngani ukuya eposini?
1O. Nihambangani ukuya eThekwini?

Nini-lzinsukuzesonto
Funda lamagama ngomSombuluko, ngolwesiBili, ngolwesiThathu,
ngolweSine,ngolwesiHlanu,ngoMgqibelo,ngesonto.
ntambama ebusuku
ekuseni kusihlwa
emini ngo 1 ngo 2 ngo 3 ngo 4 ngo 5
UMSEBENZIVI
Phendulaimibuzo
lsibonelo Uzobuya nini? {ntambama) - Ngizobuya ntambama.
I . Uzohambanini? (ekusenil
2. UMichaeluunda nini? {ebusukul
3. Ulala nini? (ebusukul
4. Nivuka nini? (ngo 6l
61
5. Ubhukudanini? (ngMgqibelol
6. Udlala nini? ntambamal
7. Usonta nini? (ngesontol
8. Umama uthonga nini? (ngolwesiThathu)
9. U-anti ukuvakashelanini? ngoMgqibelol
1O. Uya nini olwandle? (ngoMgqibelol

UMSEBENZIVII
Phendulamibuzo
. Usonta nini? 6. Umama ubhaka nin?
2, Uvuka nini? 7. Umama uzigezanini izingubo?
3. Ulala nini? 8. Uya nini olwandle?
4. Uyibuka nini iTV? 9. Uya nini ebhayisikobho?
5. Umama upheka nini? O. Ubhukudanini?
,
UMSEBENZIVIII
ubani - nobani
lsibonelo- Udlalanobani? (uMandla)- NgidlalanoMandla.
1. Ukhuluma nobani?(uSibongile)
2. Uhamba nobani? (uMuzil
3. Usebenzanobani? umnumzaneDlamini)
4. Uunda nobani? (uJames)
5. Usebenzanobani?udadewethul

UMSEBENZIIX

Fuilda indaba
WenzaniunkosikaziDlamini?
NgomSombulukouNkk. Dlamini uvuka ngosevoni, Ushanelaekhaya
uthi ageze amafasitolo. NgolwesiBili uthonga ukudla esitolo.
'
Ntambama upheka ukudla. NgolwesiThathu uvakashela abangane
uMary noSindisiwe. NgolweSine ekuseni uya ebhayisikobho.
Ntambama upholisha ienisha. NgolwesiHlanu ubhaka amakhekhe.
NgoMgqibelo usobonza engadlni. Utshala imifino. NgeSonto uya
esontvuoni ukuyosonta. Uthandaza khona.

Phendulaimibuzo
1. Wenzani uNkk. Dlamini ngo 7?
2. UNkk. Dlamini ubhaka nini?
3. Wenzani uNkk. Dlamini ngolwesiThathu?
4. UNkk. Dlamini upholishani?
5. UNkk. Dlamini ushanelaphi?
6. UNkk. Dlamini usontaphi?
7. UNkk. Dlamini usebenzaphi ngoMgqibelo?
8. Wena wenzani ngoMgqibelo?
9. Wena uzokwenzaningesonto?
10. Wena uzokwenzaningamaholde?
_
COMMUNICATION TASKS
1 . Describewhat you or a memberof your amily does on each day o
the week.
2, Teacher asks pupils what they do on various days o the week.
3. Pupilswrite an account of what they do each day o the week using
their acquiredvocabulary.
4. Pupilstake the rolesof mother and child, child asks permissionto go
somewnere.
AMAGAMA AMASHA/VOCABULARY
a
eManzimtoti - to Amanzimtoti balela - to shine, be hot and dry.
(town on South Coast of basa - light fire
Natal) ulwesiBili- Tuesday
o ibhanoyi - the plane
banda - to be cold ebhayisikobho- to the
umbane- lightening cinema.
' ibaneka - lightening (verb) ibhasi - the bus
baleka - run away ngebhasi- by bus
nobani - with whom bhukuda - swim
ibhantshi- jacket ijezi - lersey
buya- return juluka - sweat
buzaimibuzo- ask questions k
d isikebhe - boat
dansa - dance ngesikebhe- by boat
dinga - need khuluma - soeak
duma - thunder kusihlwa - at dusk
Kukhonaiqhwa - There is
e snow
esaba - to be araid. I
ekuseni - in the morning. ilanga - the sun, the day
emini - at midday
Linjani izulu?- What's the
ebusuku - at night.
zintabeni- on the mountains weatherlike?
iloli - the lorrv
f ngeloli - by lorry
amaasitele- windows olwandle - to the sea
ifenisha - urniture m
imiino - green vegetables. makhaza- to be cold
amakhaza- the cold
s mametheka- smile
ugandaganda- tractor
umoya - the wind
ngogandaganda- by tractor
gqoka - wear uMgqibelo- Saturday
uma - if
isigqoko - hat
guqubele- cloudy Uma izulu linje - lf the
weather is like this.
h n
ulwesiHlanu- Friday na - to rain
amahlamvu- leaves Liyana. - lt is raining.
hleka - laugh izinyawo - feet
hlupha - trouble ngezinyawo- on foot
ntambama - in the aternoorr
ngo | - at one c' clock
I
ngani - by means of what
u-icecream- icecream ngamaholide- during the
holdays
j, njalo - always
ijazi - coat unemenay'thi/ulemenay'thi
ijazi lemvula - raincoat - cooldrink (e.9. lemonade)
P thwala - carry on head
. pholile - cool isitimela- train
pholisha- polish (verb) iT.V. - the T.V.
phephuka- get blown away. tshala - plant
ithekisi _ taxi
s emthunzini_ in the shade
isambulela- umbrella
shanela- sweeo
shisa - hot
isonto - Sunday, week v
isonto _ church vuka - get up
ngesonto - on Sunday vunguza - blow (wind)
esontweni - to church
ulweSine - Thursday
umSombuluko- Monday 2
sebenzsa- use izulu - the weather
izulu lihle - the weather is
gooo
. thandaza- pray lzulu libi - the weather is
ulwesiThathu- Wednesday bad.
isithuthuthu - motorbike izinsuku- days
ngesithuthuthu- by izinsukuzsonto - davs of
r'oorbike the week
Banani

uSibongile; Sibusiso, Sibusiso.


Wozal Wozat
uMagangane uxosha
ikati lami.
uSibusiso: Anginandabamina
namakati!

uSibongile: Sibusiso,uMagangane
uzobambaikati, uzoluma
ikatil Bamba uMagangane!
Bamba uMagangane!
uSibusiso: Anginandaba mina namakati.
Ngithandaizinjakuphela!

usibongile: Kulungile,mina
ngizobambainia.
Angesabilutho.
uSibusiso: Ukhalelani?Ubanga umsindo. uSibusiso: Hawu. Thulal Ungakhali
Thula! Thula! niengengane!
uSibongile:UMaganganeungilumile uSibongile: Ngizotshelaumama manie.
esndleni.Kubuhlungu!
KubuhlungulHawu! Mayel
UyahluphauMagangane!

Banani
uSibongle. Sibusiso,Sibusiso,Woza! Woza! uMaganganeuxosha
ikati lam.
uSibusiso: Anginandabamina namakati!
uSibongile.: Sibusiso uMagangane uzobamba ikati, uzoluma ikatil
Bamba uMaganganelBamba uMagangane!
tuSibusiso: Anginandabarrina namakati, Ngithandaizinja
kuphela!
uSibongile: Kulungile, mina ngizobamba inja. Angesabi lutho.
Maye babo!
uSibusiso: Ukhalelani?Ubangaumsindo. Thula! Thula!
uSibongle; UMaganganeungilumileesandleni.Kubuhlungu!
Kubuhlungu!
Hawul Maye! UyahluphauMagangane!
u'sibusis<t Hawu thula! Ungakhalinjengengane!
uSibongrle Ngizotshelaumama manje.
67
Unani?

Y=t<
UMaganganeunebhola. Umamaunabantwana.

USipho unenja.

USibongileunekati.

Ugogounenduku. Ubaba unemoto.


4T at

uSibusiso: Ukhalelani?Ubanga umsindo. usibusiso: Hawu. Thula! Ungakhali


Thula! Thula! niengengane!
uSibongile; UMaganganeungilumile uSibongile: Ngizotshelaumama manie.
esandleni.Kubuhlungu!
Kubuhlungu!Hawu! Mye!
UyahluphauMagangane!

Banani
uSibongile. Sibusiso,Sibusiso,Woza! Woza! uMaganganeuxosha
ikati lami.
uSibusiso: Anginandabamina namakatil
uSibongile.: Sibusiso uMagangane uzobamba ikati. uzoluma ikati!
Bamba uMagangane!Bamba uMagangane!
ruSibusiso: Anginandaba:'ninanamakati.Ngithandaizinja
kuphela!
uSibongile: Kulungile.mina ngizobambainja. Angesabitutho.
Maye babo!
uSbusiso: Ukhalelani?Ubangaumsindo. Thula! Thula!
uSibongile; UMaganganeungilumileesandleni.Kubuhlungu!
Kubuhlungu!
'uSibusiso Hawu! Maye! UyahluphauMagangane!
Hawu thula! Ungakhalinjengengane!
uSibongrle Ngizotshelaumama manje.
67
Unani?

Y=t<
UMaganganeunebhola. Umam unabantwana.

USiphounenia.

USibongileunekati.

Ubaba unsmoto,
Bayesba?

a
()

0
Ngesabainyoka/Ngithimaye! USibongilwsba isicabucabu.
Ngishaywuvalo.

t r--
n? I
l>t/
,-1
l:_

Angesabi zinia. Ubabaakesabimagundane.


Abathandi

Ngithandaitiye. Angithandikhofi. USiphoakathandimakati.

Abantwana abathandi muthi. Asithandi zinyoka.


. UMSEBNZII
na
lzibonelo Unani uJune? (imali) - UJune unemali.
Unani ubaba? (imotol . UBabaunemoto.
Unani uSibongile?(amasi)- Unamasi.
Unani ubabamkhlu?(ugwayi) - Unogwayi.
1. Unani ugogo? (indukul 6. Ninani?(ibholal
2. Unani uMagangane?(ulakaf 7. Unani uJames? (injal
3. Unani uSibongile?fikati| 8. Bananiugogo? (amasil
4. Bananiabantwana?(ukudlal 9. Unani umama? (umusal
5. Wena unani? (ibhuku) 10. Unani ubaba? (amandlal

UMSEBENZIII
lzibonelo Unamaswidi? - Cha, anginamaswidi'
Abantwana banesinkwa?- Cha, abanasinkwa.
UMuzi unotshwala?- Cha, akanatshwala.
1. Unolaka? 6. Ninokudla?
2. Unesibin:di? 7. Banomusa?
3. Ubaba unogwayi? 8. Wena unekati?
4, Abantwana banemali? 9. Banomoto?
5. Wena unenkani? 10. Unobisi?

UMSEBENZIIII
Phendulaimibuzo
1. Wena unekati? 6. Wena unengadiekhya?
2. Wena unenja?' 7. Ninamabhukuesikoleni?
3, Wena unolaka? 8. Wena unamasamishiesikolni?
4. Uthisha unolak? 9. Ninamasiekhaya?
5. Wenaunomowenu? 1O. Uthishaunemoto?

' COMMUNICATION TASKS


1. Teacher puts variousobjectson the felt boardand asksthe pupils
_ what they have.
71
2. Teacherasks pupils whether they have various obiects in reality or
attributes that use the structure na, pupils ask each other whether
they have various obiects. For example:-
uthisha: Mary unemali?
uMary: Cha thisha anginamali lapha esikoleni.

uJohn: Pteunamaswidiekilasini?
uPeter: Cha, anginamaswidi ekilasini.
3. Role Play
i. Pupilstake the role of a gangsterand someone he intends to rob'
Gangsterasksthe personif he hascertainarticleseg. watch, money.
Persondeniesthat he has and calls the police or passersby'
(Below is a suggestion.The conversationcan be changedin parts).

lsige-
bengu: Mnumzane uyawubona ummes?
Unmali/unewashi? Ngituna imali
ngokushesha.
Umnuz: Hawu ummese! lmali? lmali?
anginamali. aninamali.
lsige-
bengu: Unamanga,unamanga.
Ngizokugivaza,lmali, ngiuna
imali?
Umnuz: Anginamali, anginamali
Ngiqinisile.Musa ukungigwaza.

_i lsige-
bengu:
Wa bantu ngisizni! Ngisizeni!
Vimbani isigobongul
Vimbani isigebngu!

Hawu nanka amaphoyisa!


uyawubonaummese?
Mnumzane Umnuz: Mbambe! Mbambo!
Unemali?

2. Shoppertries to buy certainarticlesin a store but everythingshe/he


wants they seem not to have. Shopperwalks out in disgust.
(no suggestiongiven).
3. Driver drives at speed ,nd is stopped by the police who demandto
see his licence whicl he searchesor in vain, Police demand to
know his name and where he lives and works. Person is very
nervous- his wife is angry. (A suggestionollows).
72
UNkk: Maye babo! Nciphisaijubanebo! Sizoshayisa!?
- Umnuz: Ungake uthule wena!
UNkk: We silima uyawabona amaphoyisa. amaphoyisa! Uyezwa?
. Amaphoyisa!
Umnuz: Anginandaba namaphoyisa mina.
UNkk: Nanti/Naliiphoyisa likumisa.Yeheni! Hawu! Hawu!
Umnuz: Hawu ibhadi lami! ibhadi lami!
lphoyisa: UShayelakanjani mnumzane!
Umnuz: Ngi...Ngi...Ngijahe...
tphoysa: Unolayisense?'
Umnuz: Yebo nginelayisense.
lphoyisa: Ngikhombise ilayisense.
UNkk: Cinga/Funa kahle baba. Funa kahle.
lphoyisa: .Awunalayisense, Awunalayisense! Landela mina siye
emaphoyisoni.
Umnuz: Kodwa nginelayisensenje. Ngiqinisile.
lphoyisa: Woza, woza, ungadlali ngami wena.
. UMSEBENZIIV
Phendulaimibuzo
lzibonelo Nesabani? (ibhubesil - Sesaba ibhubesi.
Besabani?(umbanel- Besabaumbane,
1. Wena wesabani?{inja} 6. Wena wesaban?(ibhubesil
2. UJames wesabni?(inyoka) 7. Ubaba wesaban?(izigobongul
3. UMama wesabani?(igundanel L Ugogo wesabani?(otsotsil
4. Abantwana besabni?(uthishal 9. UJane wesbani?(isicabucabul
5. Wena wesabani?{amaphelal 1O. Omama besabani?(ishongololol
UMSEBENZIV
Answer in the negative
lzibonelo Uthanda amaphela? - Cha, angithandi maphela mina.
UMandla ufunda kahle? - Cha, akaundi kahle.
Niuna ukuhamba?- Cha, asiuni ukuhamba.
Bayahleka?- Cha, abahleki.
1. USibongileutharrdinyoka? 6. Uthengaihashi?
2. Wena uthanda itiye? 7. Wena uthanda isicabucabu?
. 8. Wona uthanda iklobjshi? L Nizondaamaswidi?
4. Niyaganga? 9. Uthnda igurrdane?
5. Niyadlala? '! 0. UMaganganeuthanda ikati
t3
UMSEBENZIVI
Phendula imibuzo
1. Wena wesaba inja? 6. Nesabaibhubsi?
2. Wena uthanda amakati? 7. Uthisha uthanda abafundi?
3. Wena wesaba igundane? 8. Ubaba ubhema ugwayi?
4. Wena uthanda ikhofi? 9. Abaundi bathanda amaswidi?
5. Wena uthanda umiyane? 1O. Nihluphaothisha?

UMSEBENZIVII
Humusha
' USibusisounenja. USibongileunekati.
USibusiso uthanda inja kakhulu. lgama lenja nguMagangane.
' UMagangane uzonda ikati. Uthahda ukuxosha ikati. UMagangane
ugijima kakhulu. lkati ligijima ngokushesha. UMagangane uthanda
ukudlalaengadini.lkati lithanda ukuthamelailanga engadini.
COMMUNICATION EXERCISES
1 . Pupilsask each other what they fear or don't fear and what they like
and don't like.
2. Teacher asks pupils what they like or ear with the help o the elt
board igurines.
Role Play Students act out scene in which they experiencefear.

UMSEBENZIVIII
Here are different types of weather. Say what you will do in view o
the weather,
lzibonelollanga libalele- Ngizothngau-iceceam.
Lpholile.- Ngizosebenzaengadini.

t t
@*
"a*

ENGADINI

Funda lndaba

Umama unengadi. Engdini kukhona izimbali nemithi, nezihlahla.


OSibongile basiza umama engadini. USibongile uchelela izimbali.
USipho ugunda utshni ngomshini uthi uhlakula ukhula. Ubaba umba
umgodi engadini. UMam uthanda izimbali kakhulu. Ukha izimbali.
Utshala imiino nembewu ongadini., Engadini kukhona inun
nshongololo nezinyoni novemvanot lzimvemvano zithanda izimbali.
USlbongile uthanda lzimvemvane,ngoba zinhle. Zinhle impela.
' 75
Phendula imibuzo
1. Umama unani?
2. Unengadiekhaya?
3. Wenzani uSibongile engadini?
4. USibongileumba umgodi?
5. USipho uchelelautshani?
6. USipho ugebenzieaniukugunda utshani?
7. Utshalaniumama ongadini?
L Wesaba izimvemvane?
9. Wena uthanda ishonglolo?
1 O. Kukhonaniengadini?
1 1 . W6na uthanda ingadi?
12. Ubona izimvemvaneekilasini?
13. Kunenunuengadiniekhaya?
14. Utshala imiino engadini?
15. Wona uthanda ukuhlakulaukhula?
AMAGAMAAMASHA/VOCABU
LARY

anginandaba- | don't care imifino - green vegetables
una - search, want
b
bmba - catch s
mbambe - catch him umgodi - hole
ibhuku - book amagundane- mice, rats
buhlungu - painful gunda - shear, cut (hedge,
Kubuhlungu- lt's painful. grass or hair)
ibhadi lami - my bad luck gwaza - stab
c
h
isicabucabu- venomoussPider
hairYcaterPillar hlakula - to weed
chel'ela- to water izihlahla- bushes
cinga - search hleka - laugh
humusha - translate
d
dla - eat j
Ungadlalingami - Don't PlaY/ ijuban - speed
ool with me. jaha - speed (verb)
k ungake uthule wena - would
' kha - pluck, pick (lowers, you keep quiet
ruit) amaphela- cockroaches
. ukhula - weeds amaphoyisa- the police
kukhona - there is/are
q
qinisile- tell the truth
I
ilayisense- licence s
ulaka - temper amasamishi- sandwiches
luma - bite sandleni- on. in the hand
landela- follow sebenzisa - use
ishongololo- millipede,
shongololo
m shaywa uvalo - struck with
amandla- strength fear
amanga - lies isilima - ool
Unamanga- You tell lies. shayisa - crash
. mba - dig umshini - machine
imbewu - seed
ummese - knife t
- Maye babo! - Goodness thamela ilanga - sunbathe
gracioust otsotsi - young gangsters
mis - cause to stop/make tshala - plant
stop
ma - stop, stand v
umiyane - mosquto uvmvane - butterfly
izimvemvane- butterlies
n vimba - stop person
nanka amaphoyisa- here are uvalo - ear
the oolice
njongngane- like a child' w
na - have iwashi - watch
un6moto - he has a car
inunu - insect (rightful) x
inyoka - snake xosha - chase
- indaba - matter, story
nciphisa - make smaller/ z
thinner/reduce. zonda - hate
Uyagulanamuhla

l
A ''/Y N
I
'r ?a'2K
\
uMama:
r\fu
Vuka Sibongile!Ususelwe.
uSibongile: Mama, ngiyagula.
Angikwazi ukuvuka.

rffiJ
uMama:
W Hawu. Unani?Uphethwe yini?
uSibongile: Ngiphethweyikhanda,futhi
ngiphethweyisisu. Kubuhlungu
nekhanda.
78
'\

'
.\t^'"rn
tv:ffi(t,w /7\
t\r\ -?-'-"/r

(dgd -r
uSibongile: NgiqinisileMama. Ngiqinisile.
.
N'
-'
\bl w
\<r^/
\"
uMama: Kulungileungakhali.
Hawu kubuhlungu.Kubuhlungu! Ngizobuyangokushesha.
Letha amaphilisingokushesha.

Uyagulanamuhla
umama: Vuka: Vuka Sibongile!

uSibongile: Cha mama,

umama: Vuka Sibongile:Ususelwe.

uSibongile: Mama ngiyagula.Angikwazi ukuvuka.

umama: Hawu. Unani?Uphethwe yini?

uSibongile: Ngiphethwe yikhanda,uthi ngiphethwe yisisu.

Kubuhlungunekhanda.

umama: Uqinisile?Ungadlalingami.

uSibongile: Ngiqinisilemama. Ngiqinisile.

Hawu kubuhlungu.Kubuhlungu!

Letha amaphilisingokushesha.

umama: Kulungileungakhali.Ngizobuyangokushesha.
79
Baphethwe yini?

UMandlauphethwe yikhanda. UJohn uykhwehlela.Uphuzaumuthi.


Unomkhuhlane.Uphethwe ngumkhuhlane.

UJane uphethwe yini? UMama uphethwe ngamehlo.


UJane uphethwe yisisr,.
UMSEBENZII
lzbonelo Uphethwe yini? (ikhandal - Ngiphethwe yikhanda.
Ubaba uphethwe yini? (amazinyo) - Ubaba uphethwe
ngamazinyo,
L Usibusiso uphethwe yini? (isisu).
2. Wena uphethwe yini? (umkhuhlane|
3. Niphethwe yini? (amazinyol
4. Ugogo uphthwe yini? (amehlol
5. USipho uphethwe yini? (izinyawo)
6. U-anti uphethwe yini? (amadolol
7. Ubabamkhuluuphethwe yini? (iqolol
8. Abantwana baphethwe yini? (umkhuhlane)
9. Uthisha uphethwe yini? (ikhandal
1O. Wena uphethwe yini? (isisu)

UMSEBENZIII
Answer in the negative
tziboneto Uyakwazi ukumsiza? - Cha, angikwazi ukumsiza.
Uyakwazi ukuya edolobheni manje? - Cha, angikwazi
ukuya edolobheni manie.
Niyakwazi ukushayela imoto? - Cha, asikwazi ukushayela
imoto.
1 , Wena uyakwazi ukuya esitolo manje?
2. Bayakwaziukusivakashela?
3. Niyakwazi ukuphathaizimpahla?
4. U-anti uyakwazi ukuza lapha namuhla?
5. Wena uyakwazi ukubona ibhanoyi?
6. Niyakwazi ukulanda abantwana namuhla?
7. Uyakwazi ukudlalaibhola namuhla?
8. Niyakwazi ukuya esikoleninamuhla?
9. Wena uyakwazi ukushayela imoto?

COMMUNICATION EXERCISES
1. Teacheracts out variousillnessesand asks the pupils what is
- wrong with her/him.
2. Pupilsgreet each other and ask each other how they are. They
pretendto be ill.
81
3. Teacherasks pupils i they are able to do variousthings/tasksthat
day, They answer in the negative and give a reason,for example.
illnessor not doing so,
Funda lndaba
UNkk. Dlamini: Sawubona Nkk Sithole. Usaphita namuhla?
UNkk. Sithole: Cha ngiyagula. Angiphilile. Angiphilile neze.
UNkk. Dlamini: Hawu kwakubi-ke lokho. Uphthwo yini?
UNkk. Sithole: Ngiphethwe yikhanda uthi ngiphethwe yisisu, uthi
ngiphethwe ngamehlo.
UNkk. Dlamini: Hawu uyagula impl. Kuanle uye kudokotela.
Yena uzokusiza
UNkk. Sithole: Angithandi dokotela. Kuyabiza. Futhi ngiyesaba
ukujovwa.
UNkk. Dlamini: Kodwa bayasiza odokotela. Kuanele ukuba uthole
r,rsizo.
UNkk. Sithole: Uqinisile. Kulungile. Ngizokuya esibhedlela
ntambam. Ngizokhwelaibhasi lika 2.
Phendulaimibuzo
1. UNkk. Dlamini ukhuluma nobani?
2. UNkk. Sithole uyajabulana?
3. UNkk. Sitholo uzokuyaphintambama?
4. Wena uthanda udokotela?
5, Wena uthanda ukujovwa?
6. Bayahluphaodokotela?
7. UNkk. Dlamini uyagula?
8. Wena uyagula?
9. UNkk. Sithole uzohambangani?
I O. Wena wesaba udokotela?

UMSEBENZIIII
Kuaneleukuba.....
Izibonelo Uyaunda. - Kuanele ukuba uunde.
USipho uyasiza- Kuaneleukuba uSipho asize.
Bayashesha - Kuanele ukuba basheshe.
Nigeza izitsha - Kufanele ukuba nigoze izitsh.

1. Wena uya edolobheni. 3. Omama bayapheka.


2. USibongileuyaunda. 4. UMandla uphuzaamaphilisi.
a2
5. Udokotela uykujova. , 8. Ulala embhedeni.
6. Wen uya esibhedlela. 9. Wena uyasebenza.
7. Niyaphumula. 1O. Wena ubiza udokotela.

UMSEBENZIIV
wami - wakho
Phendulaimibuzo
Ugogo wakho usaphila?-Yebo ugogo wami usaphila.
Umnganewakho usaphila?- Yebo umngane wam usaphila.
Umntwana wakho usaphilana? - Yebo umntwana wami usaphila.
1. U-anti wakho usaphilana7
2. Umama wakho ukhona?
3. Umalumewakho uyasebenzana?
4. Uthisha wakho uyagula na?
5. Usisi wakho uyaunda na?
6. Ubaba wakho uphethwe yikhandana?
7. Ugogo wakho uphethwer.ngamehlon?
8. Unkosikaziwakho usaphilana?
9. Umyeni wakho uyafika na?
1O. Umzalawakho uhlala lapha na?

Kodwa:-
Umfowenu usaphilana? - Yebo umowthu usaphila,
Udadewenuusaunda na? - Yebo udadewethu usaunda.

Esibhedlelakukhonaiziguti.

83
Belaphaiziguli

USibongileuyisiguli.
UdokotelauhlolauSibongile.

UdokotelawelaPhausibongile.
Udokotelauthi, "Khamisa Sibongile!"

Udokotela uthi, "Kuanele ukuba ugwinye


amaphilisikabili ngelanga.'
a4
UJane, Uphethwe ngamazinyo
Udokotela,wamazinvo uhlola uJane.

Uthi, 'mazinyo abotileimpela."


Uthi, "Kuanele ukuba ngikhiph
izinyo/amazinyo."

UnesiwelaohauMandla.
Uiova uMandla.
"
UMandlauthi, "Kubuhlungu.

Il
I
trilW Unesiuthi, "Kuansle ukubauphuze
umuthi kabilingslanga."
Funda
kanye ngelanga
kabili ngelanga
kathathu ndlanga
kane ngelanga
kahlanungelanga

Role Play
Pupils play the roles of doctor and patient. Docto asks the patient
what is wrong with patient and treats the patient. Could also have a
scenewith the dentist and patient or with the nurseand patient, pupils
must not use complicatedmedicalterms. Could also have a scenewth
a parent bringing a child in to see the doctor.

AMAGAMAAMASHA/VOCABULARY

angikwazi - | am not able iziguli - patients, sick people


gwinya - swallow
b ugogo wakho - your granny
embhedeni- in the bed
h
bolile - rotten
buhltrngu- painul amehlo - eves
hlola - inspect. examine

d j
amadolo - knees jova - inject

e k
elapha - treat khamisa - open vour mouth
khipha ulimi - stick out your

umkhuhtane:3:;,
Kuanele- lt is right, Kuyabiza- lt's expensive.
' necessary,you must Kwakubi-kelokho!- Ohthat.s '
ika - arrive badt
umowenu - your brother ,kanye- once
86
kabili - twice Ususelwe._you are late in
' kathathu - thrice getting up.

.l
lala - lie down/go to sleep
igiqinisile - | am te ing the
n truth
iqolo - small of back
ngelarlpa- a day
nze - 'not at all
Unani? - What is the matter t
with you?/What do you have? umuthi - treq medicine
p
Angiphilile- | am not well
v
amaphilisi- pills
Uphthwe ylni? - what is the vuka - get up
matter with you?
phumula - rest
z
3
isisu- stomach ii,"i'." - t"*n
, usizo - help izinyo - tooth

a7
Sikhulumaocingweni
Ithini inombolo yakho?

UNkk. Cele: Ngiyaxolisaakekho. Uzobuyango2.


uGugu: Ngicelaukuba umtsheleukuthi
ngizomshayelango 3.

UNkk.Celb:Ubaniokhulumayo?
uGugu: Ngucugu Mkhize.
88
UNkk. Cele: lthini inomboloyakho?
u G ugu: lt hi 5 1 3 2 1 6 .

Ithini inomboloyakho?
uNkk. Cele: Sawubona.
uGugu: Sawubona, ngicela ukukhulumanoMuzi.
uNkk. Cele: Ngiyaxolisa akekho. Uzobuya ng 2.
uGugu: Ngicela ukuba umtshele ukuthi ngizomshayelango 3.
uNkk. Cele: Ubani okhulumayo?
uGugu: NguGugu Mkhize.
uNkk. Cele: lthini inombolo yakho?
uGugu: lthi 51 321 6
uNkk. Cele: Kulungile ngizomtshela.
uGugu: Ngiyabonga.Sala kahle.
89
NguJane okhulumayo.

uJohn: Sawubona, uJohn: Hawu, sawbona Jane. Kuniani


uJane: SawubonaJohn. NguJane uJane: Ngisekhon.Unjani wena?
okhulumayo.

a,\
q/
ffi

ru
uJohn: Nmi ngisekhona kancane
uJane: Nginezindabaezimnandi.
uJohn: Hawu, ngiyakubongela.Usebenzile
uJane; Nami ngiyajabula.Abzalibaml
Ngiphasile. bazongihlabela
imbuzi.
uJohn: Hawu. unenhlanhla.Bazohlabanini? uJohn; Kulungile.Sobonanakusasa.
uJane: Kusas,Kufaneleufike. uJane; Sala khle.
uJohn: Yebo sala kahle.

NguJaneokhulumayo
uJohn: Sawubona.
uJane: SawubonaJohn. NguJane okhulumayo.
uJohn: Hawu, Sawubona Jane. Kunjani?
uJohn: Ngisekhona.Unjani wena?
uJohn: Nami ngisekhona kancane.
uJane: Nginezindabaezimnandi.Ngiphaiile.
uJohn: Hawu, Ngiyakubongela,usebenzile.
uJane: Nami ngiyajabula.Abazali bami bazongihlabelaimbuzi.
uJohn: Hawu unenhlanhla.Bazohlabanini?
uJane: Kusasa. Kuaneie uike.
uJohn: Kulungile.Sobonanakusasa.
uJane: Sala kahle.
uJohn: Yebo cala kahle.
91
Ucingo luyakhala

Ucingo luyakhala
Umnum2ang Brown uuna
ukukhuluma nomnumzane Dlamini
kodwa yena akekho. UNkk. Dlamini
uthi, "Kufanele ushiye umyalezo."

Umama uphendulaucingo,
UDuduufunaukushayaucingo. UThemba ucela ukukhuluma
Ufunaukushayela
uBongiwe. noThandi.
Umama uthi. "Awume isikhashana
ngizombiza."

tugogoukhulumanosindisiwe.
UMandlaucelaukukhuluma noDuou.
Ugogouthi, "Angizwa kahle, Ubaba uthi, "Angazi ukuthi uphi.
Ngicelauphinde./Ake
uphinde" Mhlawumbeuzobuyango 5."
Ngikhona.- Angikho.
Wena ukhona. - Wena awukho.
UMuzi ukhona. - UMuzi akekho.
Sikhona. - Asikho.
Nikhona.- Anikho.
Abantwana bakhona. - Cha, abekho.

UMSEBENZII ,
Answer in the negtive
lsibonelo Ubaba ukhona? - Cha, akekho.
1. USibongileukhona? 4. Abaundi bakhona?
2. Onesi bakhona? 5. UMandlaukhona?
3. USipho ukhona?

UMSEBENZI II
Ubani. Changethese sentencesinto questionsstarting with nguani.
lziboneloUThembauyadlala- Ngubaniodlalayo?
Ubaba ubhema usikilidi- Ngubaniobhema usikilidi?
1. Umama ukhuluma ocingweni.
2. Uthisha ushaya ucingo.
3. UMary uunda isiZulu.
4. Udokotelaujova uJames.
5. USipho uyasebenza.
6. U-anti upheka itiye.
7, Umntwana uphethwe ngumkhuhlane.
8. Umnganewami uphendulaucingo.
9. USibongileuyathenga.
10. Umama uyabhaka.

UMSEBENZIIII
Changethese commands into polite commands in the following 2
ways.
Pheka itiye! - Ak uphk itiye.
?heka itiya! - Ngicela ukuba upheke itiye.
Lthani izitsha! - Ak6 nil6th6 izitsha.
Lethaniizitsha! - Ngicelaukuba nilethe izitsha..
93.
1. Shaya ucingo! 6. Buya ngo 3!
2. Tshela uSibongilel 7. Yima lapha!
3. Biza uThemba! 8. Phinda!
4. Fundanikahle! 9. Nkani uSipho umyalezo!
5. Siza ugogo! 1 0. ShayelauMandla ntambama!
COMMUNICATION
TASKS
1. Pupilsmust phone each other and:- t
1 . Greet each other and say who is speak{g.
2. Ask to speak to a third person who is not there.
3. Leavea message.
4. Say goodbye. ,.

2. Pupilsphoeeach other ano:-


1 . Greeteach other and say who is speaking.
2. Tell each other some news.
3. Make arrangementsd meet each other.
4. Say good-bye.

3. Ppilsphoneeach other and:-


1 . Geet each other.and say who is speaking.
2. One speakerasks to speak to a third person.
3. The second speakerasks the personto hold on.
4. The third person comes to the phone and speaks.
5. After exchangingnews they say good-bye.

4. Worried parents phone the doctor.

5. Teacherpretendsto phone variouspupilsin the class and thev must


give an appropriateresponseto whatever she savs.

UMSEBENZIIV
Answer in the negativeas in the examples.
tziboneto Uphi James? Angazi ukuthi uphi.
Baphi abantwana?- Angazi ukuthi baphi.
,
1. Uphi uMuzi? 3. Baphi ogogo?.
2. Uphi uMagangane? 4. Baphi othisha?
5. Uphi ubaba? L Uphi udokotela?
5. Uphi umama? 9. Baphi oSibongile?
/. Baphi oSindisiwe? 1O. Uphi umowenu?

Siyababongela

irMe"yirrholeumntwana.
Ir-lac''rthi, "Siyabongaumuntu
omusha,"

Ngosukulokuzalwasithi, "SiyakUbongel/Siyabonga."
/' -: \
I t<t:' l
_- F,--
F
i
/a
--v \
^r.Q.
W > %' .
s:js49^m
;Y'-K
I
/" ' ,ll
Usindisiwe noThembabayashada \
Sithi. "Sinifiselainhlanhla.

NgePhasikasithi, "Sinifisela
iPhasikaelihle."

UThamsanqauthole umsebenzi.
Umama uthi, "Siyakubongela/halala.
"
{q

NgoKhisimusisithi "SiniiselauKhisimuzi
omuhle"
' EXERCTSES
coMMUNrcATroN
' 1. Pupilsphone each other to congratulatesomeone on:
1. Passingan exam.
' 2. The brth of a child.
3. A new job.
4. A wedding.
5. A birthday.

2. Pupilswish each other a happy Easterand Christmas.

Funda indaba

UNkk. BhenguushyelaUNkk. Sithole ucingo


UNkk. Bhenguufuna ukukhulumanonkosikaziSithol.UshayelauNkk.
Sithole ucingo. UDudu uphendulaucingo. UDudu ubiza uNkk. Sithole.
UNkk. Sithole uza ocingweni. UNkk. Sithole uhlala eMgungundlovu.
UNkk. Bhengu uhlala eThekwini. UNkk. Bhengu ukhuluma ngomana
wakhe uThemba. UThemba uphase kahle ukuhlolwa. Uzothola
umklomelo esikoleni. UNkk. Sithole uyambongela. UNkk. Sithole
akaphilile namuhla uphethwe yikhanda. UNkk. Bhengu uyamzwela.
UNkk. Sithole akakwazi ukuya edolobheni. Akakwazi ukuphumela
phandle. UNkk. Bhengu uzolungisaidili. UzotungiselauThemba idili.
Bazohlabaimbuzi. Bazomemaabantu abaningiedilini. UNkk. Bhengu
umema UNkk. nomnumzane Sithole. UNkk. Sithole uthi bazokuza
edilini. UkhonzakuNkk. BhengunomnumzaneBhengu.UNkk. Bhengu
noNkk. Sithole bayavalelisana.

1. UNkk. Bhengu ushayelaubani?


2. UNkk. Bhenguujabulelani?
3. UThembauzotholani?
4. Wena uzophasakahle?
5. UNkk. Sithole usaphilana?
6. Bazohlabaniedilini?
7. UhlalaphiUNkk. Bhengu?
8. Wena uhlala eMgungundlovu?
9. UNkk. Sithole uyakwazi ukuza edilini?
I O, Wena uzothola umklomelo esikoleni?
97
UMSEBENZI V
lmaginethe responsesSibusisogivesin this conversation

uThamsanqa: sawubona SibuJiso.Usaphilana?

uSibusiso: Cha

uThamsanqa: Hawu kwakubi-ke lokho. Wenzani lapha?

uSibusiso:

uThamsanqa: Akekhonamuhla.

uSibusiso:

uThamsanqa: Yebo kufanele ukuba ubuye kusasa.

uSibusiso:

uThamsanqa: Yebo hambakahle.


COMMIJNICATIONEXERCISE- Turn to page IOO
AMAGAMAAMASHA/VOCABULARY

akekho - he is not here ucingo - the phone


Awume isikhashana.- please' Ucingo luyakhala - The phone
hold on a moment. ls rlnglng
ocingweni - on the phone
angazi - | don't know
d
dabula - tear
b edilini - to the feast
idili - east
Ngiyakubongela - Congratu- |
lations iisa - wish
Siydbabongla- We congratu- Siniiselainhlanhla.- We wish
lete them. you luck.
98
h Siyabonga umuntu omusha -
hlaba - slaughter We are thankful for the new
Bazongihlabelaimbuzi - ,They chitd.
will slaughtera goat fo\me.
p
k iPhasikaelihle- a happy Easter
uKhisimuzi-Christmas ngePhasika sithi - at Easter
ngoKhisimuzi- at Christmas we say
uKhisimuziomuhle -a happy pheka itiye - make tea
Christmas phndulaucingo - answer the
Khonza- Send greetings pnone
Khuluma ngomana wakhe Ngiphasile.. I have passed.
speak about her/his son phinda - repeat
phumela phandle- go outside
khonkotha - bark
s
I sand 'ukuphasa- just passed
lungisa - arrange (recently)
shada - marry
shaya ucingo - phone (verbi
m
shayelauJane ucingo - to
ma - stop, stand, hol on phone Jane
(PhoneI usikilidi- cigarette
mema - invite sobonana- we will see each
mhlawumbe - perhaps other
t
n
thola - get
abantu abaningi- many
people
izindaba- news valelisa - say goodbye
Nginezindaba ezimnandi. - | x
have good news.
xolisa - make Deace
inombolo yakho - you number
umyalezo - message Ngiyaxolisa.- | am sorry.
shiya umyalezo- leave a z
message za - come
inhlanha- luck zwela - feel for
unenhlanhla- you are lucky Uyamzwela- She sympathises
umuntlt omusha - the new wrth him/her.
person abazali- parents
ir J
-{-
*
g:
< ,!2
\\ :;

cEE

a \J I I 5
N
* ui {

o)g
.E
9
_n
eE o

ii P -s'
JO n

og R

-!1 b,aC
9 5
i "-\:" ". : <4),
U , ? l'.'.'. \
x o
ur.-o
11
.Y
o'
\,
\+;j = 8c
\-\ -.4 LE9 .9
\,
9,EP
4 , ?

= =
t',\i Q
!J !
qr:

\
IY\ J. z r'
3 o
!'ft'ed-' ^!a to

\-\
55
i
-
uSiphouvakashelaemaphandleni

uSipho: Malume ngingakusizanganl uSipho: Cha angikwaziukusengaizinkomo


kulomsebenzi? kodwa ngizofunda ngokushesha.
umalume:Sipho uyakwazi ukusenga umalume: Kulungilengizokufundisa
lokho,
izinkomo?

-xt

uSipho: Hawu kulula ukusengainko .o, usipho: Hawu!Hawu!Hawu!Woza


- umdlume: BhasobhalUngasengingoku matume.Woza!Ngilimele!
shesha.Ungadonsikakhulu. ngitinte!
umalume:UnaniSipho?
A
/-D

r
G{j r9
,It
(,l)D'rf4tll rin
/^lt

-tt.
ril_tr
),

-l '\,
(/'
-41

f/'7
uSipho: Inkomoingikhahleleebusweni!
Kubuhlungu,kubuhlungu!

USiphouvakashelaumalumeemaphandleni
uSipho: Malumengingakusizanganikulomsebenzi?
umalume: Sipho uyakwazi ukusenga izinkomo?
uSipho: Cha, angikwazi ukusong izinkomo kodwa
ngizoundangokushesha.
umalume: Kulungile,ngizoundisalokho.
uSipho: Hawu kulula ukusenga inkomo!
umalume: Bhasobha!Ungasengingokushesha.Ungadonsi
kakhulu.
uSipho: Hawu! Hawu! Hawu! Woza malume!Woza!
Ngilimele!Ngilimele!
umalume: Unani Sipho?
uSipho: Inkomoingikhahleleebusweni!
Kubuhlungu!Kubuhlungu!
umalume: Hawu Sipho usacabanga ukuthi kulula ukusenga
t inkomo?
uSipho: Cha, malume angisathandi nkomo, angisathandi
nkomo!
102
USipho uvakashela umalume emaphandleni

11
J
$thr, li

Ulima ummbila namabelenomoba. Umalumeungumlimi


\;-,,,

f,;;dB
itu,?/r\:rpii
'iI4 2T x,--"/
\
Uuye zinkomo. Ufuyeizinkukhu.

'lrftlu*^g,--,
\i,'!Vi,--iK{/r,,
,
,',tv'r;,rYii
Uuyeizimbuzi.

Umana kamalumeuFanyana uFanyanausenga izinkomoekuseni.


walusa izinkomo.
Umalumeulima amasimu ngegeja.
lzinkabizidonsaigeia.

li
USipho ugibelaihashiepulazini. Umalumeugawula umuthi ehlathiti

lo

O-anti bahlakulaemasimini.
Epulazini

,-2 '-"o'tts ,a'J-'


Epulazinikukhona isibaya.

| {rr tN---- tffi


=l:x

u,f
UNonhlanhlaushanelaeocekeni. Endlinikukhona izimbizanezinkamba.

/t \)

U-antiugayautshwala. Ebusukuugooouxoxelaabantwana
izinganekwane.Bothaumlilo.
106
t-----\ G.*

%@,w UFanyanauyabumba. UKhethiwe uthwele izinkuni.

*l:ffi)'e@T
z
/ r---: .:_,-\.

K fi
r.azl!

---.rlfu il\ffi)
c/,")_l
)-4
I
uThabanenosibusisobayangcweka.
''1n,''-
UKhethiwe ubheka/uDhatha
Ubeletheingane emhlar
*
"'' /.
-t -::+ .
- .0"
'61q;
/trN
.|Itr
-\<
./r\
4-\7 ?;

107
-
I

z--
.1__
llanga liyashona.UFanYanaubuyisa izinkomo

t,

ti
/,i
/,

ttil)
*@
oj,S
tfi
q

lnkomo inethole. lnkukhu inamachwane.

Phendulaimibuzo
1 . USipho uvakashelaubani?
2. USipho uvakashelaoGoli?
3. Umalume uuyani?
4. UFanyanausenga nini?
5.rUbani oshanelayo?
6. Wena uyashanelaendlini?
7. USipho wenzani epulazini?
8. Wena uyakwazi ukusengr?
9. Wena uyakwazi ukubumba?
1O. Wenzani ugogo ebusuku?
I 1 . Ubani ogaya utshwala?
1 2, Wenzani umalume hlathini?
I 3. Inkomo inamachwane?
14. Ebusukukukhonaniesibayeni?
15, Umalume kaSipho ulima ngani?
1 6. Umalume kaSipho unogandaganda?
1 7. Uthanda ukuhlakula?
18. O-anti bazigezaphiizingubo?
19. BenzanioThabane?
20. UFanyanaubumbaphi?

kulula/kulukhuni
(p/ (f
,tK
> "*'()9;A
--: a'\
C>l<!:
.-. -( -(n
Kululaukulima ngogandaganda. Kulukhuniukugibelainkunzi.

109
i----+=-r.

(f,ffiii
ll t:'i,:l

',liii\t
lr,{'
'l i
Kulukhuniukugawulaumuthi ngembazo. Kululaukuthivalaibokisi.

ws
I-//

,.-\
lf,l
l\ l\ (,,-'4;4;-,f
\/\^ I
I i'\,4rt I lk(='-\t'l
\iV(L
r'--
/ti i ilt
\$zy
'\ \/r- i li'l*
' " l/l
^t ).t1i
'\l rfr. l:litt
.,,,-!.- _{
vhS'
Kulukhuniukuthwala umbhede. Akululaukusengainkomo.

6^n
L1 rf
-\()lt
,-\.-e] ,J t--
Akulukhuni
/-_-4o
ukuphakamisa
uan".O".
r ro
kuhle/kubi/kumnandi

umn9ane.

uL't-t
:l

T,V,
/v,
Kuhle ukusiza ugogo.
Kumnandiukudla ikhekhe. Kubi ukuchukuluzaudadewenu

Kumnandi ukuphuza itiYe' AkumnandiukuDhuzaumuthi.


UMSEBENZII
Put the following sentencesinto the negative.
lzibonelo Kulula ukugawula umuthi. - Akulula ukugawula umuthi.
Kuhle ukuhamba ngebhanoyi. - Akukuhle ukuhamba
ngebhanoyi.
1. Kuhle ukuhambangsithuthuthu.
2. Kumnandiukuphuzautshwala.
3. Kulula ukufunda isiZulu.
4. Kulukhuniukuuirda umlando.
5. Kuhle ukuhambangomkhumbi.
6. Kubi ukuhamba ngesitimela.
7. Kuhle ukugibelaihashi.
8. Kulukhuniukusengainkomo.
9. Kulula ukubumba.
1O, Kulula ukwalusa izinkomo.

UMSEBENZIII
Choose suitable words rom the following list td complete the
sentence. kulula, kulukhuni, kuhle, kubi, kumnndi, kulungile,
akukuhle.akumnandi.
lziboneloUkushayelaibhanoyi.- Kulukhuniukushayelaibhanoyi.
Ukushayaucingo. - Kulungileukushayaucingo.,
1 . Ukudlalaibhola. 6. Ukugawula umuthi.
2 . Ukusengainkomo, 7. Ukuvakashelaemaphandleni.
3 . Ukuhambangebhayisikili. 8. Ukuhlalaedolobheni.
4. Ukudla amaswidi. 9. Ukuya ennsobenzini.
5 . Ukuya ebhayisikobho. 1O. Ukuhambamanje.

UMSEBENZIIII
Phendulaimibuzo
1 . Uyakwazi ukugibelaihashi?
2. Uyakwazi ukugibela ibhayiiikili?
3. Uyakwazi ukukhulumaisiNgsi?
4. Kulula ukukhulumaisiZulu?
5. Kuhle ukuya eGoli?
6. Uthanda ukuhlakula?
113
7. Uyakwazi ukushayela ugandaganda?
8. Kulukhuniukuphakamisaimoto?
9, Uyakwazi ukubhakaamakhekhe?
1 O. Ubona izimbuziedolobheni?

UMSEBENZIIV
Put the ollowing orders into the polite order negative form as in the
examples.
lziboneloSenga izinkomo! - Ungasengiizinkomo!
Gibela!- Ungagibeli!

1. Lima! 6. Khuluma!
2. Gawula! 7. Phakamisa!
3. Donsal 8. Thwala!
4. Ngena! 9. Gibela!
5. Hlkula! 1O. Phuza!

COMMUNICATION
EXERCISES
1. Teacher does various actions and pupils politely tell her to desist
For example:-Ungathethi.
Ungabhomi
Teachercan ask pupilsto do various actions and other pupils must
politely tell them to stop doing the action.

2. Roleplay One pupil is busy with a task, eg. chopping down a tree,
milking a cow, driving a tactor, herding the cows, baking a cake
etc. and another pupil ofers help using the phrase Ngingakusiza
ngani? The pupil starts helpingsaying it is easy but finds it is not
so easy after all.

3. Phone a friend and tell him/her that you are going to spend the
holidaysin the country on your uncle's farm. Describeto the riend
whgt you will do and see there and when you will return.
Written workWrite at least 10 lines about what you and your riend or
sister or brother intend doing on the farm you will visit.
114
UMSEBENZI V
1. Lookat this seriesof pictures.Write a storyo about5-1O lineson
them.
2. lmaginewhat the peoplein thesepicturesare saying.

t',f'6
3. Describewhat is goingon in thesepictures.Writeabout1-2lineson
eachicture.
AMAGAMAAMASHA/VOCABULARY
a lirnele - injured
alusa - to herd Hma- plough
b umlimi - farmer
isibaya- cattle kraal lula - easy
bhasobha- wat out lukhuni - difficult
amabele- wheat, sorghum lwa - fight
beletha - carry on back m
umbhede- bed umakhelwane- neighbour
bheka ingane - look after the imbazo - axe
chitd ummbla - mealies
bumba - model clay izimbiza- clay pots (big)
buyisa izinkomo - bring back izimbuzi- goats
the cattle. umoba - sugarcane
c n
amachwane - chicks inkunzi - bull
chukuluza- tease izinganekwane- folktales
d izingulube- pigs
izinkabi- oxen
donsa - pull jzinkukhu
. - chickens
-- izinkamba- clay pots
uya - rear izinkomo - cows
emuleni - at the river ukungcweka - stick ighting
g o
gaya - Drew otha umlilo - bask by the fire
gawula - chop (tree) p
igeja - plough, hoe phakamisa- lit
egcekeni- swpt area around phatha abantwana - look after
the home
gibela - ride s children.
h senga- milk
ehlathini - in the forest Ungasengi- Pleasedon't milk
ihashi - horse amasimu - fields
k t
khahlela- kick ithole - calf
I
x
llanga liyashona- The sun is
xoxela abantwana - tell the
r going down.
umlando - history children
z
umlilo - ire umuzi - homestead
IMILOLOZELO

1. Sawubona Wethu.
Sawubona wethu Eqhobonyeka,
Yebo wethu Ethi:Maye! Mayel
Uphumaphina? Kazingoshonaph?
KwaMatshekana. Ngoshonakubaba
Wadlanina? EMgungundlovu.
lsinambazana. Ang'phucezu
Singanina? Kuphum'izilwane
Ngomcengezana. ZakwaMasasasa!
On.janina? Masasasavuka!
Oluhlazazana. Ngivukekanjani?
Abantu pho? Ngibulewenjena
Wo! Musa dade Ngabafana
Wangiphathela izimvemvane BakwaThabethe
Ziyagcakagcaemagcekeni. Thalethe muphi?
lmbuzikaziithwele umqhele Yera lo' senhla!
Ayibhekeki nakubhekeka Shay'lnkabile
A, Wo! Mekle! ljunjuthengalukhalo
Msila wenja
Uyanuka
2. Hobhe Uthi: Khi, khi. khil
Yebuya hobhe! t
Uya uphetheni? 3. Wemaz' ongaphesheya!
Ngiya ngipheth'inla! We mfaz'ongaphesheya
UyakuyosaphiT We!
Ngiyakuyosendle ! Uthi bhu! "bhu" "bhu" ni na?
Ekhayakunani? Ngithibhubh' isidwaba
Ngesabaobaba. lsidwabayini na7
Bazakukwenzani? lsidwaba ngumanqamlefeceza
Bazakungephucal Ashiyel'uJejane
Baphuc'udevu UJejanekanandaba
Lom'ntomdala Indab'inovoyoyo
Ngifalwesaba Voyo voyoyo.
Lunjengobholoba Ngaic'impunzi
Ehlez'efusini ldl' umdenda
Ensiminikwethu 4. Jonathan
Ngathi ngiyacela Jonathan abafanabayashada
Yathi akusiyo owayo Bayashadabashad' etauleni
Owezalukazana Etafulenikuhlez'uNodi bhoy
Ezidlubuchopho UNodi bhoyi bamdonsangomlenze
Bemv'endala Ngomlenzeinkukhu iyagqoma
Wela siwele lyagqoma igqoma ngogalo
Siye eNgilande Ngogalolelixhegulidala
kwabamhloshana Lidalayisigaxa mabhande
Ngixhawulangengele Mabhandewoza s'ambe
yomntakwethu Sihambesiye eNgayiyane
Amaswid' isimanqa Engayiyaneizindabazimnandi
Ngqi! Zimnandiisishunoado!

IZIOUBULO

1. lkhuzenilenkukhu! 2, Mumbi umakhelwane.


lkhuzenilenkukhu Mumb' umakhelwane
Esuth' isuth' isuthe Esithi sakhelene
lkhwele phezu kwethu Abe ethutha izindaba
lkhuzenilenkukhu. Mumb' umakhelwane

4. Lomuntu ozungezaintaba?
3. We sigubhu Lomuntu ozungez' intaba wenzani?.
Wes' gubhu wes'gubhu! .Umb'umu t h i,
.Kaszan,sikhulelentabeni Owatshalwa nguyise
S ' 9 u bhu 1 ......... Uyis'uyathakatha!
Kasazani! Sikhulelentabeni Umb' umuthi!
'120
AMACULO
a
1 . Bahle othisha 6. Dilika Ntaba
Bahleothisha mntanomuntu We Ntaba dilika
Ngoba befaka amawashi Wo, Ntaba dilika
Nami ngizobona
Ithembalami
ElikwaZulu
2. Mus', unginyathela/ walk Away
Walk away
Walk away
M us'urginyathela
ngezinyawoezinodaka 7. Wamuhle Makoti
Walk away Wamuhle makoti
Wamuhle usafika
Ungathi ungejwayela
3. Buya Nomathemba Ukhahleleindoda
UseGoliuNomathembana
Akasabhalingisho
incwadi encane
Buya No@themba
8. Ntombi Zasealaway
Ntombi zasfalaweyi
Zifaka inyuluka
4. lbele lendlela Zihambanjengabelungu
lbelelendlelaalivuthwamntanami Ukwenzelanilokhu?
Sithandwasobabili
Uxabanisaabazali.
5. Shosholoza
Shosholoza -t
Kulezontaba
sitimelasiqonde
eRhodeshiya
9. lsdka lamazambane
Wena uyabaleka
kulezontaba Sizolithathaphiisaka
sitimela siqonde lamazambane
eRhodeshiya Likhon'elami.

You might also like