Tere Sina kes Sa seda loed!

Armastad merd? Ja purjetamist? Vi rndad vaid kuival maal?

kskik millised on Su vastused nendele ksimustele, loodan, et leiad siit enda jaoks
midagigi meeleprast!? Kui mitte teksti, siis ehk vhemalt mne pildi nol : )
Ennekike teen teatavaks, et antud kirjat valmis osaliselt tnu kipper.ee foorumi lugejatele,
kellede hulgast mningad aastal 2010 avaldasid soovi lugeda mu nelja tuhande miilise mereretke blogi.
Samuti (mu suureks llatuseks) kontakteerusid minuga kaks Eesti mere ajakirja!
ks neist tahtis terve loo avaldada lausa, kuid tehnilistel phjustel see nii ei linud.

Tolle reisi vltel tegin endale pidevalt lesthendusi,

et tulevikus ppida oma vigadest ning et mitte unustada imelisi hetki ja pitut.
Idee kogu seikluse internetis les riputamisest tuli alles pris reisi lpu poole, avastades et
ehk kik lbi elatu pakub huvi ka teistele purjetamishuvilistele ja merearmastajatele nagu mina.
Ma ei vtnud kaasa oma fotoaparaati, olles kindel et 24 tundi pevas on ked-jalad td tis
ja seega pole aega piltegi klpsutada ja kaldusin ka arvama, et pole ehk vimalik isegi akusid laadida,
ning ettevalmistuste ajal ei tulnud ma ka selle peale, et oleks vinud kaasa osta hunniku tavapatareisid.
nneks avanes aga vimalus reisi vltel kasutada kapteni fotoaparaati,
tnu millele sain jdvustada peaaegu kik need minu jaoks nii kaunid hetked.
Kll aga avastasin ma liiga hilja, et selle veti vidinaga saab ka videot les vtta
ja seeprast lasin mda kige vahvamad delfiinide klastuskigud! Nd, vaid mned aastad hiljem,
on selles suhtes asjad juba nii palju edasi arenenud targad vidinad kikidel ja nende akusid saab
laadida peaaegu iga laeva pardal, kuna elektroonika seal juba olemas niikuinii!

Et te paremini mistaksite minu emotsioone ning ootusi-lootusi tol kaugel ajal,

siis olen sunnitud enne reiside kirjelduste juurde asumist sissejuhatuseks minema ajas hulganisti tagasi.
Kasvasin les Kesk-Eesti pisikeses alevikeses, mille tttu ma ise kll tnapevanigi ei tea,
mis oli mul sellise kiindumuse allikaks mere ja laevade vastu. (Geenid?) Kogu lapseplve vltel
sai vaid mned hetked veedetud Prnu rannas (ja kevadeti ojas parvetades), ja merelkik oli vaid ks
kord praamiga Vormsile sita ... (ja kla kiikedel tiest krist kisamine: Mda merd ja ookeani...)
Aga oh neid laevade mudelite kokkukleepimisi kus unustatud sai smine ning magamine
ja mainimata ei saa ka jtta, et loetud raamatutest just kige sdamelhedasemad ja meeldejvamad
olid mereseiklustest pajatavad. Eriti jutustused vanaaegsetest puulaevadest, milledel palju maste
ja tohutult purjesid ja arvukas meeskond, kes siis tormisel merel nende sttimisega ametis.
Kik need kauged ookeanid, tundmatud maad ja ohud jid mulle vaid unistuseks.

Praegugi on sedasorti teosed mu lemmikuteks:

Columbuse, Cooki, Krusenshterni, Eduardo de la Mancha jt. selliste meresitjate retked.
Siis aga ootamatult judis ktte keskkooli lpuklass, ja tuli otsustada ISE oma tuleviku le.
Mtlesin lbi kik mulle teadaolevad elualad ja uurisin nimekirjast kikvimalikke Eesti koole
kuhu ppima minna, ja raske pole arvata et huviorbiiti jid lpuks ainult merekoolid ja ainsaks
ihaldatavaks ametisooviks ji meremehe elu. Siis aga selgus kurb tsiasi,
et materiaalsete probleemide tttu peres ei olnud mul vimalik merekooli ppima minna.

Ttasin aastakese Harjumaal mblifirmas ... jrgnes aasta ajateenistust Narva Piirivalves ...
Yhe aasta Tallinna lhedal kpsetasin kotlette ... ning siis vttis elu veel ootamatuma prde:
inimene, kelle elu ainuke vlisreis kahekmne he noorusaasta jooksul oli lapseplves
korraks Jaanilinna klastamine, tuli ideele Hispaaniasse ttama minna!
Hetkest, mil langetasin otsuse (1999 november), juba nelikmmend kaheksa tundi hiljem
Tallinna bussijaamas ksisin Eurolines mjalt, kui kaugele bussiga sita saab? Vastuseks eldi,
et Berliinist natuke edasi. Berliini juba jrgmiseks hommikuks pileti ostsingi. Nii kui buss Prnust
Lti piiri poole suunduma hakkas, nii algas ka minu jaoks tundmatu maa. Juhtus siis nii, et
kmne peva jooksul klastasin selliseid kohti: Riia, Berlin, Paris, Madrid ja tagatipuks Lissabon.
Planeeritud kolmekuulise treisi asemel jin Hispaaniasse he jutiga pooleteistkmneks aastaks
ja tnase peva seisuga (aprill 2017) olen Eestis kokku viibinud ehk 2-3 aastat ... ?

Alguses elasin 8 kuud Madridis, peale seda 6 kuud Marbellas ning sealt viis elutee mu Barcelonasse,
kus mu hing osaliselt elab tnaseni ... Oma algusaastatest Hispaanias ma siin tpselt ei jutusta, kuna
paljus ei kannata need lood trkimusta ning veel rohkem on teemasid, mida ma ei taha meenutada,
vi siis on tegu nii hullumeelsete eluseikadega, millede puhul ma isegi enam ei tea, kas need testi
aset leidsid vi kujutasin ma seda kike ette ... vi ngin unes ...

Enivei ... just sja saabunud Barcelonasse, sain ootamatult tpakkumise merendustarvikute firmalt,
kellel oli vaja laomeest, ning huvitusid nad minust veel, kuna olin neile abiks tlketdes.
Mu hispaania keel tol ajal veel oli vga halb, kuid firma jaoks oligi thtsam mu hea inglise keel.
Asudes vlismaale elama, ei tulnud ma selle pealegi, et otsida td merendus- ja laevandusfirmades.
Vaid juhus oli see, et Hispaanias neli aastat erinevates firmades nnestus tegeleda teemaga:
marine supplies, mis siis eesti keeles lahtitlgendatuna peaks thendama:
erinevate veesidukite ehituseks, remondiks ja hoolduseks vajaminevate materjalide ja tarvikute ost ja mk.
Lisaks sain palju kogemusi ka merendusteenuste valdkonnas -
osalesin korduvalt firmaesindajana rahvusvahelistel meremessidel
(hea hpe immigrandi kohta, kes vaid mned aastad varem alustas laotlisena),
olin tlgiks lbirkimistel erinevate riikide ripartnerite vahel, tegin loendamatuid kommertsreise
erinevatesse Hispaania nii suurematesse kui ka viksematesse sadamatesse ja lhikese perioodi vltel
sai katsetatud ka firma osaniku rolli, mis aga lppes nrvishokiga.

Kuna mu tolleaegne mereelu kuival maal, enamasti autoroolis, kontorilaua taga ja sadamates
oli meeldivalt tulutoov ja igat sorti laevadega kokkupuutumine oli igapevane,
siis ei olnud mul mingit soovi enam hakata meremeheks ppima. Hilisematel aastatel,
kui lisaks alustasime Itaalia kaatrite maaletoomist, avastasin, et mu palganumber vib veelgi kasvada,
kui teen endale PER-dokumendi (meie mistes VLJ tunnistus).
Ostsingi vajaliku piku, kuid muutuste tttu elus ppimiseni ja eksamini siiski asi ei judnud.

Nd siis minu merekogemustest vlismaal elatud perioodi ajal.

Alustuseks olid muidugi kaatrite katsetused, mida ise msime.
Kige vgevam neist oli 13 meetri pikkuse klaaskiud kerega power boat,
millel 2 X 440 HP mootorit, Vahemere tasastel lainetel saime kiiruseks 55 slme probleemideta.
Aastate jooksul sai erinevate mootorjahtidega veel vikseid site tehtud, k.a. Sunseekeriga.
Miski ei saanud mulle aga sdamelhedasemaks kui purjetamine
(kohe mitte ei meeldi mulle siiamaani kaatrite mootorite mra).

Oma elu esimese purjetamiskogemuse sain kah siis Vahemerel.

Olin talvel asjaajamiste tttu kohas nimega Garraf, kui ks tuttav klient
hakkas oma kmnemeetrise klaaskiud monohull purjekaga Barcelonasse seilama ning mu kaasa kutsus.
Oli pikesepaisteline prastluna ja otseloomulikult sadamas tuulevarjus nii soe,
et hppasin pardale kuluvatega ja hukese triiksrgiga. Aitasin elus esimest korda purjesid heisata
ja ketkest, mil otsad pihku vtsin, tundsin, et SEE on midagi, mida kindlasti tahan VEEL proovida!
hel hetkel aga loojus pike ning koheselt langes tamperatuur (sellest sain kah kiiresti aru,
et merel on talvel palju klmem, kui sadamas) ja saingi elu esimese purjetamisppetunni
seoses ige riietumisega. Lainete pritsmed olid mu muidugi ka natuke mrjaks teinud,
kuid nneks oli kaptenil minu jaoks lisajope.
Mned miilid hiljem (just tpselt siis, kui kapten oli judnud ennast purju juua ja pilve tmmata
ning laeva sisemuses magas) tusis ootamatult tugev tuul. Oli juba pime. Laev kaldus nii tugevalt kreeni,
et pardale lendavate lainetega sain vga mrjaks. Muideks: mingil phjusel pold mul hirm,
vaid hoopis nautisin! Rooli hoidis ks noormees, kel kogemusi vaid natuke.
Ta mistis et peab kiiresti purjed alla vtma ja mootoriga edasi liikuma.
Purunes main saili head. Neljas noormees, kes pardal oli, lks kaptenit olukorrast teavitama.
nneks sai too sekundi pealt kaineks ja tuli appi. Purjed said alla vetud ning Barcelonani
hppasime le lainete mootorit kasutades. Tugevast lainetusest tingitud kere ebameeldiva tsumise tttu
siis lpuks jingi merehaigeks, ning kigest ks miil enne sadamasse judmist toitsin kalu.
Olin seega kindel, et minust purjetajat ei saa, kuna ma ei kannata merd. Mletan veel,
et metroorongi oodates (auto ji ju Garrafi) avastasin, et mu musta vrvi kuluvad
olid merevee soolast peaaegu leni valged ning kvaks tmbunud.

Umbes poolteist aastat hiljem (seekord siis suvel, jllegi Garrafis) rentisin ise paariks tunniks
samalaadse hemastilise purjeka, ning palusin kaptenit end merele viia, sest tahtsin veelkord
ennast proovile panna ning ked sgelesid rooli jrgi.
Ilm oli vga ilus, tervisehired ei kordunud ja tookord, roolides elus esimest korda ning tunnetades tuule,
lainete ja kere koostd, mistsin, et tahan seda ikka ja jlle uuesti teha. Tol ajal ma otseloomulikult
ei teadnud midagi ei kiirustest, tuule tugevustest ega purjede seadmise tehnikast, seega
paarist purjetamas kimisest ei saanud ma tehniliselt midagi ppida. Kll aga armusin helidesse, mida
phjustavad purjed, lained ja tuul ning pihkudes tahan alatiseks uuesti tunda rooli, mis purjekat valitseb.
... ja otseloomikult - vabaduse ning muretuse tunne merel ...
Igavik hiljem naasesin Eestisse elama ja terve aasta 2008 vltel nnestus mul Tartu lhedal tegeleda
klaaskiudmootorkaatrite tootmisega. See oli minu jaoks uus kogemus ja tore oli nha, mida reaalselt
gel coati ja polestervaiguga, mida vlismaal aastate jooksul tonnide kaupa vahendatud sai, pnevat
ette vtta saab. Siis aga, maailma majanduskriisi tttu, nagu paljud teisedki, kaotasin t ka mina.
2009 aasta mais nnestus mul siis lbida edukalt vga toredate petajate ke all VLJ kursus.
Sai juhtida mootorkaatrit ning elus esimest korda sain tunda ka peos kuuemeetrise purjeka tillerit.
Mistsin et oleksin pidanud selle ppeprogrammi juba palju aastaid varem lbima.

Peale seda, umbes juunis, hakkasin siis aktiivselt td otsima - kahe kuu jooksul kandideerisin vhemalt
80-sse firmasse Eestis, Soomes, Hispaanias ja UK-s, tulemus null. Siis vtsingi ette trip.ee lehe
(muidu ma selle koha kasutaja polnud). Sealt uurisin paljude erinevate riikide olukordade kohta,
millede kohta eestlased infot jagavad ja mistsin, et ehk mingitki td saab Austraalias vi UK-s.
Austraalia puhul aga oli mul see probleem, et tloa jaoks olin paar aastat hiljaks jnud
(seal ju vanusepiirang 30), seega: UK !? Kuna laevaehituse ala tpakkumised UK-s resultaati ei andnud,
siis oli mul kaks valikut: Eestis naise kulul edasi elada ja kuust kuusse lakke vahtida vi prutada UK-sse,
ttada seal kskik mis alal, aga samal ajal kohapeal olles oma ala td otsida

Nii - meldud, tehtud!

Eesti vahendusfirmade kaudu ma turvattajaks ega vanurite hooldajaks esialgu minna ei tahtnud,
pllule muda sisse kummargil igasugu vilju korjama minna kah ei soovinud
(olen sedasorti td Hispaanias teinud ja tean, et mu seljale ei sobi see mitte).
McDonaldsid, farmid, hotellidekoristus, tnavatepuhastajad jms mind kah esialgu ei huvitanud.
Seega tegin sellise katsetuse: saatsin Eestis olles UK-sse he peva jooksul 25 CV-d warehouse
tkohtadele. Jama oli jah see, et ma ise siis ju veel elasin Eestis (juuli lpp), seega tegin sellise triki =
(mul oli arusaam olemas et kui kirjutan UK firmadele, et elan Eestis, aga tahan neile tle minna,
siis keegi ei hakka minuga tegelema) = e-mail-kaaskirjades CV lisana alati kirjutasin umbes et:
tere, olen see ja see, logistikaga vga kogenud, mne peva prast asun elama XXX-s ning olen huvitatud
Teie poolt pakutavast laotst. Kolme iksi asemel aga panin alati linna, kuskohas just parajasti too
tpakkumine oli, niteks, kui kandideerisin Londoni lattu, siis, kirjutasin et, asun paari peva prast
elama Londonisse, Birminghami tpakkumise puhul aga kirjutasin, et asun kohe-kohe elama sinnakanti.
Nii, siis ootasin vastuseid. Juba paari peva jooksul 25-st umbes viis ytlesid viisakalt EI kuid kaks
UK agentuuri kirjutasid umbes nii: tname kandideerimast, tulge intervjuule, kui olete ennast siin
sisse seadnud!!! Ning nendest kahest yks kirjutas eriti naljakalt = e-mailis eldi, et kik mu teised sbrad
ja pereliikmed, kes td soovivad, vtku kah nendega hendust !? UK kohta oli mul juba niikuinii tohutu
eeluuring netis tehtud, teadsin et palgad algavad 800 GBP yhes kuus ktte, mis pole mingi raha jne.
Ise olin kah igas m6ttes valmis selleks et k6ik kohe alguses lheb halvasti ja tulen tyhjade k2tega
Eestisse tagasi. Koheselt siis ostsin lennud edasi-tagasi Airbaltic: Tartu-Riia-Gatwick (kohalolek kaks
n2dalat). Siis oli jrgmine probleem: kui kaks ndalat UK-s erinevates linnades intervjuudel kia,
peab bima hotellides, koguaeg liiklema taxodega, sma restoranides jne) Hehee: lahendus:
rendiauto kaheks ndalaks!!! Sellega saab liigelda igale poole, seal saab magada, seal saab sees hoida
ja syya odavat poetoitu, seal sees saab puupeal hoida triiksrki intervjuude jaoks, seal saab sees hoida kofrit,
millega ju intervjuule ei lhe??? (Tean seda k6ike, sest m6ned aastad varem sai Hisp-s naisega
m6ned p2evad proovitud sellist eluviisi) Nii, m6eldud, tehtud: neti teel koheselt rentisin auto
kaheks ndalaks (detailed hiljem). Sellise reisiplaani juures ji vaid yks probleem: hygieen
Lahendus: valmistusin enda m6ttes ette n6nna et iga 2-3 peva jooxul korra v6tan hotelli, kus saab dushi
ja habet ajada ja riideid pesta jne. Oli mul ka vlja prinditud info yhe veekeskuse kohta, mis mulle pidi
tee peale jma, seal oli plaanis dushi all kia. UK-s mul tol ajal (ehk siis lahkumismoment juuli l6pus /
augusti alguses) enda teada yhtegi s6pra polnud, kuid = (siinkohal v6ite hakata yles mrkima kui mitu korda
mul kogu reisi ajal vedanud on / neid 6nnelikke vedamisi on aga olnud kuhjaga) = just m6ned pevad
vahetult enne Eestist lahkumist sain Hisp. s6bra kaudu teada, et Londonis elavat yks mu kunagine s6ber,
kelle kontaktandmed kaotasin paar aastat tagasi. Ime lbi sain ta UK tel.nr. Helistasin, sain ta ktte, ytlesin
aint et tere ja kohtume paari peva prast Londoni lennujaamas. Ei teadnud mina, mis elu tema UK-s elab,
kas tnaval v6i oma lossis, ja ei saanud tema mu kiirk6nest aru et kas mina elan UK-s, et temaga paari peva
prast seal kohtume, v6i olen lbis6idul, v6i kas elan endiselt Hisp-s v6i mida iganes.
Ettevalmistused: kingitused Londoni s6brale, tkorras roaminguga mobla,
krediit kaart, dokumendid, sularaha ootamatute kulutuste jaoks, magamiskott, vihmavari,
lusikas ... (naerge aga, kyll varsti teada saate, miks), netist igasuguste kaartide vljaprintimised
(aadressid, tnavad, kiirteed), CV-d (ingl. keelsed muidugi, 175 tykki, planeeritud oli ikka 100 printida,
kuid ajasin kompuutris numbrid sassi ja printer lasi 175 tykki vlja) ja oligi vist k6ik?
Ahjaa: kuna kotis oli ruumi, siis toppisin Eestis veel v6ileivamaterjali kotti,
sain yhe peva p6him6tteliselt UK-s tasuta toitutud!
Arvake ra kui suur hirm mul oli vastupidise liikluse ees Viis aastat tagasi Londonis ning kohas
nimega Reading sai m6ned pevad viibitud, kuid liikluses olin ikka auto juhi k6rvalistmel koguaeg
(ehk siis meiem6istes juhiistmel hoopis) ning see oli n6nna: iga viie minuti tagant jutuhoos unustasin
et olen UK-s ja kisasin juhile: APPI me oleme vales reas! Syda jttis lgi vahele, noh ja alati kui sisenesin
autosse, siis, kuna mul endal juhtimine veres, siis selle ajaga mis ma ymber auto lksin ja sisse istusin,
juba suutsin unustada, et lhen k6rvalistmele ja sisse istudes vaatan et kus rool ja pedaalid on ???

Nii ... ja minek !!! ( ... teine kord kolida vlismaale !!! )
=

4 AUGUST 2009 = LAHKUMINE TARTUST

Einohh tore lennujaam: mingi kitsas koridor, ootamine mingis konteineris

Aga meeldiv yllatus oli see, et too tilluke lennuk mis Riiga lendas, lendas mugavalt ja oli seest OK
(tulin kunagi sellisega Soomest ja see raputas ja seest oli kole ja katkine).

4 AUGUST 2009 = RIIA

Pakk lks Riias otse ilma vhepealse vljav6tmiseta teise lennukisse, ja varsti Gatwickis olingi.

4 AUGUST 2009 = LONDON

Jeee ::: pilved !!! (OK: ilmast rgime veel onju) S6ber oli vastas, mul oli auto v2ljav6tmiseni paar tundi,
seega rkisime omi asju. Sain teada, et miljonriks ta saanud pole, ja ta sai teada, et tulin UK-sse td
otsima. Ta oli UK-sse ise tulnud kah alles paar kuud varem, ja alles ajas oma dokumentide asju.
Ta bulgaarlane, seega tal tleidmine eriti raske, kuna kuulub halba gruppi. Ka tema ei leidnud hetkel
tasuvat td ei Hisp-s ega oma riigis, nii nagu mina, kuid sai ta anda mulle palju head infot UK olukorra
kohta. Niteks soovitas ta mul alustuseks osta Lebara mobla liin jne. Ning rkisin ka temaga lbi,
et kui ma siin intervjuudel kin, et siis ytlen igal pool, et elan hetkel Londonis tema kodus ja samuti et v6in
pangas oelda, et sellel aadressil elan ... Siis lks ta tagasi Londonisse ja mina vriseva sydamega autorenti
v6tsin: easycar.com (Gatwickis millegiprast oli esindajaks Hertz) Kaks ndalat, VIKE neljaukseline
(kolmeukselises poleks ma vist mahtunud mugavalt magama), ilma A/C-ta, manuaal (seda kahetsen,
oleks pidanud automaadi v6tma) ilma lisakindlustuseta (seega kui ma ise oleks auto rikkunud,
v6i ISEGI KEEGI TEINE (!!!) siis oleks minu taskust lisaks linud 550 GBP), ilma miilide piiranguta (!!!)
kokku 287 EUR Nii, paberite vormistamine, ja siis yllatus: anti sama hinna eest suur esinduslik loom
A/C-ga, uus ja igati OK. Ma ei hakanud kah seletama, et olin tellinud viksema / odavamast klassist.

Ja siis lks s6iduks Ega mina olin enam - vhem kindel, et esimesel ristmikul panen matsu
aga ::: yllatus ::: esiteks juba Gatwickist vljas6it on eriti lihtne, aint ole teiste autode sabas ja jlgi silte,
mis ka k6ige viksemale beebile ilusti lahti seletatavad (v6i siis t6esti aitas mind see et olen Prantsusmaal
ja Hisp-s aastatega ikka sadu tuhandeid maha s6itnud). Noh ja siis kohe kurikuulus M25. Mul oli vaja kohe
M40 v6tta et Birm. poole uhada, aga lbi oma suure tarkuse ikkagi suutsin mere poole M25 v6tta,
nii et vhemalt poolteist ringi ikka ymber Londoni sai alguses tehtud, aga mis k6ige thtsam:
olin still alive. Noh siis sai ka esimese tunnikese jooksul kohe sealsete ummikutega tutvust tehtud,
pluss muidugi hooti vihma tibutamised igas tugevuse variandis,
nii et pool ajast kruti koguaeg klaasipuhastite kangi.
Kuulsad ringteed: alguses oli ikka veits hirmus, eriti kui mina yliaeglaselt olen vlimises reas,
teades et sedaviisi v6ingi sinna tiirlema jda ja rahulikult oma vljas6itu planeerida,
kuid sisemiselt realt ehk siis minu paremalt, v6is seda kah teha, ja no m6ningad
andsid ikka signaalidega pahameelselt mrku kah, ja kahjuks tekitasin ka paar ohtlikku olukorda nii.

S6idustiil oli mul siis selline, et parema ke kyynarnuki toetasin aknalauale ja parema kega siis
hoidsin rooli, vasak ksi aga oli kogu aeg kigukangil, seega, kui oli vaja ristmikul liigelda,
k2ike vahetada jne, siis yldse ei tekkinud seda kohtuavat jama, mis paljudel, et hakkavad parema kega
ust peksma et kigukangi jrgi haarata. Ning muidugi iga sekund ikka rgin iseendaga et olen UK-s,
siin on vastupidine liiklus, ole thelepanelik ja ra kihuta! Ja ma ise ka ei usu, et juba jrgmisel peval
olin nii harjunud liiklusega, et k6va kiirusega panin ise juba sisemistes ringtee ridades jne. Kord kyll tahtsin
ikka parema kega ksipidurit peale panna, ja alguses ikka auto juurde mines pidin m6tlema et kust uksest
nyyd sisse minna Ning oligi k6ik: alates kolmandast pevast k6ik super, ei mingitki probleemi liikluses
edaspidi. Yks m6istatus on aga minu jaoks siiamaani: mis on kiirteedel (minu m6istes highway aga neil
motorway) UK-s kiirusepiirang, kui tuleb aeglase ala l6pp? No mina s6itsin 80-90 miili tunnis (kui auto
ei valetanud), see kiirus tundus ilusasti teistega yhtivat, aga tihti kihutati ikka ka minust mda (eriti julmalt
panid sport-triipudega minid). Yks tegelane ytles mulle et piirang olevat 70!!!??? Kui aega saan, eks ma siis
uurin, mis see tegelikult siis on Muideks, vga kiftid on siti kiirteede helkurite systeemid, vga ilusad!

Liiklusviisakus: tpselt nagu olin eelnevalt netis lugenud: tahad ymber reastuda, antakse kohe tuledega
mrku, et lase kia, siis teed oma protseduuri ra, lehvitad nagu k6ik ylejnud. Vhemalt nii oli M25 peal,
kuid siinkohal pean aga mainima, et teistel kellaaegadel, teistes riigi osades, kus hiljem s6itsin,
oli ikka ka palju tyypilist tunglemist, ebaviisakust jne. Ehk kodune tunne nii elda
Niisiis, toosama 6htu, mil Gatwickist Birmi lhedale pidin s6itma, tegin M40 peal enne Oxfordi (vist)
esimese peatuse servisis, joogivesi muidugi viis korda kallim kui poes, kuid minu prioriteet oli kohe
mobla liin. Saingi selle: Lebara, kohe top-up 20 GBP, SIM ise maksis 10 GBP, kuigi olen kuulnud et
kui ostad kuskilt poest ja teed koheselt laadimise, siis liini saad tasuta? Ja neid odavaid SIM-e olevat
veel palju, Tesco, O2 jne. Panin Lebara oma vabasse telefoni ja oligi see teema lahendatud.
Tolles samas servisis oli ka ilus hotel, tasuta parkimisega, Londonist ehk aint tunni aja kaugusel,
ja tuba aint 34 GBP, mis mulle siis esimesel peval tundus toreda yllatusena. Jtkasin siis s6itu Birm suunas.
Nyyd seletan miks sinna Nimelt need kaks agentuuri, kellede jutule tahtsin minna,
olid m6lemad sealkandis. M6lemad vahendasid laotlisi suurtesse firmadesse,
yks Worcesteri DHL lattu, teine mingisse firmasse Leicesteri lhedal.

4 AUGUST 2009 = 6HTUL = WORCESTER

J6udsingi esimese peva 6htul Worcesteri, uudne yllatus oli siis minu jaoks teatud linnade lhedased kitsad
autoteed, piiratud k6rgete vallidega. Need on ka paljudel rongi teedel, kas on need myra t6kestamiseks?
Jalakijatele ega jalgratturitele eriti ruumi polegi. Igatahes mulle ei meeldi nad kohe mitte siiamaani,
alguses rritas see kitsikustes s6itmine vga. Worcesteris pold parkimisega probleemi, sydalinnas kohe
elamurajoonid, kus kohe nha et majad vlja rentida, seal ka kohe vabad kohad autodele. Nii, magasin autos
(elupstja: Eestist 80 krooniga ostetud magamiskott: paljudes kohtades tihti varahommikul oli ikka eriti
kylm, rekord: +7), = ja jrgmisel peval ilma ette helistamiseta s6itsin kohe sinna DHL lao juurde,
tahtsin ise veenduda, et tegu poleks mingi pettusega jne.
=

5 AUGUST 2009 = HOMMIKUL = WORCESTER

K6ik oli 6ige: kontaktisik, firma andmed jne. Kuid: tpakkumised olid juba otsas!? Kuigi minu neti teel
kandideerimisest oli mdunud ehk 10 peva. (Nyyd muidugi tean, mida thendab 10 peva siinse elurytmi
juures ) Anti visiitkaart ja eldi et helistagu yhe ndala prast, ehk siis on uusi kohti saadaval.
Siis helistasin sellesse Leicesteri firmasse, ei hakanud igaks juhuks enam niisama kohale s6itma,
6igesti talitasin: ka seal pold enam laotlisi vaja! Ja nyyd hakkas siis t6eline reis - :
Tahtsin kohe ookeani rde s6ita, et seal laevade alal td leida, ja plaan oli: Bristol!
Ja kuna ammu polnud meres ujunud, siis lootsin (oh mind lolli, m6tleb siinkohal UK asjatundja)
juba sama peva 6htul soojas ookeanis sulistada Nii, meeldiv s6it mda kvaliteetset motorwayd
l6unasse (suurte teede kvaliteediga olen siin rahul, kuid asulates on palju koledaid teid kah ikka),
Bristoli vljas6idud ajasin k6ik sassi ja maandusin naljaka nimega kohas: Weston Super Mare.

5 AUGUST 2009 = 6HTUL = WSM

Silme ees ngin juba ettekujutlustes palmipuid, valget liivaranda, t6mmusid poolpaljaid nitsikuid
kookose seest kokteile serveerimas jne Aga milline oli reaalne pilt??? J6udsin sinna hilja 6htul
kui juba oli poolpime ning rand: ilm oli nii kylm, vesi oli VGA KYLM, rand oli tyhi ja rpane,
keegi ei ujunud, k6ik oli tyhi, hotellid restoranid pimedad ja tyhjad, rannadush katki.

Ahjaa: laevadest ei kippu ega k6ppu! Uurisin siis kohalike kest et kus on k6ik see, mida lootnud olin?
eldi et olen valel ajal vales kohas
OK, teine autos, aga seekord ookeani rannikul, oo meri mu arm !!!

6 AUGUST 2009 = BRISTOL

Jrgmine hommik siis planeerisin teistkordselt Bristoli rynnata. Varahommikul astusin

WSM McDonaldsist lbi ja lootsin kuumi kartuleid saada: aga EI saa UK-s hommikuti McDonaldsites
kuumi kartuleid Jlle kiirteele, ja kuna kytust oli vaja, siis peatusin servisis. Seletan teile siinkohal
lusikateema lahti: see oli selleks kaasas (ikka metall-lusikas, ja ei teelusikas ega suur supilusikas,
vaid keskmine), et sellega saab autos syya nii poejogurtit, kui valmis tehtud salateid kui ka muid valmistoite,
mida poodidest ja servisitest osta, igati praktiline). Nii, servis WSM ja Bristoli vahepeal:
(muideks kytusehinnasiltidest ei saa ma siiamaani aru) hurraa: avastasin kogemata et neil on dush !!!
Ja reisi jtkudes saingi aru et teatud servisites ongi tasuta dushid (vist rekkameestele).
Oli see mulle alles hea uudis, thendas ju see, et ma ei pea hygieeni prast hotelle v6tma!?
Nii, pestud, habe aetud, hommikueine v6etud ning Bristol ootas. WOW vot see oli koht minu maitsele,
vesi ja laevad, ilusad v6imsad vanaaegsed ehitised jne. Ja milline sild ja milliste mgede vahel veel !!!
Ahjaa: fotoaparaadi akud oli mul nii tyhjad, et kui Worcesteris tahtsin yhest Aston Martinist reisi esimest
pilti teha, siis ei saanud sedagi, ja hiljem muidugi m6istsin, et ega polekski olnud aega esimesel ndalal
igal nurgal autot peatada, et pilte kl6psida.
Samal ajal oli kimas just 6hupallide festival, mis tundus, et sealkandis on iga-aastane thtis yritus.
No mul ji ta igatahes ngemata, aega pold.
Ngin palju postreid ja postkaarte, kust oli nha, et see on v6imas yritus igatahes.
Nii, parkimine Bristolis oli juba keerulisem, tuli auto pris kaugele jtta kesklinnast.

Alates sellest pevast kujuneski mul vlja selline taktika et iga uue linna keskosas kin 3-4 agentuuri lbi
ja kui yhelgi td pole pakkuda, et siis on ka enamvhem selge, et sellest linnast asja pole.
Mis puutub aga minu suurde lootusesse laevaehituse td leida, siis avastasin 6igepea, et UK-s pole
nagu Hisp-s et lhen sadamasse v6i suvalisse sadamalinna ja kylastan firmasid, siin on nad rohkem
hajutatud, Hisp-s on see teistmoodi, aga seletada seda oleks keeruline. Seega kisin kiiruga vaid
agentuurides, ytlesin tere, kas teil on hetkel pakkumisi warehouse-ides v6i factory-tes ja oligi k6ik.
Mu esimene selline pev oligi siis Bristol, ning agentuuris number kaks (arvan) kohe tibi ytleski: jah,
hetkel on vabu kohti TNT postittlus-laos. Kas Teil oma transport on ja kas olete huvitatud alustama
palgaga 5.73 ning me ei garanteeri Teile pikaajalist td, olge valmis selleks, et ehk olete seal firmas vaid
yhe peva. Vot siin tegingi vea Ma sellest kohe jreldasin et kogu riigis on selline olukord, et nii kerge
td leida ja ytlesin agentuuri beibele, et tnan pakkumise eest, kuid mul on hetkel m6ningad asjaajamised
l6unarannikul, kuid yhe ndala prast, olen n6us uuesti intervjuule tulema. Tibi andis visiitkaardi
ja ma lahkusin. Tegelikult oli see aga poolenisti isegi t6si. Asi selles, et juba jrgmise peva hommikul
pidin ma olema St.Austelli lhedal yhe laevaehitusfirma intervjuul, sain sellest teada alles eelmisel peval,
olles helistanud yhe netitkuulutuse peale. Plaan oli siis selline et kui St.Austellis lheb halvasti,
siis hakkan pev-pevalt tasapisi linn-linna haaval mda rannikut Londoni poole s6itma, et noh Bristolisse
v6ib ju iga kell tle minna!? Ei mleta mitmes byroos Bristolis kisin, arvatavasti 3-4-5 nagu igas linnas.
Yks paha asi meeles Bristoli kohta: mingi supermuuseum, tohutu rahvas jrjekorras,
nii pikk ja aeglane piletisaba, et kohe sgi-joogi putka on k6rval ja k6ik ostavad sealt midagi
selleks ajaks kui oma sissepsu ootavad, ja mida nad prygiga teevad (loomad)?
K6ik vedeleb seal ilusa linna ilusa muuseumi ilusate turistide jalgade all ilusasti maas

interneti teema: kuna mul endal wifiga lpparit kaasas polnud, kuid emaile pidin iga pev
kontrollima, siis kartsin, et iga 30 min eest kuskil tuleb m6ni GBP vlja laduda, kuid siin oli jrgmine
meeldiv yllatus: igas suuremas asulas sain raamatukogudes tasuta kasutada netti, tavaliselt ei pidanud isegi
kasutajaks registreerima, arvan et kogu reisi ajal kasutasin raamatukogude netti 5-6-7 erinevas linnas,
kuid maxin vaid yhes kohas: St.Austell: yks tund 3.6 GBP.

Bristolis siis sain netti, ja kuna agentuurid olid kiiresti lbi kidud, siis m6tlesin et kasutan vaba aega
(ikkagi tpev ju) veel praktilisemalt ja uurin kuidas on selle kurikuulsa pangaarve avamise teemaga.
Oi kui ilus linn ikkagi, midagi Genova taolist. Sisenesin Lloydsi. Mul oli trykitud e-mail ja visiitkaart tollelt
Worcesteri DHL vahendajalt, selles e-mailis oli ka kirjas et tintervjuule kaasa v6tta pangakontonumber.
Pangas teenendas mind Bristoli Lloydsis minu suureks yllatuseks pakistani v6i india onu, kes rkis halvasti
inglise keelt!!!??? Igatahes ytlesin talle, et olen eestist, UK-s elan alates yleeilsest s6bra juures Londonis,
ndala prast on mul tintervjuu Worcesteris DHL-s ja pean endale UK-s arve avama, sest DHL tahab nii.
Siis t6mbasin suure zhestiga vlja ymbriku oma reisirahaga ja ytlesin, et sooviksin ka natuke peenraha
arvele hoiule juba panna. Igatahes too aasia onu oli nii loll, et ta sai aru, et ma ttan selles DHL firmas juba
ja kui ta veel ngi et ma kohe 250 GBP arvele tahan panna, siis oli ta eriti uhke et panga tlistest just tema
mulle arve saab avada. Lisaks pakkus ta mulle 8 GBP eest kuus igasugu kindlustusi (kui keegi varastama
minu mobiil siis tema adma mulle uue, kui mu autu teel rikki minema, tema parandama, kui mitte korda teha
oskama, siis tema tasuta mu autu parandusse viima jne) ja deebetkaarti takkaotsa, kirjutasin sajale paberile
alla ja arve Lloydsis oli avatud. Ei mingeid gaasi ega elektriarvete ega sissekirjutuste ega tlepingute
ettenitamisi. Ja p6rutasingi kohe Bristolist l6unarannikule, 6htu eel tipptunni ajal j6udsin sellisesse kohta:
Torquay, oli v6imas ummik, kant ise meenutas juba (Hisp) lhedust, ilusat loodust ngin kah sealkandis.
=

6 AUGUST 2009 = 6HTUL = TORQUAY

ookeani res siis lksin baari et juua tassikene head inglise teed ja laadida moblat.
Tee oli muidugi tielik solk ja siis tuli uus yllatus: elektriteema egas mina muidugi teadnud et siin kolme
haruga teistmoodi stepslid on, ja siiamaani ma ei tea, kas seinast tuleb 110 v6i 220. Probleem igatahes oli
suur: jrgmine hommik oli thtis intervjuu ja mobla oli vajalik. Kuskilt ei leidnud ma ka netti hilja sel.
Sattusin piirkonda, mis oli nagu Benalmadena (Hisp) = jahisadam, diskoteegid, noored l6ugavad
ja pidutseval igal nurgal. Vajusin suvalisse hotelli ja kysisin et kas neil on tasulist netti (olin mingis hotellis
selliseid myntidega kompuutreid juba ennem ninud), tdi ytles et neil pole. Rkisin siis et mul mobla ei
tta ja problem suur. Tdi lasigi mind enda hotelli reserveerimis-arvutisse ja trykkis mulle tasuta
tintervjuu meili vlja, kus oli pikk seletus tandjalt, et kuidas tema juurde intervjuule s6ita. Vedas.
Vot ma enam ei mleta, kuskandis tol sel magasin aga jrgmisel hommikul olin juba edelas teel
St.Austelli. Aga mida ma s6idu ajal ngin: superkoht Plymouthi lhedal, need sillad ja j6gi!!! Kui keegi
on Lissabonis olnud, siis teadke et efekt oli sama jahmatama panev, ja ookean ning laevad ... Yhes suunas
pidin sellel sillal yhe GBP maksma / imetlemiseks aega polnud / kihutasin St.Austelli suunas edasi.

7 AUGUST 2009 = ST. AUSTELL

Loodus oli ilus, s6itsin ja vahepeal nitas varahommikul kuskil auto vlitermomeeter ainult +7
Ahjaa: tol peval sain siis esimest korda ilusat ilma nautida!
Intervjuu l2ks ylihsti, tegu oli firmaga kus vga oleksin tahtnud ttada, ja ylemuse kitumise jrgi paistvat
ma ka sinna sobivat. Lubasid vastata 6 peva jooksul. St.Austellis siis ajasin jlle netis asju
(seal oligi see kallis raamatukogu net), kisin ka 2-3 agentuuris kuid td polnud kellelgi pakkuda,
kyll aga ngin McDonaldsi reklaami, et neil rahvast vaja : )

LIDL-ist ostsin toitu ja sain teada et UK Lidlites ei ttanud ei eesti deebet ega
krediitkaardid, kyll aga saab nendega ilusasti maksta ASDA-s ja mujal. 6htu eel ji mulle tee peale yks tore
rannake, seal kis aga parajasti uute hotellide ja elamute ehitamine. Igatahes kisin ujumas, nii kylm vesi oli,
et paar minutit olin vaid vees. Vesi pold nii soolane nagu Vahemeri ja nahk peale ujumist kipitama ei
hakanud. St. Austelli mingis telefonide poes tehti mulle teene ja laeti mu moblal tasuta aku tis, hea,
et mu telefon vajab vaid 3 tundi laadimiseks, ja siis saab yhe ndala lbi
Siis: JALAD! Mul olid kasutuses hea firma nahk-kingad, milledega olin juba paar aastat mugavalt kinud,
kuid ikkagi olid mul reede 6htuks jalad tielikult katki k6nnitud.
Nii, ndalavahetus oli algamas, mis thendas, et agentuurid kinni ja Londonist olin liiga kaugel, et s6bra
juures olla ja kui esmaspeval oleksin pidanud kohe St.Austelli naasema, siis oleks Londonis kimine old
eriti m6tetu. Kuid mul oli ju pikesepaiste ja ookean ning jalad vajasid puhkust, seega

8 AUGUST (LAUPEV) 2009 = PLYMOUTH

Teine ilusa pikeselise ilmaga pev. Nautisin natuke selle linna ilu, ja siis tahtsin otsida toredat randa,
kus ujuda ja puhata ning ei 6nnestunud see mul ennem kui:
9 AUGUST (PYHAPEV) 2009 = EXMOUTH

Kolmas ilus ilm jrjest, olin pool peva Exmouthi rannas. Sai isegi normaalselt ujuda, sest rand pold
avamerele ja seega vesi oli ypris soe. Kuna pikesekreemi mul pold, siis olin enamuse aja varjus, kuid
Teema kordus: JALAD! Niisiis, mul olid ostetud poest varabavahepltud, et jalad saaksid kingadest puhata,
aga jrgnevaks pevaks oli olukord selline, et need neetud pltud h66rusid jalad katki teistest kohtadest, ning
otseloomulikult too tore pike k6rvetas mul tervest kehast kuidagimoodi ra justnimelt jalalabad n6nna et
need lausa paiste lksid esmaspevaks!!! Kingi igatahes enam kanda ei saanud aga intervjuudel oli ju vaja
edasi kia. Ahjaa: auto pedaale vajutasin paljaste jalgadega. 6nnestus aga yhest poest osta yliodavalt valged
memme-taadi spordipapud, mis isegi mingit moodi mu riietusega kokku sobisid ja saingi nendega lonkamist
varjata ning agentuurides edasi kia.
Kokku paranesid mul jalad vist yle kolme ndala, kindlasti oleks see protsess kiirem olnud, kui juba yks
ndal hiljem tollest pikesep6letuse saamisest poleks ma pidanud hakkama iga pev turvasaapaid kandma

( Exmouthi ranna parklates silt: autodes magamine keelatud ? ! )

Muideks: seedimine siiamaani OK, arvestades, et korralikku toitu pole ammu saanud, kord pevas ikka
erinevates kohtades ostsin ka midagi kuuma, kas siis friikartuleid vms. Seal lhedal ka tore Exeteri Service,
kus korduvalt dushi all kisin. Thelepanek: Exeteri Servisis yhes poes 3 liitrit joogivett 1 GBP, k6rvalpoes
neli korda kallim. Exeterist s6itsin kah korraks lbi (parkida oli v6imatu), ilus vike linnake,
vanaaegne center jne. Silma ji veel, et parkimistrahvide-inimesed ttasid usinasti isegi pyhapeviti.

INFO: motorway servisites (niteks M5) parklates tasuta parkimine kuni 2 tundi,
ju siis just tpselt selleprast et inimesed seal siti ei magaks ???

10 AUGUST 2009 ::: kodune tunne ::: RAINING AGAIN !!!

Millalgi reisi ajal avastasin enda jaoks superstoorid suurte asulate lhedal, nitex Tesco Extra avatud
peaaegu pevaringselt!!! Sellistest kohtadest saab ka osta valmistoite, mida hea kiire ja mugav autos kaasa
v6etud lusikaga (hehee) syya ja siis kohe edasi s6ita

Ajavahemikul 10-11-12 august kisin siis agentuurides td otsimas

(tulemusteta muidugi) jrgmistes kohtades:

BOURNEMOUTH

Seal ehtne avar rand, ilm oli kuum, rahvast ujus palju, aga mina rahvarohketes randades ujuda ei tahtnud.

SOUTHAMPTON

Selles linnas ostsin 1 GBP eest mobla laadijale adapteri, muidu maksab 3-4-5 GBP. Thelepanuvrne oli
liiklus: nii palju parkimismaju, et linnas ummikuid pole, liiklus sujuv ja kuskil tnaval pargituid autosid eriti
polnudki. Mina jtsin selles linnas auto siis rekord-kaugusele / kui siiamaani oli teistes kohtades mul auto
tavalistelt tasuta tsoonis pool tundi kesklinnast, siis Southamptonis oli vist k6ige lhim koht tunni aja
jalutusteekonna kaugusel. Yhes agentuuris oli minu yllatuseks pakkumine laevaehitustehasesse,
kandideerisin, kuid vastatud pole siiamaani Alustuspalk muideks yheksa ja pool GBP tunnis.
Kui ma 6igesti mletan, siis Exeterist Bournemouthini on aeglane ja kitsas ja ummikuterohke tee!

Southamptoni relinnas sain ka (vist) trahvi, olin tsoonis, kus olin kindel, et oli 40 piirang,
seega s6itsin 45-ga, aga tuli vlja et oli 30 tsoon ja ngin kuidas yhel hetkel kaamera shvatas,
eks nis, mis teema selle trahvi maksmisega rendifirmale tuleb

Vahepeal 6nnestus mul ujumiskoha otsingutel ra eksida Noss Mayo prap6rgu kanti,
kus tulemuseks oli vga ylisalajane Stoke Beach : P / tegu oli eriti vgeva kohaga. Muideks parkida ei saa
kuskil, sest avalikus parklas kohta vaid kymnele autole, minu eest just yks lahkus sel momendil, kui sinna
j6udsin. K6ik on eriti private seal, aga see eest nauding !!! Seal on vesi soe = kivirahnude vahel pooleldi
seisev ja pike kytabki teda siis m6nuga. K6ik tundub olevat ebaseaduslik, tualetid, dushid ja vetelpste
puudusid igatahes Koht on ise ymbritsetud mingitest eriti imelikkudest konteiner-elamu-rajoonidest.
Mulle on need kyll vga vastumeelt. Kui ma britt oleks, lendax ikka vahemere rde. Ngin selliseid
private asulaid vagun-elamutega veel m6ningaid UK l6unarannikul ja nad k6ik olid valvuritega
suletud ja eriti kaunites salajastes kohtades, kuhu eriti teed ei taha viia ja sildid ei taha juhatada

12 augustil, kui ma kuskil mujal siis polnud td leidnud ja see St.Austelli laevafirma kah polnud helistanud
(pole ta seda teinud siiamaani, kuigi pidi vastama yhe ndala jooksul), olingi p6him6tteliselt valmis selleks,
et naasen Eestisse tyhjade ktega. UK-s oli mul aga veel aega olla tervelt ndal, Londonist p6hja poole
(ega Londoni linna) ma aga minna ei tahtnud. Ahjaa: Bristoli TNT-vahendajale helistasin, need kohad olid
kah juba tis. Londonis niisama s6bra juures vedeleda kah ei viitsinud, seega otsustasin ette v6tta kagu.

Esimene tundmatu koht, kuhu 13 august (KOGEMATA tnu sellele et valesti s6itsin)
sisse sadasin, oli mingi n6me (n6me seeprast, et tundus alguses lihtsalt inetu tstuslinn) =
=

MAIDSTONE

Pike vhemalt paistis selles koledas linnas r66msalt. Auto sain ilusti kesklinna lhedusse parkida, ja v6tsin
agentuurid ette Sydalinnas tundus neid olevat lausa viis-kuus (mis vikese asula kohta on kummaline),
kohas number kolm aga minu tyypilise warehouse-factory kysimuse peale vastati JAH. Nyyd ma enam
omi vanu vigu ei korranud. Kysimuste peale, kas olen kohe saadaval, kas isiklik transport on, kas
dokumendid on kaasas, kas turvajalan6ud on, kas HI VIS vest on jne: k6ikidel vastasin JAH.
Tegin testi (agentuuride testid olid umbes selleks, et teada saada, mis tasemel ingl keelt rgite, kas olete
loom v6i inimene ja kas sajani lugeda oskate jne, minu oma oli nii lihtne et k6igepealt minut aega m6tlesin
et kus konks on, seda aga polnud), tund aega hiljem ksti naaseda, tegingi seda, ja leping oligi vormistatud,
et alustada DHL laos alates 16-ndast augustist ises vahetuses.
No siis lks lahti: kohe esimene ettejuhtuv immigrantide poe aken, esimene ettejuhtuv toarentimise kuulutus:
samapev vaatama, jrgmine pev sisse, ylejrgmine pev rendileping taskus. Siis agentuurile ja pangale
oma uus aadress, deebetkaardi tellimine sellele aadressile / turvajalan6ude ja ttunkede ost (yliodavad siin).
Vabal ajal s6itsin huvi prast rannikule, ja ma ei kahetse: tee mis viib kohta nimega Sheerness (A249), no
seal on selline sild, et ma kisasin omaette r66must kui sellest yle s6itsin, oleks see sel juhtunud, siis
poleks ma muidugi arugi saanud, et sillaga tegu on. Rand ujumiseks ei k6lba, on liiga tstuslik, seega
saastatud, kuid korjata saab sealt tohutult kauneid karpe ja kivisid, ning on seal lhedal veel kift koht
Queenborough, kus saab auto kaile jtta ja merd ning laevu imetleda.

Jrgmisel peval, 14 august reede, pidin ma minema uuesti agentuuri (ise t turva-koolitusele vms),
kuhu aga teetde ning tagatipuks veel valesti s6itmise prast hilinesin. Tulemuseks oli see, et pandi mind
tle hoopis pevasesse vahetusse hoopis teise firmasse, hehee

Tagasilennu, mis mul oli ostetud vist 19 augustiks, kinkisin netikuulutuse lbi yhele teisele eestlasele,
too ei elnud isegi aithh mitte !

Hakkasin teenima 6 raha tunnis (riigi seadus oli vist miinimum 5.73) / yhe ndala palk arvutati
kohe alguses valesti, anti hunnik lisaks ... Riigi parimad tundusid tol ajal olevat:

randstad / manpower / bluearrow / kellyservices

Mina ttasin Blue Arrow heaks, teada sain aga et toimisid ka need = jark / mc-personnel

Palka anti iga ndal, dokumentidega oli k6ik korras jne. Kuna mul UK-s oli too esimene tkoht, siis nad
aitasid ka WRS+NI teemaga. Kysisin millalgi vaba ndala, et Eestis kia, anti ilma probleemita. Kyll aga ei
teadnud ma siis veel midagi maksupoliitikast, igatahes, mult v6eti tol ajal ylivhe maha. Ahjaa: ka mingi
omaette kindlustust maksin neile veel, vist kaks ja pool GBP ndalas. Olin kuulnud aga 6udusjutte,
et millalgi peab hakkam maksma 20 protsenti makse ??? Teadsin et siis oleks seal kyll ttamisel m6te
kadunud , sest palgad algasid 800 GBP yhes kuus ktte. Olenevalt, kuhu Sind saadeti, siis v6is saada kerge
t ja pealekauba sai teha ka yletunde. Ma olin alguses kaks peva normaalses laos, kuid alates
kolmandast pevast olin yhes firmas, mis paljude arvates oli 6udsaim maailmas (umbes nii arvasime ka mina
ja veel yks Kohtla-Jrve eesti-venelane, kes seal ttas) ... See oli pakkimis-firma, kus ttempo oli nii kiire,
et peaaegu polnud aega hingata (olukord oli vga lhedane Charlie Chaplini filmi Modern Times sellele
stseenile, kus ta vabrikuliini taga on). Esimestel ndalatel oli veel OK, kuid siis hiljem t6stsin 23 kg kaste
(paar tuhat tykki pevas). Enamikul oli t ikka kergemat sorti ja tnu sellele tegid nad ka lisateenistuse
eesmrgil yletunde, ma aga olin nii lbi, et tegin tavagraafiku. Tkaaslasteks enamasti olid muidugi
poolakad ja ltlased (kummaline, et seal yldse m6ni UK kohalik oli!), kelledest pooled olid harimatud ja
pahad, solvasid ja ropendasid, ingl. keelt ma seega eriti juurde 6ppida ei saanud
Poolakaid ja ltlasi oli tolleks ajaperioodiks UK-sse tulnud nii palju, ja selleprast t saamisega tol hetkel
nii raske oligi! Kusjuures ajalehtede artiklite jrgi, mida lugesin, tundus et alates 2010 aastast t6eline
6udukas UK-s alles algavat (muudkui koondati jne)!!! Me firma asus kohas: Paddock Wood,
rongiga oli hea minna: 20 min / Paljud ttasid otse firmas, paljud lbi agentuuride. Mu tervis pidas vastu
tnu veenisukkadele. Sama aasta kevadel oli mul veenilaiendi operatsioon ning sain siis teada mis asjad need
v.sukad yldse on. Igatahes, k6ikidele, kelledel istuv (rekkamehed kah muideks!) v6i seisev t: soovitan
konsulteerida oma arstiga seda v.sukkade kasutamise teemat, minu puhul tegid nad imet!
Elu-olu oli nii, et yheinimese toad 250-300 GBP kuus = (mul oli kohe alguses mitu elukohta vhese aja
jooksul) = ei ole midagi head, esialgu pidin aga nendega rahulduma. Raha teema kohalt veel niipalju, et tnu
sellele, et mul ei kulunud midagi nende asjade peale: restoranid diskoteegid tubakas alkohol autoomamine,
siis just tnu sellele isegi selle miinimumpalgaga (ilma yletundideta) sain 250 GBP yhes kuus k6rvale panna.
Alguses oli prioriteet tehtud kulutused tasa saada, ja siis igal vabal momendil paremat tkohta otsida.
Maidstone, kus elasin = (juba kohe alguses tutvusin seal ka yhe eestlannaga) = oli rpaste haisvate kesklinna
tnavatega, kuid 6nneks sain kodu lhedal jalutamas kia j6e res ning pargis. Mul oli yldse sellest riigist
ikka palju parem ettekujutus, kuid hiljem olin pettunud, arvasin et seal pole peaaegu kuritegevustki, kuid
need tohutud roimad millest ajalehtedes rgiti, ning suurrahva labasus oma lollide staaride sekselu vastu
huvi tundmisega, tyypiline poliitikute tagakirumine ja lollid TV-programmid ja pop-raadiojaamad mis
ketrasid yhtesi samasid lugusid kymme korda pevas, (sama efekt mis Hisp-s, et palju oleneb sellest, milline
eluviis ise endale kujundada ja mis seltskondades liigelda, ning nii nagu siin ma ei talu sydalinnasid, nii oli
ka Hisp-s et Madridi ega BCN keskosadesse eriti ei tahtnud)
=

VAHEINFO :

Notting Hilli karnevalil kisin: oli sama ge, kui BCN Carlinhos Browni peod. 6htu hilja vist
oli ikka taplemist ja tagaajamist (ajakirjanduse p6hjal) aga ma lahkusin vist seitsme paiku 6htul.

Kliima: poolteist kuud, mis UK-s alguses olin, oli mul peaaegu koguaeg olnud piksepaisteline ilm!
2009 september teises pooles aga hommikuti jahe, peval sai aga T-srgiga kia.

Kiirteemaksud: ainuke mis mina maksin riigi peale kokku: edelas sillal 1 GBP

Yhistransport UK-s: olin rahul, vahest oli rong rpane aga yldiselt OK. Korra kasutasin ka taksot,
15 min linnas6itu (juht aitas ilusti ka pakkidega) 7 GBP, oleksin arvanud et 20-30.

Rendiautoga kahe ndala jooksul s6itsin maha 1700 miili (kui auto ei valetanud), t-otsingute jaoks
kulus enamik: vhemalt 1200. easycar v6ttis kohe oma raha ra ning Hertz omakorda
eemaldas krediitkaardilt 3000 EEK (avastasin selle puhtjuhuslikult vljav6ttest).
Need olidki liiklustrahvid, posti teel saadeti Eesti - - - kolm trahvi ! : D

Liikluse panin thele sellist asja: s6ites suurtel teedel (M) k6ige vasakpoolsemas reas, ehk k6ige aeglasemas:
kohtades kus vasakult tuleb autosid juurde lisaks ja puudub pikk kiirendusriba (niteks bensukast s6idetakse
peale jne.), oled rooli taga rahulik, teades, et seal kedagi Sa ei sega Oli palju aga selliseid olukordi:
juurdetulijad on ylimalt harjunud sellega, et siinne tavas6itja kohe viisakalt reastub paremale, et uutel peale
lasta s6ita, seega nemad julmalt s6idavadki peale, ja seega ma mitu korda olin sunnitud kitselt paremale
reastuma, kui keegi ette tuli vasakult.

Vaibad kodudes (KLEEBITUD!): einohh: igal pool: treppidel, p6randatel ja yhes hotellis vist isegi seintel!
Kas olen mina loll v6i on neid tegelikult kah halb puhastada? See on ju nii ebahygieeniline, kui elutoas kus
koguaeg pizzat nritakse, toiduplekkidega vaibad on kinni liimitud?

Sealsed delikatessid minu jaoks tol ajal olid:

oranzh juust, OREO kypsised, DR.OETKERI poole kilosed yoghurtid, MAGNUM jtised.

P6nev koht tol ajal UK-s netis shoppamiseks oli : argos

2017 aprill, kui seda raamatut kirjutan, on ikka hea meel, et UK reisi kohta
tegin juba esimesest pevast alates mrkmeid. Juba paar kuud hiljem olid pooled asjad ununenud!

2009 OKTOOBER : ESIMESES POOLES : olin paar ndalat Eestis, siis UK-s mingi aja tta ...

24-25-26 oktoober 2009 siis teostasin interneti teel umbes 55 kandideerimist, selle tulemusena
(pange thele statistikat!) umbes viis lao-transpordi-firmat vastasid viisakalt EI ning yks laevaehitusfirma
L6una-Inglismaalt oli minuga ndal aega telefoni ja e-maili teel kontaktis, tundus igati huvitatud minust
olevat ja siis eldigi, et kutsutakse intervjuule, kuid peale seda yhe hektega vaikus! ... Toredad inimesed
ikka K6ik 55 kandideerimist olid minu kodulinnakesest kaugel, aga samal esmaspeval, 26 oktoobril
astus mu tuppa sisse korterikaaslane ja ytles et helistagu mina mehele nimega Tom, et tal on td
Nii, haarasin telefoni ja helistasin: tuli vlja, et onu Tom oli agentuuri tegelane. Igatahes: jrgmine pev
oli mul juba yhes Maidstone agentuuris, kus ma kunagi varem polnud kinud, registreerimine ja testid, ning
ylejrgmine pev, ehk kolmapev 28 oktoober juba treening uues firmas ning 29 oktoober juba alustasin
katseajaga ttamist Kaubanduskeskuste kett Morrisons, kellel olevat 117.000 tlist (Hispaanias
kunagi ttasin just samasuguses laos, kellel 100.000 tlist), avas uue kesk-lao selle v6imsa silla juures,
mis jb Sheernessi ja Maidstone vahele, toosama sild, millest olin kunagi paar korda yle s6itnud, ja mis
ylivga kift kogemus ja vaatepilt on Lugesin veel netist et koht valiti strateegiliselt igasugu thtsate
kiirteede lhedale. 6nnestus mul siis kogematta pressida ka end sinna!
Minu jaoks oli tol ajal yks probleem see, et Maidstonist polnud sinna Morrisonsi uude laokompleksi head
otse-yhistransporti, kusjuures ladu ise otseloomulikult asus rongijaamadest kaugel keset ei-mitte-midagit.
Seega v6tsin ndalaks ajaks rendiauto. Tellimus ja makse jllegi easycarile, kuid vljastajaks osutus soliidne
Europcar Maidstonis. Nali oli veel see, et Europcar andis mulle tuhat miili s6itnud pooleldi tuunitud
sportauto Kahjuks mootor oli lahja, aga kyll oli tore ikka uhiuue autoga s6ita
Nii, t juures k6ik siis mingi aeg oli OK: uhiuued installatsioonid, puhketoad, anti uus vest, uued jalan6ud,
kindad jne. Tkoormus oli tiesti inimlik !!! Valida anti mulle kohe pevase ja ise vahetuse vahel. V6tsin
pevase, sest ine tasu olevat vist old ainult natuke roehkem. Oleks see palju k6rgem olnud, siis ehk oleksin
-tle hakanud Kohe esimestel pevadel muidugi hakkasin otsima elukohta tle lhemale, kohtades
Iwade, Kemsley ega Sittingbourne see kiiruga ei 6nnestunud, seega peilisin vlja piirkonna, kust olid otse
rongid: Chatham ja Gillingham. Koos Rochesteriga moodustasid need tohutu urbanisatsiooni-ala. Juba
neljandal novembril kolisingi Chatham_isse. Seal rentisin siis tuba ehtsate inglaste maja-boksis. Kokku
tolleks ajaks oli see mul Inglismaal juba kolmas kodu: esimene oli ltlaste ja poolakate majas, teine
Bangladeshi rahvaga. / Eluke tiksus edasi ... Jalutasin ... Millalgi kisin autoga Sheernessi teokarpide-kivide
rannas ning Queenboroughi kail nostalgitsemas ja vanu aegu meenutamas. Too elukoht ... hurra...
... oli vga lhedal merele, noh ja laevu oli seal ka pris omajagu Lootsin vga laeva-alal leida kunagi
td sealsamas (Tundus et turismi harrastamiseks oli seal kah palju tegevust.) Tl kimine oli halb:
et alustada hommikul td 9.30, selleks pidin rkama 06.30. Iga hommik 20 minutit rongis6itu ja kahjuks
viis kilomeetrit jalgsirnnakut, 6htuti muidugi jlle sama 6nneks fyysiline koormus t juures oli nii
vike, ja ka moraalset psyhhoterrorit polnud ei ylemuste ega tkaaslaste poolt (vhemalt esialgu).

millalgi aga helistas mu esimene agentuur ja kutsus mind tagasi tle sellesse 6udsasse
pakkimis-firmasse ! : D

29 NOV. 2009

kolisin tkoha lhedale, nimelt 15 min. jalutuskiku (uus elamurajoon minu suureks r66muks)!
Seega peale tohutu aja kokkuhoiu ei pidanud ma kulutama yhistranspordile.
Polnud vajadust ka omada autot!
Ei pidanud ka elama r6vedas linnas, kus rpased tnavad kerjuste, narkarite ja joodikutega.
45 min. jalutada ning olin rongijaamas, millel hea yhendus London Victoriaga. Ning pealekauba:
meil oli t juures oma skla, kus tis-komplekt-l6unaeine maksis 2,25 raha, ja kaasa sain osta
salateid ja v6ileibu, seega kadus mul ra ka kokkamise ning shoppamise vajadus vabal ajal.

oktoobri l6puks ometi saabusid ka vihmade moodi vihmad, kyll aga hooti ja vahest harva.
Too yleujutus, mis teistes UK osades oli, mind ei puudutanud.

Plaan oli siis 2010 kevadel hakata jlle laevatd otsima ...

=
Tihti t juures UK-s erinevates firmades m6tlesin, et kuidas firmad v6tsid tle 50 aastaseid naisi, kes ei
rkinud ei vene ega inglise keelt, kuid mul nii raskeks osutus seal t leidmine. Millalgi hiljem vist
lahendasin mysteeriumi: lyhikese aja jooksul UK-s kandideerisin umbes 60-le laotlise kohale, lisades
oma CV, kelledest td ei andnud ykski. Kaks agentuuri aga, kes mulle td andsid, polnud mu CV-d
ninudki, millest ma jreldasin, et lihttlisteks parema meelega v6etaksegi inimesi, kelle puhul on enam-
vhem teada, et neil pole lootust samal ajal saada paremat tkohta! See tundub igati loogiline ju? Kui mul
oleks oma firmasse vaja lihtsat liinitlist, kohusetundlikku ning pikaks ajaks, siis t6esti ei v6taks mingit
yleharitud proffi (muideks siinkohal ei rgi ma endast, sest mul niteks ylikooli haridus puudub), kes
tuleb majandus-surutise prast, sest teada on ju, et see inimene samal ajal teeb k6ik v6imaliku, et minu
firmast ra minna oma alale tagasi!? Ja muideks aastaid hiljem ... tegin katsetuse ... v6ltsisin oma CV-d.
Eemaldasin k6ik k6va ning seletasin, et olen terve elu vaid lihttid teinud ... ning kohe hakkas
tpakkumisi sadama !!!

Nali: s6itsin UK-s rongiga tle minnes tihti lbi kohast nimega Rainham, ja t6esti tundus, et seal alati
sadas EI - mitte sinki, vaid vihma ikka! Kirjade jrgi aga oli minu peatusest veel edasi koht nimega
Snowdown, peaks siis uurima minema, kas seal saab aastaringselt suusatada, kuna pidevalt sajab lund?
=

17 DETS. 2009

paar peva varem lks jrsult kylmaks, temperatuur natuke alla nulli, lombid js, aga too pev (!!!)
LUMETUISK !!! Ja mina veel arvasin, et seal riigis nevad inimesed lund vaid unes

26 DETS. 2009

Korterikaaslased viisid mu sellisesse kohta shoppama: ashford designer outlet

Pold mitte paha poole hinnaga hid jalatseid ja riideid osta

Aastavahetus Londonis: 2009 / 31 dets. 6htul kella seitsme paiku rong Sittingbourne-ist Victoriasse, rong
pooltyhi! Oli ka plaanis autoga minna, kuid teadmata, kuidas saab olema liiklus ja parkimine, matsime selle
idee maha. Victoriast jalutuskik Buck. Palaci juurde, sealt Traf. platsile: h6re j6ulukuusk, tuuakse alates
Teisest Maailmas6jast Oslost, mingi traditsioon Sydalinn autodele suletud, rahvast 20.30 paiku juba
tohutult, politseinike massid. Suund j6e rde, kottide lbiotsimine: veepudelit ra ei v6etud ning ei uuritud
ka, kas seal sees vodka. Kell 21.15 asusin Eye vastaskaldal positsioonile. Rahvast sadades tuhandetes,
k6laritest spets-aasta-vahetuse-raadio-programm. Nii kui j6udsin m6elda, et milline solk leinamuusika, nii
ka kohe umbes 21.30 paiku hakati laskma korralikku peotympsu, DJ tervitas rahvast ja umbes 22.00 paiku
lks t6eliseks peoks: kuuvalgel keset Londoni tnavat. Eye sras erinevates vrvitoonides. Paar minutit enne
sydad pandi makilint seisma, viimased 60 sekundit seda kriisi-aastat jooksid siis yhe maja seinal, ja
viimased kymme sekundit kisas rahvas r66msalt kaasa, lootes et 2010 tuleb ehk parem? Nii ja siis krts
myrts ning yheksa minutit ylikaunist ilutulestikku ning shampuse ja 6lle hoovihmasid. Olin end sttinud
kohta, kust siltide jrgi oleks pidanud peale sydad kohe ilusti vlja saama, ning 6nneks oli see ka t6si.
Igatahes 00.20 (samal hetkel hakkas lund sadama, rahval l6bu laialt) panin kohe ajama, kiiresti olingi tagasi
Victorias ja 01.15 rongile sain isegi istekoha. Jin vga rahule, nyyd on puudu vaid NY ja Rio

VAHEINFO :

Seletage, mida see thendab, kui poes kaardiga maksmise ajal myyja kysib: Do You want a cash back?

Hispaanias elades 6ppisin elult seda, et kui ttada ylisuures ettev6ttes, siis v6ib juhtuda nii, et yksk6ik kas
oled hea v6i halb tline, keegi ei pane seda thele Ka UK-s oli see n6nna. Tolles Morrisonsis juhtus
selline asi, et paljud agentuuri tlised (ka m6ned need, kes minust vhem aega olid firmas olnud) said
ametliku tiskohaga Morrisonsi lepingu, millega kolme kuu prast kaasnes 15 protsendiline palgat6us!
Nende 6nnelike seas oli inimesi, kes peaaegu yldse ei rkinud inglise keelt ja olid muidu yldse halvemad
tlised kui mina. Mainimata ei saa ka jtta, et otseloomulikult said ka oma tahtmise tiesti ehtsad pugejad!
Jlk lausa!

Nyyd aga ... aastaid hiljem ... saatus ??? kui ma oleks sealt saanud ametliku tiskohaga lepingu,
kas oleksin seal ikka veel ? : D

Veel miskit kentsakat: tol ajal ka v6idi UK-s kysida: do You have home office? Mul tuli alati tahtmine
otseloomulikult vastata, et pole mul ei kodu ega kontorit, kuid m6eldi j2rgmist: on Teil WRS?
=

MRTS 2010

Merenduses hooaeg alanud, umbes 15-sse kohta kandideerisin, kuid ei nkanud, kyll aga lausa pooled
vastasid viisakalt ei-ga! Eelpool mainisin et esimeses tkohas olin shokeeritud ltlaste ja poolakate
harimatust ning ebainimlikust kitumisest, kahjuks pidin hiljem t6dema, et see juhtus nii ka minu kaaslaste
seas prstpoole tolles Morrisonsis: alguses olid k6ik uued ja midagi sellist ei toiminud.

V6tsin halvast aga hea, ning sain ylihea 6ppetunni, vhemalt tean nyyd, kuidas sellistega tulevikus suhelda,
ja muide, ma ei hbene tunnistamast, et kunagi olin samasugune noor ja rumal wannabe.

Nyyd muidugi ... aastaid hiljem ... olen palju 6ppinud inimloomust ja psyhholoogiat ning muid maailma
asju ( + ELU ennast ) ... ja saan nendest asjadest palju paremini aru ... vist : )
Nyyd lugu aga sellest kuidas ma inglaste maal tulusid dekraleerisin ...
... niipalju kui mina asjast aru sain alguses, siis UK maksuaasta oli 6 aprill kuni 5 aprill jrgnev aasta.
Miks see nii oli, ei teadnud, ega tahtnudki teada! Niisiis, kui lhenes 2010 aprilli keskpaik, olin ma selleks
ajaks soranud palju netis ning kikitasin k6rvu, kus vhegi sain. Mul polnud 6rna aimugi kas mul on 6igus
miskit tagasi n6uda jne kuid siiski otsustasin katsetada. Otseloomulikult oli yks variant maksta teatud spets
rvlitele kes Sinu eest asjad ra ajavad, kuid pappi n6uavad isegi siis, kui Teil miskit maksuraha tagasi
saada pole... Variant kaks: (vhemalt nii ma lootsin) olin kindel et lhen maksuameti lehele, registreerin end
ja teen siis netis paari sekundiga tuludeklaratsiooni, kuid keskmine npp Lugesin sealt sellist infot et
juskui saab n6nna teha, kuid vaja on mingit kasutaja koodi, seda aga (naer tuli suule) tuli taotleda Tax Office
kontorist! ( Tax Office maksu kontor maksuamet ) Tegu oli jllegi kohaga mida justkui polnud
olemas sest tegu oli vist rahvakeeli vljendiga sellise asutuse kohta: HM Revenue & Customs
omakorda nali oli see kui vga ma teada tahtsin, mida thendavad thed H ning M, kunagi hiljem
sain teada, et vist on need seotud igasuguste rahamasinatega, millede kasum Kuninganna taskusse
voolab ehk siis HM on Tema Majesteet!

Niisiis, otsisin netist vlja oma kolkakylale k6ige lhema TO kontori ning lksin kohale, Maidstone.
Oodatud kilomeetrite pikkuste jrjekordade asemel valitses seal tielik tyhjus. Esitlesin siis end ja rkisin et
tulin taotlema kasutaja koodi, mille abil saan neti teel tuludeklaratsiooni teha. Yllatusena vastati, et onlainis
yldse sellist asja tavatlised teha ei saa. Kysisin siis et mis ma tegema pean? Tdi kysis viisakalt et kui
kaua ma UK-s ttanud olen? Vastasin, et kokku seitse kuud, kahes erinevas firmas. Siis juhtus kummaline
asi, mammi ytles seepeale yksk6ikselt et noh ega Teil arvatavasti midagi tagasi saada pole, kuid v6ite
aprillis oma P45 ning P60 koos taotlusega siia tuua. (P45 vaja oli v6tta UK-s firmast, millega l6petati
ametlikult talane suhne, P60 aga andis iga aprill firma, kus hetkel parajasti ttati.) Ma seda teadsin ning
olid mul nad ka olemas aprilli l6puks, eelpool mainitud TO kik toimus mul juba varem. Naasesingi TO
Maidstone kontorisse aprilli l6pus (ma ei teadnud, mis oli viimane aeg taotleda), kyll aga ilma taotluseta,
sest mul pold 6rna aimugi, mis selles kirjutada, kuna: ma ei saanud yldse aru, mis terminit ingl. keeles
kasutada? Netis olid kolm erinevat: Tax repay // Tax return // Tax refund
Jllegi oli kontor tyhi, see oli kyll kahtlane, arvestades, et tegu oli ju k6ige kibedama tuludeklaratsiooni
hooajaga Igatahes esitlesin end jlle ja rkisin oma tuleku p6hjustest ning selle peale tdi viis mu saali
teise nurka, kus olid seinatelefonid ning rkis mulle et pean nyyd telefonitsi taotlema hakkama
(seda pikka tel. k6net saab vist teha igayks ka oma kodust, kui teada, kuhu helistada ... )
Seal oli kirjas number, mis vastas minu juhtumile ja elukohale, ning k6ne olevat tasuta Liinil ootasin
igatahes viis minutit ning 6nneks(!) sain k6ik asjad aetud viisaka ja kannatliku inglasega. Olin enam-vhem
kindel et vastab mingi iiri v6i shoti v6i pakistani aktsendiga tegelane kellest miskit arugi ei saa ja kellel
yldiselt huvi Su papp ikka kuningannale jtta... K6ne ise oli vga pikk ja p6hjalik (ei kujuta ette kuidas
sellega toime tulevad inimesed kes halvasti keelt rgivad), k6ik isikuandmed kontrolliti lbi (jalanumbrit
nagu yhes Monty Pythoni naljas, ei tahetud teada) pluss ksti maha lugeda hunnik numbreid P60 pealt. (Ma
pold isegi kindel kas 6igeid asju ytlesin onule) Siis tuli k6ige p6nevam moment, onu kski oodata, et ta
arvutab kas ja kui palju. Minuti prast ytleski onu, et mul on 6igus saada tagasi laias laastus (see vljend
on mul siiani meeles hihii) nelisada raha. Ylihea uudis ju arvestades kui vhe olin UK-s ttanud!? Siis
kysisin kas ta tahab mu pangakontot? (Hispaanias tegin ma m6ned korrad tuludeklaratsiooni samamoodi
telefoni teel, ja kysiti pangakontot, ja raha kanti ylikiiresti arvele ja oligi lool l6pp) Onu ytles et ei taha
kontot, vaid saadab tsheki. Siis seletas onu, et ma pean nyyd siis kirjutama selle kuulsa taotluse, ja l6puks
saingi teada, mis sinna kirjutama pean. Texti ytles onu umbes n6nna, et arvan, et mul on 6igus ylemakstud
tulumaksu tagasimakseks noh ja muidugi, nagu iga ametlik kiri, panin sinna k6ik enda andmed ning lisatud
dokumentide info jms. Siis tuli k6nes k6ige keerulisem ja yhtlasi ka k6ige lollim moment, onu hakkas
seletama, kuhu ma pean saatma oma taotluse ja P45 ning P60.
Ma muidugi kysisin onult, et kas ma ei v6i Maidstone kontorisse jtta, kuna juba olen seal? Onu ytles et ei,
Maidstone kontor on kohustatud andma mulle paberit (hahahahahahahahaaaa) taotluse kirjutamiseks ning
ymbriku, kuhu ma pean kirjutama TO aadressi, mis tema mulle ytleb. Kuidagimoodi siis suuliselt onu jutust
kritseldasin paberile mingi TO kontori aadressi, vist oli see Glasgow??? On see yldse meie planeedil???
Olin kindel et tegin hunniku kirjavigasid ja mu kiri ei j6uagi kohale ning guudbai mai mani...
OK, l6ppes siis see k6ne, kysisin paberit (anti), kirjutasin taotluse ja seletasin siis tdile et pean nyyd
ymbriku titma ja seda saatma minema. Minu suureks yllatuseks aga tdi ytles et nad teevad seda ise,
hakkasin siis neile pakkuma TO teise planeedi aadressi, kuhu ma oma arust pidavat nnni saatma, kuid
tdi vastas, et nad saavad minu NI numbri jrgi ise mulle vastava filiaali aadressi teada ja saadavad mu kirja
oma sisepostiga. Huhh, oli ikka isu ropendada... Prdusin siis oma igapvaelu juurde tagasi ja ootasin...
Ma ei uurinud ka vlja, ega tea tnini, mis on maximum ootamis-aeg... Mingi pika aja peale tuli mingi
kahtlane kiri, kus seletati et olen justkui yle maxnud oopis kuussada raha ja et minu maksukood muudetakse
ra sest ma maksvat liiga palju ja praegusele tandjale antakse mu uus kood, kuid talle ei elda, miks nii
tehakse... OK mida iganes, edu neile, m6tlesin... (Tolle kirja kahjuks kaotasin) Mis puutub erinevatesse
maksukoodidesse, siis seda juttu kuulsin ka mujalt, et k6ik ei maksa yhesuguse systeemi alusel.
Kui emigreerute UK-sse lastega vms siis uurige, kas saate vhem maksta vms.

Siis aga kaheksandal juunil 2010 naasesin ootamatult Eestisse: tolle aja peale pold veel miskit uudist mu
maksurahast... Sattusin P6lvas maksutolli ametisse ja kysisin neilt igaks juhuks kas nende kaudu saavad
eestlased tagasi UK-s ylemakstud tulumaksu? (netis oli palju eestlasi keda sama teema huvitab)
Kinnitati mulle et vlisriigis yle makstud tulumaksu Eestis tagasi taotleda ei saa, ainult vastavas riigis ...
Umbes 15 juuni helistasin UK-sse, ja mu naaber ytles, et mulle on tulnud hunnik dokumente TO-st pluss
(HURRAA) tshekk summale kolm ja pool sada inglise raha. Posti teel sain need Eestisse, plaan oli siis vlja
uurida, kas tsheki oleks saanud rahaks teha ka Eestis, ja kas oli ehk mingi aegumise thtaeg? V6i ehk
oleksin saanud ta hvitada, ja jtta selle summa UK kuniganna hoiule intresse koguma (hihiii) et siis, kui
jrgmine kord soov minna Londonisse tassikest teed jooma, saab lennud sellega tasa, ehk teha ta rahaks UK-
s viibides... L6puks millalgi sain teada et seda tshekki sai Eestis rahaks teha pangas 500 EEK eest,
kuid ise sattusin varsti jlle korraks UK-sse ning seal maksuraha organiseeriti pangas kiiresti minu arvele!

LISAINFO :

Mulle olid alati meeldinud traditsiooniliste inglise 6llebaaride sisustus ja 6hkkond, just need kohad, kus sees
nikerdatud puitmbel, ja hmaral letil rida vaate, kraane jne. kuid siis kui ise hakkasin neis smas kima,
siis avastasin et tihti on lauad rpased jne. (isegi kallites kohtades)

Unistus oli mul shopata Harrodsis: sattusin sinna kogematta esimest korda, kui umbes aastal 2005 m6ned
pevad Londonis jalutasin. 2010 kisin uuesti, kuna tegin UK ringreisi yhele tuttavale, kes kylas oli. Eks ma
vist olin aastatega arenenud, sest siis oskasin vaadata ja see mis ngin, ei meeldinud mulle kohe mitte.
Yldse tundus, et normaalsed inimesed seal ei shopanudki, Londoni elanikud kindlasti kasutasidd teisi
kohti, kisid seal vist ainult turistid v6i need, kes arvasid et oled pop shopates Harrodsis. Mu kaaslasele
tegi nalja viiekymne tuhande kroonine jakk, millel niidid vljas olid, ma ngin jalan6ud, millel puitkontsal
tykk kyljest. Kuna m6lemad olime tee s6brad siis ostsime mitu sorti teed, k6ik olid lahjad solgid, ju meil siis
halb maitse... Ahjaa, kindlasti kis seal palju rahvast, kes tualetti tahtsid, kuna selles rajoonis oli raske tasuta
tualetti leida (its-its), ma katsetasin ka mcdonaldsis, kuid see oli nii r6ve, ei m6ista, kuidas inimesed samas
majas s6id r66msalt? OK, ka meie kisime Harrodsi tualetis, ma lootsin kulda karda marmorit ja-ei-tea-mis-
maailma-imesid-veel, kuid annaksin kymnepallisysteemis kolm punkti aga arvestades et tegu on ju ikkagi
Harrodsiga, siis oli see suur hbiplekk, ja baaris j6in seal teed, k6rvalpukk oli muidugi katki jne... Harrodsi
WC teenendajatel aga seevastu kyll vist halb seal ei olnud, kui p6hipalga k6rvalt iga kahe minuti tagant
kaheksateist krooni kukkus, r66msatelt klientidelt, kes vaevast lahti said?

Midagi r66msamat: 6nnestus mul jalutada sellises ookeanirannas: Camber Sands / Asus too koht Rye asula
lhedal kylas nimega Camber ja vot see on super!!! Ikka t6eline rand!!! Ilus ja avar, nagu 6ige ookeanirand
olema peab!!! Aga kui pikalt peab olema suvekuumust et seal pevitada ja ujuda saaks, seda ma ei tea.

Shoppasin veel kohas nimega: Bluewater

Kisin ja jin vga rahule, olin tast palju kuulnud, ning see koht vastaski mu lootustele, mu kaaslane
arvestas, et kui tahaks igat riidehilpu korralikult uurida, siis kuluks ndal ... nii suur oli too koht ...

Londonis igav ei olnud: mind kyll autod ei huvita, aga jalutades m6ned tunnid nendes rajoonides:
Soho / Mayfair / Kensington ... ei pannud silm prast tuunitud porche dzhiipi thelegi,
sest olin RR ja bentleyde uudistamisega liialt ametis...

Autodest rkides, hahaha, ma ikka ei saanudki teada, mis neil aastatel motorway kiiruse piirang oli,
taxojuht (soliidne vanemas eas inglane) s6itis lennujaama minnes m6ndadel l6ikudel ikka 93-ga...

Avastus: Sheerness, kus olin paar korda kinud, asus saarel!

2009 sygisel saatsin Londonist L6una-Eestisse postkaardi, kohale j6udis kolme kuuga
Nali mul veel UK-s oli kunagi sellise teemaga: p6randalampidega thistatud jalakijate ylekigukohad.
Niisiis, olid seal jah sellised asjad. Esimestel s6itudel seal riigis ei pand ma neid yldse thele, siti ji eriti
veel mulje et need on lihtsalt mingid tnavavalgustid ja ma muidugi kihutasin alati julmalt nende vahelt lbi.
Kuid hiljem, kui jalgsi kima hakkasin, siis avastasingi et, kummaline: miks ma neid lampe kuskil mujal ei
ne, kui ainult kohtades, kus yle tee minnakse. Ja siis oligi asi selge. Seletan tpsemalt nendele, kes ei tea,
millega tegu. Jalakijate ylekigukohad, kus polnud foori, oli maas sebra, tee rtes aga mustavalge
triibulised postid (nagu lapsep6lve multikatest meeles vene miilitsa nui), ja otsas kollased ymmargused
kuplid. (Ahjaa kusjuures ngin kunagi ka viiskymmend aastat vana inglise filmi, seal olid kah
samasugused postid ja kuplid) Mu oma kyla lhedusesgi kasutasin neid, ja yllatav, kui hsti autojuhid yle tee
lasid, ei tea, kas see oli yle riigi k6ikjal nii ilus viisakus, v6i ainult meie kolka omapra. Uurisin ka, et kas
autojuhtide nos oli nha viha, et noh jlle mingi tropp tahab yle tee saada, jlle pean pidurdama f
aga ei, titsa viisakad loomulikud nod k6igil peas

2010 juuni alguses siis ebameeldiva yllatusena langes meil Morrisonsis tkoormus ja mul oli v6imalik
seal olla vaid paar v6i kolm peva ndalas, kuid pold mingit garantiid, et tulevikus sedagi oleks pakutud.
Seitse kuud olin seal siis lbi agentuuri ttanud, kannatades rumalat lti poola loomakarja, lootuses et saan
alalise lepingu ja tolle kuulsa viieteist protsendilise palgat6usu. Aga... keskmine npp...

Yritasin siis kiiruga mingit teist td leida (minu enda agentuuril miskit muud mulle kah pold), kodu lhedal
registreerisin end veel mingis imelikus agentuuris, kel varsti tulevat tkohti ladudes, ei saand ma aga
mingit pakkumist koheselt. Siis olin situatsioonis, kus ma kaheksandal juunil oleksin pidanud maksma uue
yyri ette. Ja juhtuski nii et viimasel hetkel, seitsmendal juunil, otsustasin k6ik teadmata ajaks pikalt saata,
l6petasin ametlikult tsuhte, ostsin yheotsa lennu Eestisse, pakkisin asjad ja juba jrgmisel peval, s6idan
mina taxos lennujaama poole, kui tiriseb mobla = (helistajaks see agentuur, kus end m6ni pev varem olin
registreerinud) = paluks homsest tle, viis peva ndalas! Tore nali ... Lend oli mul muidugi sellises
systeemis, et tagastada seda ei old v6imalik, hind oli aga kakssada eurot ja kunagi hilisemaks lykkamine
oleks maksnud sada eurot. Peale kauba ei taht ma tagasi s6ita, maksta uus yyr ja hakata tle uue agentuuri
heaks, sest pysis oht ju, et sealt kah paar peva hiljem saadetakse minema, ja v6ibolla oli veel peale kauba
vaja maksta transpordi eest jne. Nii, kaheksandal juunil 2010 naasesin siis teadmata ajaks Eestisse,
et kogu suvi puhata ning nautida valgeid id !!

Tartu lennujaama remont l6ppenud, oli ta oma pisikeste mini m66tmetega ikka naljakas, justkui v6tmehoidja
mnguauto ehtsa auto k6rval. Ylitore transport paigaldatud, neljakymne krooniga sai lausa Ihastesse...

Kokkuv6ttes mul agentuuridega UK-s vedas, palkade maksmisega (nagu paljudel teistel) pold yldse
probleeme. Hea kontakt silis mingi aeg yhe agentuuri inimesega, kelle puhul tundus, et tal syda ja m6istus
6igel kohal, lubas mulle ikka head ja kindlat td muretseda. Seega plaan oli kunagi ehk naaseda ...
Rikkaks ma ei olnud saanud (kuigi mngisin korra ka loteriid, millel peav6it poolteist miljardit EEK) ...

Kogu UK-s viibitud ajal teostasin vhemalt 50 kandideerimist enda alal (merendus laevandus) milledest sain
yhe intervjuu ning yks ylik6va minu ala firma teatas et minu CV on lbivaatamisel ja mulle antakse teada,
millal intervjuule lhen, noh nyyd: kuus aastat hiljem ... ootan endiselt : P
Lips kohtumiseks on igatahes valmis valitud : )
2010 juuli alguses aga, neli ndalat hiljem helises telefon ja teatati,
et minu jaoks on vaba ks crew position yacht deliveryl, kui peaksin huvitatud olema.

Tegu oli firmaga, kelle interneti kuulutustele olin juba aasta aega vastanud ja pakkunud end deck handiks.
Nd siis juhtus ime ja oldi nus mind kaasa vtma nelja tuhande miilisele, kolmekmne viie pevasele
retkele. Teadsin, et Atland letatakse tavaliselt 25 - 30 pevaga, seega olin koheselt nus, sest mistsin, et
vin saada just sellise merekogemuse, mis mu ppuri elust puudus. Mulle eldi enam-vhem, millega tegu
ja paluti mul 48 tunni prast Soomes, Turkus olla! Otseloomulikult tahtsin ennast tsisel merereisil proovile
panna, et teada saada, kuidas ma fsiliselt ja vaimselt hakkama saan, kas merehaigus saab mulle igaveseks
saatuslikuks ning kas ma jahi meeskonnaliikmeks ldse klban. Ksisin kaptenilt, kes helistas, et kas
vahepeatusi tuleb? (Ega ma ju algajana ei osanud reisi kestvuse aega, ktuse kulu ja purjetamise kiirusi
arvutada, et selle jrgi koheselt mista, et enamasti liigutakse mootoriga, ning korduvalt tuleb ktust vtta!)
Saanud teada, et peatutakse pris tihti, hiskasin kaptenile, et see on hea, kuna kui ma talle meele jrgi ei
ole, saab ta mu suvalises sadamas maale panna!
... nii ... peale telefonikne lppu esimene asi, mis ma tegin, oli see, et jooksin internetti ja toksisin google
pildiotsingusse sisse NAUTICAT 52, sest sellise mulle tundmatu alusega toimuvat antud reis. Internetis
leiduvad pildid olid kaunist, kuid samas mind hirmutavast kuuteistkmne meetrisest kahemastilisest (!)
purjejahist. Teadsin meremehejuttude phjal, et kahemastilisi purjekaid on raskem ksitseda, seega olin juba
eelarvamusel, et ma ei saa selle pardal hakkama pevagi. Sellest hoolimata (because You never know...)
alustasin meeletut ettevalmistust. Kahjuks pold mul htki tuttavat, kellega oleksin saanud konsulteerida ning
kes mulle hid soovitusi oleks andnud. Peaaegu kaks peva olin magamata. Lugesin vanu ppematerjale,
printisin vlja igasugu tekste ja tabeleid, otsisin kokku mned snastikud, raamatukese Abiks Paadimehele
jne. Raamatukogust nnestus veel laenutada eestikeelne variant teosest Sailing for dummies, mille samuti
merele kaasa vtta otsustasin. Siis tuli melda riietuse peale. (Ma ju ei tahtnud iga viie minuti tagant
kaptenile helistada, et ksida, kas villased sokid vtan, vi et kas konserviavajat lheb tarvis jne.)
Teadsin, et mtekas oleks kaasa vtta erinevad riidekihid. Otsustasin HH super riiete komplekte mitte
kokku ostma hakata, olles kindel, et mne peva mdudes mind koju saadetakse. Polnud mul ka
spetsiaalseid purjetamisjalanusid, seega vtsin rihmikpltud, tossud ja ostsin sajakroonised kummikud.
Saja krooni eest sain ka magamiskoti, ja kaasa vtsin vaid vanad riided, just sellise juhuse tarvis, kui kuskilt
Saksamaalt tagasi pean tulema, siis saan enamuse asjadest ra visata, et mitte rasket kotti tassida.
Veel toppisin kotti kilejope, kilepksid, kootud kindad (purjetamiskindaid mul samuti polnud) ja villase
mtsi. Lisaks suurte taskutega (olevat purjetajatel praktilised) lhikesed pksid, nokamts, hunnik litugevat
pikesekreemi ja ostsin ka kaks paari odavaid pikseprille kummipaeltega, et need kohe le parda ei kukuks.
Teades, et vib-olla viibin palju le pika aja Luna-Euroopa suvise pikese kes, oli mul suur hirm
pikesepletuse ees. Seetttu vtsin kaasa ka heledad pikad (kuid hukesed) riided keha katmiseks.
Rahvusvahelise roaminguga mobla, krediitkaart jms. pisiasjad said kah kaasa haaratud. Kapteni jutust sain
teada, et meil olevat Turkus ks pev aega laeva varustamiseks, seega arvestasin vimalusega, et kui midagi
thtsat mul puudu, siis juan veel Soomes enne vljumist sisseoste teha.
2010 seitsmenda juuli hommikul sitsin siis Tartust bussiga Tallinnasse ...

... ning kuna ma Phja-Eesti inimene ei ole, siis minu jaoks see oligi ametlikult selle merereisi algus.

OK ... merejutu sissejuhatus sai oodatust palju pikem, kuid loodan, et mitte liiga igav?

Juhin lugeja thelepanu veel sellele, et kindlasti tuleb jutus sisse palju vrkeelseid termineid,
mida ma eesti keelde ei tlgi, seda just selleprast, et meeldivad nad mulle just nii - originaalis -
nagu me neid pardal kasutasime. Ja ega ma ausalt eldes kiki neid snu eesti keeles teagi!

Asume siis asja kallale:

07 JUULI 2010

Tartus Tallinna bussipiletit ostes sain teada, et oli olemas ks uudne ssteem: maksin natuke lisaks ja sain
Tallinna bussijaamast taksoga (mitu kaasreisijat hes autos) Linnahalli sadamasse. Palju aastaid varem tulin
Helsingist Tallinnasse udsa logu kiirlaevaga, kus vist pidi koguaeg sees istuma, nagu kitsas bussis.
Olin kindel, et taolisega tuleb ka seekordne sit. Minu llatuseks oli tegemist aga seest avara ja kauni
kiirlaevaga, kus minu eriti suureks rmuks sai kogu reisi vltel taga vljas viibida ning nautida vaateid,
merd ja ahtrist purskavaid lainetejugasid.

Helsingisse judmine oli jrjekordne meeldiv llatus. Olin mned korrad lhiajaliselt selles ilusas linnas
viibinud, kuid too kord lbi saarte kohale judmine oli minu jaoks vga kaunis reisi algus.
Sadamast jalutasin oma suure seljakotiga ning mma kpsetatud lihapirukad npu otsas, hele kenale
munakividega kaetud vljakule, kus oli turisti informatsioon. Sealt sain Helsingi ja Turku kaardid ning info
mind huvitava transpordi kohta. Siis jalutasin rongijaama ning mni hetk hiljem istusingi juba luksuslikus
Turku rongis. Istumine kahjuks venis pikale, sest vljasit hilines tervelt tunni. Peale pikka Inglismaal
elamist tundusid teadaanded vga kummalised. Tohutute viisakusvljendite asemel eldi kuivalt, et
me ei tea, mis kell vljume, ootame probleemi lahenemist. Ja ei klanud ka inglaslik eeljutt, et
daamid ja hrrad, vabandage tlitamise prast jne. Lpuks saime liikuma ja paar tundi hiljem
Turku rongijaamas juba istusin autosse, et sadamasse sita. Kapten tuli mulle vastu kastiga maastikuautoga,
mille kljel oli kiri Nauticat. Hiljem sain teada, et Nauticat jahid ongi Soome toodang,
ning et tehas laenutas meile autot, kuna varustada oli vaja viis (!) viiekmnekahe jalast purjekat!
Kuna kapten oli inglane, siis ei tahtnud ta Soomes eriti igel pool teed psida ja punasele fooritulele pidin
kah korduvalt ta thelepanu juhtima. Endamisi palvetasin, et oh palun oleks ta vhemalt natukenegi parem
laeva juhtides! Luksusliku jahisadama asemel sitsime mingile Turku saarekesele, kus koledas
tstusrajoonis kaldal prgimgede vahel oli spetsiaalselt eraldatud sillakesega koht meie viiele purjekale.
Hetkest, mil astusin tollele sillakesele, mistsin, et see kik vist ongi reaalsus, ja et kes teab, ehk saan isegi
merele... Mina oma eelarvamuste ksis olin kindel, et jaht on kasutatud vana logu, et magama pean oma
magamiskotis kuskil liste triistade ja poleerimisvahendite purkide vahel prandal jne. Telisus osutus
aga natukene erinevaks: alustuseks sain teada, et kik viis laeva on uhiuued luksuspurjekad, see thendab,
et saame olema esimesed, kes seda avamerel nautida saavad. nirudest magamiskohtadest sain valida kahe
luksusliku kajuti vahel, ks nariga, ja teine vris kaheinimesevoodiga. Ma oma tagasihoidlikkuses ei
julgenud viimast endale paluda. Seega valisin nariga kajuti. Hiljem tuli vlja, et seina taga oli 160
hobujuline d-pevad-lbi-mrisev mootor ja reisi keskel kolisin vri suurde voodisse laiutama, lained
loksumas pea all. Kapteni ksklus number ks: teak deckil esialgu olla paljajalu, ning siis ksklus number
kaks: sa ning juua kike, mida leiate ja piiramatus koguses! Vabandas veel, samal ajal, kui ma
toidulaadungit vesise suuga imetlesin, et polnud judnud korralikult shopata, et homme saavat juurde ...

ok ... so far so good ... - mtlesin mina...

Jrgnevatel tundidel siis sai mulle osaks tohutu infovalang, meelde jid vaid mned asjad: tna sea ennast
sisse ja puhka! Kaotada riiete kljest kik metall (needid, lukud jne), mis vivad kahjustada pindasid!
(Teadsin ammusest ajast, kuidas ettevaatlik olla teak deckiga, kuid sisemuse kriimustamise peale ma polnud
kunagi melnudki.) htul juhtisin jutu ettevaatlikult sellele, et mida minult oodatakse? Rkisin, et tunnen
COLREG-i, kuid puhtsdamlikult toonitasin, et purjetamise alal olen algaja, ning sellise monstrumlaeva
sadamast vljasiduga ja keeruliste manvritega ma kindlasti toime ei tule. Kapten rahustas mind teatega,
et ta teab juba minu e-mailist ja CV-st kike mida vaja, ning muretsemiseks mul pole phjust. Siis selgitas ta
mulle, et abiks on meil ju autopiloot ja pealekauba paljud purjede seadmisedki kivad nuppudega justkui
arvutimngus. Ausalt eldes ka see ei vtnud vhemaks mu nrvipinget selle ees, et nii kui ma esimest
watchi pidama hakkan, koheselt phja vajume.

08 JUULI 2010

Tol peval saabus teine abiline, ehk siis kolmas meeskonna liige (noor Kanada tdruk, kellel oma purjekas
ning seilatud kaks ja pool tuhat miili), viimane ja seega neljas lisanduvat ndal aega hiljem Inglismaal
kapteni abikaasa! Tdruku jaoks oli reserveeritud kajut, kus noorel daamil olevat hea ja vaikne magada.
Siis saime teada, et mina ja tdruk oleme sunnitud jagama tualetti ja dushi, kaptenil ja tema proual olevat
samuti kahepeale enda dush ja tualett. Ausalt eldes olin mina ette valmistatud selleks, et pesta ennast kuu
aega ldsegi ei saa ja hdasid tuleb rahuldada le parda... Seega olin rohkem, kui rahul olmetingimustega,
saades veel teada, et puhta vee mahuteid on kolm ja peatusi tuleb nii palju, et dushi saab vtta lausa iga
pev! Vljasit oli planeeritud jrgnevaks pevaks, kuid mingite dokumentide hilinemise tttu lahkusime
Turkust kmnendal juulil.
Kaks peva mdusid siis selliseid tid tehes: laeva sisemuse kaitsmine ning varustamine. (Olin juba
teada saanud, et purjetamiskindaid mul vaja polnudki, kuna kietirimist tuleb vhe.) Kaitsmine seisnes
selles, et papi, kile, vahtkummi ja teibiga kaeti kinni uus mbel, roostevabad kraanikausid, pliit ja palju
teisi pindasid, mis mingil juhul kahjustada ei tohtinud saada. Varustamine seisnes selles, et tuhandete eurode
eest, koormate kaupa toodi toitu ja igasugust muud vajalikku kraami.
Tootjatehase tlised kisid veel kontrollimas mootorit, tegid viimaseid pisitid jne.
Kapten kontrollis otseloomulikult riggingut, sttis GPS-ga hendatud slearvuti paika, andis meile igasugu
korraldusi ja kontrollis tde kvaliteeti, tegeles paberimajandusega, kontrollis ktust, veevaru jne.
Mu jrgmine ekslik eelarvamus: olin kindel, et sedasorti laeval isegi ktuse vi vee vtmine saavad olema
thtsad operatsioonid. Kujutasin ette, et kapten annab valjuhlse ksu: Thelepanu, alustame veevttu,
mille peale keegi ei tohi htki valeliigutust teha, et tuleb teostada tohutuid mberllitusi paneelidel ja siis
keegi ei tohi puudutada valet nuppu jne. Kiiresti selgus, kui rahulikult ja kergelt tegelikkuses see kik
toimub: punn pealt ja voolik sisse! (Otseloomulikult ktust vttes ikka mootor seisis.)

Turkus viibisin elus esimest korda ning sain meeldiva llatuse osaliseks: vga kaunis linn!
Jekesel restoranlaevad, kus htuti palju rahvast ja peod ties hoos. Leidsin ka Stockmani kaupluse,
kust nneks sain endale kaasa osta erinevaid Tropicana mahlasid ning paigutasin nad laevas klmikutesse
(meil oli nneks kaks klmikut ja suur sgavklm pealekauba).
Teistele tutvustamiseks ostsin Soomest veel kaasa kahte sorti musta leiba.
Lootsin, et maitsevad nad, nagu meie Eesti leivad, kuid olid need mlemad hoopis magusad!
Korra sattusin ka Turku lennujaama, kuhu sellesama Nauticat autoga sidutasin he inimese. Rgin
tollest juhtumist seetttu, et naljapakkuvana oli Turku lennujaam nii pisike, nagu Tartu oma! Nende paari
peva jooksul kikvimalikkudel vabadel hetkedel muidugi ppisin oma materjalidest inglisekeelseid
vljendeid, kordasin COLREG-i ning harjutasin slmi. Ksisin kaptenilt, milliseid philisi slmi vaja
hakkab minema, vastuseks sain: figure eight knot / bowline / clove hitch / round turn and two half hitches
ja hiljem reisi kigus petas ta mulle, kuidas knaabil lukustada kinnitusotsa ssteemis: 0800
Slmede puhul veel toon siinkohal vlja sellise seiga: kaks kaptenit, kes juhtusid ngema, kuidas ma
raamatust Abiks Paadimehele slmi uurisin, teatasid mulle kui hest suust, et ks selles teoses vlja
toodud ankruslmedest (tegin tollele punase raami mber) ei klba: (naljakas on see, et justnimelt selle
slme tegin oma VLJ eksamis, ja toda aktsepteeriti!)

Turkus veedetud ajast on meeles nali, kui htul pardal peohoos rnas alkoholiuimas kik peaaegu iga viie
minuti tagant llatunult taevasse vahtisid ja avastusega hdsid: Ohhoo, siin ei lhegi pimedaks!?
Ma olin kogu kambas (viie laeva kohta kogunes ju lpuks le kmne inimese maailma eri paigust)
ainuke phjamaa inimene, kes valgete dega harjunud. Ja eriti vahva oli veel see, kui lisandus veel keegi
ja ksis: Kas te panite thele, et siin on ikka veel valge? Mis kell pimedaks lheb?
Mis moodi, et varsti tuseb jlle pike?
10 JUULI 2010 MEREREISI ALGUS

Nagu mainisin, oli meid siis kokku viis 52 jalalist Nauticat purjekat, kik uhiuued. Tuli vlja, et meid
oli nii he kui ka kahe mastiga ja erinevate disainidega. (hel oli niteks spetsiaalne kaardit ruum...)
Vaja oli meid toimetada kiki Horvaatiasse, kohta nimega Cres (hiljem sain teada, et tegu on paradiislikult
kauni saarega). Vljusime Turkust erinevalt: ainuke sinise kerega jaht hoidis omaette, kaks spra
moodustasid he paari ning meie (Monica) hoidsime kokku jahiga Laura.

Pikesepaistelisel tuulevaiksel peval kivitasime mootori ja maal olijad viskasid kinnitusotsad pardale.
Sellest hetkest sai alguse mu merepraktika: purjeka meeskonna liikmena hakkasin siis kasutama reaalsuses
seni pitut. Kartsin aga juba Turkust vljumist, sest olin kaartidelt ninud tohutut saarestikku, millest Soome
lhedal lbi sita tuleb. Kujutasin ette keerulist sik-sak situ ohtlike kivide vahel, tuli aga vlja, et mastaabi
peale ma ei olnud melnud ja tegelikkuses oli avarat ruumi palju.

Mainin veel, et olin snulseletamatult nnelik, et saan sellest projektist osa vtta, isegi olles veendunud, et
ma kauaks ei klba... ritasin igast hetkest vtta maksimumi ning ppida tuleviku tarvis nii palju kui
vimalik, nii kiiresti kui vimalik. (Oleksin ma seda plaani haududes teadnud, kui palju ja kui kiiresti ma
ppetunde saama hakkan...) Ja kordan: soov oli ju enda jaoks vlja selgitada, kas must asja saab?
Oli teada, et delivery kestvuseks oli planeeritud 35 peva ja teada oli ka, et antud aastaajal, antud teekonnal,
saab takistuseks tuule nrkus vi puudumine leldse! (Mina alguses muidugi ei mistnud neist asjadest
midagi.) Seega, purjetada saavat vhe, ning enamuses peab liikuma mootoriga. Probleem seisnes siis selles,
et tegu oli uhiuute likallite mootoritega, mille tttu pidime mitmes riigis pikemalt peatuma, et mehhaanikud
teostaksid ametliku garantii-kontrolli, vahetaksid filtreid, li jne. Kui aga kogu teekond oleks tulnud lbida
purjetades, siis oleksime Horvaatiasse judnud 3-4 kuuga! (Oleks minust siis saanud keegi, kes ennast testi
PURJETAJAKS nimetada vib?) Hea, et pevikut pidasin: kuna reis sai olema nii pikk ja mitmekesine,
siis ilma mrkmeteta ei oleks ma suutnud vist meenutada veeranditki!

Esimesed abiliste operatsioonid: kontrollida, et mni ots le parda propellerisse ei jookseks, fenderid sisse ja
oma hoidikutesse vris, kinnitada tuli nad veel nende oma kitega nii, et jud tiriks neid allapoole prast
lainetel hppamise ajal mistsin, et see oli igati loogiline ja vajalik. Siis kinnitusotsad, mis pardal vedelesid,
puhtisime kokku (seda oskasin ma nneks varasemast ajast juba) ja asetasime cockpitis istmete alla
kastidesse. (Need otsad olid meil tumesinised, likaunid ja ktele nii mnusad silitada.) Enesestmistetavalt
kordusid need toimingud igakord kuskilt vljudes, seega, ma enam neid le kordama ei hakka.
Nii kui avarale veele saime, ja kiirus umbes seitsme slmeni kasvas, hakkasin tundma mnusat tugevat tuult.
Pingutasin seega nokamtsi rihma, kuid fenderitega mssates ikka sain hoobi kiega vastu nokka nii, et mts
le parda vette kukkus ja Soome too jigi. Otseloomulikult ei hakanud ma kaptenit paluma, et ta laeva
seisma jtaks. Seega, oma esimese vea sooritasin kmne minuti jooksul peale vljumist juba olin targem!

Lhiaja navigatsiooni plaan seisnes selles, et pidime Laurale jrgnema umbes veerandi miilise vahemaaga.
Mootoriprdeid pidime enamasti hoidma 2000 peal, see olevat parim (vlja olid profid nii arvutanud)
mootorile, ktusekulule ja kiirusele jne. Kiirus keskmiselt tasase merega oli meil seitse ja pool slme. (SOG)
Tekkinud vastutuule tttu asetasime paika ka dodgeri, ja kll oli siis cockpitis hea tuule- ja pikesevari.
Siis algas kohe ka mu petamine: alustuseks palusin autopiloodi korraks maha vtta, et saaksin tunnetada
roolimist ning seega harjuda laeva reageerimisega. See osutus llatavalt kergeks! Olin kindel et massist
tingituna saab roolimine olema keeruline. Jrgnes autopiloodi pe. Kursi muutmine oli lapsemng,
vajutades vaid paarile nupukesele ja rudder reageeris peaaegu koheselt, seega kurss muutus sekunditega.
Erinevatel nidikutel olid mootori prded, lbitud teekond, erinevad kursid, kiirus, merephja sgavus,
app + true wind, isegi vee temperatuur ja ei-tea-mis-kik-veel... Sain selgeks chart plotteri phissteemid,
GPS andis pidevalt asukoha. Minu suureks rmuks oli ka olemas ilus kompass, mille vaatamine on mulle
elu aeg meeldinud, mis siis, et me pardal teda ldse ei kasutanud. Juhtida sai laeva nii seest, kui vljast ning
korraks teemast eemale pigates: meil olid pardal veel pesumasin, joogiveemasin, hukonditsioneer ja isegi
punane valgustus iseks kaarditks!
Katsetasin ka gaasikangiga kiiruse muutmist. Olin kindel, et ldse taolist keerulist operatsiooni teostada,
peab esmalt vajutama mitut nuppu ja mber llitama ei-tea-mis-ssteeme ja et kang ise liigub vga raskelt...
Tegelikkus: lihtsalt tmba vi vajuta ja kasvi he srmega, kui soovid, niivrd kergesti allus see kele.
Nii. Kui merel sai oldud kolmkmmend minutit, pidin mingil phjusel minema vri. Filmidest ja
raamatutest oli ikka elu jooksul jnud mulje, et kiki ksklusi laeval tidetakse joostes. Kuna soovisin veel
lisaks olla lihea abiline, lippasin kiiruga vri suunas, kuid lin vikese varba nii tugevasti vastu hte dekil
olevat plokki, et murdsin luu, ja varvas oli tiesti kver. (Olin ju paljajalu!) Esimene mte oli hbi ja
teadmine, et kohe viiakse mind Eesti rannikule ja ongi lpp sellel merereisil. Suutsin kirumise ja roppused
alla neelata, ja kutsusin kapteni laeva sisemusse, saali. tlesin, et mul juhtus vike nnetus, et kas ta kki
mul varvast ei saaks sirgeks tmmata? Ta llatus, nhes kverat varvast ja tles, et ta elu jooksul kik oma
kmme varvast kveraks jooksnud, et siin ei anna enam midagi peale hakata. Kapten ksis, et kas ma edasi
toimetada saan? tlesin, et proovin. Valule mitte melda ritades, suutsin kikide edasiste lesannetega
kenasti toime tulla, ja sain ka teada, et joostes tuleb lesandeid tita meil vga harva. See oli siis esimese
merepeva teine viga. Kolmandaks osutus kohe samapev mitu korda pea vastu mizzen boomi lmine.
Aja jooksul mrkasin, et ka proffidel juhtus korduvalt see nnetus. Samuti on tegu normaalse asjaga, kui
purjetatakse erinevatel laevadel. Kohe esimesel peval aga kiirpe jtkus: jrgnes raadio katsetamine
(inglise keeles sidet oskasin pidada kll) ning 16 kanali paika seadmine. Proovisin helitugevust ja kanaleid
vahetada: kike seda olin aga teinud palju aastaid tagasi piirivalves, kuid kik unustanud.
Siis ksisin kaptenilt lpuks oma tossude ja kummikute kohta, et kas neid tohin pardal kasutada?
Kapten kontrollis le, et tallad on pehmest kummist, pindade kahjustamist karta pole ja seega sain loa neid
kasutada. Veel proovisin meie binoklit, sain teada, kus on horn nupp ja sellega seoses, kordasin le
thtsaimad udusignaalid.

Esimese peva prastlunal kella kahest kuueni oli graafiku jrgi ka minu elu esimene pevavalve.
Liiklus oli hre ja miskit revusseajavat ei juhtunud. Kartma ei pidanud ka saari, sest need jid turvalisse
kaugusesse. Sain teada, et see kes on valves, see on boss. Selle peale kohe lasin muusika kinni keerata
ja VHF 16 kanalil heli phja keerata. Tahtsin kontsentreeruda vaid laeva juhtimisele ja thelepanelikult
jlgisin mbritsevat merd ja kiki andureid.
Esimesel ndalal ldse tegi mu nrviliseks iga silmapiirile ilmuv laev,
ja kujutasin selles suurt kokkuprkeohtu. Hiljem mistsin, et see nrvipinge oli mulle sisse sbinud
piirivalve ajast, mil Narva Veehoidlas ning Narva Jel pidime thelepanelikult jlgima igat alust,
sest tegu vis olla potentsiaalse piiriletajaga.
Pevavalve ajal oli vaba aega piisavalt, seega kordasin Beauforti skaalat ja kapten petas mind ja tdrukut
titma logi kompuutris. Sinna pidime peale oma watchi lppemist sisestama igakord lbitud teekonna,
asukoha, kursimuutused, baromeetri nidu, thtsaimad sndmused jne. llatav oli minu jaoks nha, et kaardi
jrgi olime mbritsetud saartest, need aga sulasid silme ees kokku, justkui oleks tegu olnud he maaga.
Peval avastasin, et olin sooritanud veel he tpilise vea: kapten leidis dekilt winch handeli, mille olin
unustanud sinna peale water tankide titmist. Tean, kui kallid esemed need on ja kui tihti neid kaotatakse.
Sellest hetkest peale olen alati selle teemaga hoolas olnud.

Graafiku jrgi oli meil pev jaotatud pooleks. Kuna meid oli kolm, siis igast poolikust pevast sai ks
endale neli tundi watchi. Seega magati kaks vi kolm korda pevas. Kordamda valmistati graafiku
alusel lunaeine vi htusk ja ka laeva sisemuse koristamine kis kordamda graafiku alusel. Hiljem,
kui lisandus neljas crew member, pidime me pooliku peva jooksul vaid kolm tundi watchi pidama,
aja jooksul mistsin, et see on ikka limalt suur erinevus, ja tohutu saatuse kingitus. Lisaks sain teada,
et me viiest laevast kikidel teistel oli kolm meeskonna liiget! Tol prastlunal korraks heisati kontrolliks
purjed, et veelkord riggingu igsuses veenduda, pingutati erinevaid niidikesi ja kiekesi, millega
eemaldatakse purjedelt volte jne. Kapten nitas, kuidas peale genua sisse rullimist tahab ta, et sheet teeks
paar tiiru mber masti. Sain ka teada, mis on genua lazy ja working.
Kapteni petamisest rkides: teadsin varajase elukooli phjal, et kskik, mis kskluse ta mulle annab,
see saab olema mulle seaduseks... isegi kui lesanne on vale vms. Esiteks kohustab meid selleks seadus,
teiseks, vastutab probleemide eest niikuinii tema. Hiljem sain teada, et me kapten on lbinud 300 000 NM,
korduvalt letanud ookeane, le elanud rajusid (!) jne. Seega mul pold phjust karta, et pean TEDA
kontrollima, nagu autoroolis. Ja leldse ega igasugustele algajatele sellist purjekat usaldatagi!

Esimese peva sisse mahtus veel mu peviku phjal jrgnev: main masti kljes olevad wintchid kivad ikka
eriti raskelt. Olen judnud isegi klma lunaeine kogu meeskonnale valmistada!? Ja mis kige meeldivam:
htusgiks sain le pika aja korraliku kuuma koduse eine. Ja veel on mul kirjas, et olen elus esimest korda
merel, ilma et maad oleks nha. Ja veel: sain teada uudise, et peatume Aafrikas ! Mul oli esimese peva
ppest ja emotsioonidest aju juba nii pehme et see llatus ei mjunud mulle enam ldse. Kaugeim punkt
Eestist, kus ma elus olin senini viibinud, oli Luna-Hispaania, nd siis tagatipuks oli oodata isiklikku
rekordit ka selles valdkonnas. Plaan olevat Tuneesias odavat ktust vtta. Olin samas ka kindel, et mind
niikunii varem pannakse klbmatuse prast maha ja ei minu heksa ja pool varvast vra kontinendi
pinnale astu... Siis lksin oma valutava paistes jalaga, kuid nnelikuna, et mind PRAEGU VEEL maale saata
ei planeerita, magama, et end vlja puhata elu esimeseks valveks ... mned lained lid dekile ...
Juba aga kell 21.00 rkasin (olles siis maganud vaid paar tundi) selle peale, et tsumine oli kahtlaselt tugev
ja mootor jeti seisma. Vljusin oma kajutist ja ngin, et laeva sisemusse ventilatsiooni avadest ja isegi
luukide pragudest ning muudest imelikkudest kohtadest lekkis tugevalt vett. Jrgnes pilt nidikutele: wind
force oli tugevustega 4-5-6! Krvaldasime natuke lekkeid, kuid tuli vlja, et hed ventilatsiooni luugid olid
valed paigaldatud, ning selles suhtes ei saanud me midagi ette vtta. Jtkasime mootoriga edasisliikumist.
Vr sstis majesteetlikult lbi lainete. Kapten hindas jahi kere tugevuse ja kitumise mootoriga vga
heaks. ldse sain aja jooksul kuulda jutte, et tehas tootvat neid purjekaid sajaks aastaks, seega pidavat
need kered vastu pidama isegi jtumisele. Samuti ei kasutatavat konstruktsioonis ei sandwichi ega
plywoodi, ainult kva ja tihe klaaskiud. Umbes tund aega hiljem lainetuse ja laeva bouncimise tttu kohtusin
oma vana vaenlasega: merehaigusega! Nii, kui esimesi rni smptomeid tundma hakkasin, otsustasin
katsetada nippi, mis meeles he raamatu veergudelt: lksin oma kajutisse, heitsin selili, sulgesin silmad, ja
ritasin lgastuda. nneks aitas ja sain veel natuke magada. Kaptenile ei rkinud ma sellest midagi,
olles aga hirmul, et tervisehdad hakkavad mul alati tugeva tuule puhul korduma.
Nii kirevaks osutus siis mu esimene pev merel.

11 JUULI 2010

Mu elu esimene night watch, kella kahest kuueni hommikul. Vot seda kartsin kll. Meenusid hirmujutud
VLJ ppest, kui valvas tuleb siti olla, sest laevade tulesid ned, keresid aga mitte! Iga minut kordasin
endale, mis vrvi tuli millist parrast thendab, millised on teeandmise reeglid jne. nneks oli valge ,
nhtavus OK ja rahustavaks seltsiks oli mulle peale he kaasas lendava linnu veel punase valgustusega
kaunis kompass. Kohe pidin kasutusele vtma ka oma kummikud, vihmariided, sooja mtsi ja kindad, kuigi
oli suvi. Kigest sellest oli vga palju kasu. Vedas, et olin otsustanud rohkem nnni kaasa vedada, kui olin
arvanud vajavat. Hommikul llitasin navigatsioonituled vlja ja htlasi sain ka teada, kus llitid asuvad!
Peval oli esimene t kapteni korralduse peale eemaldada need neetud ventilatsiooni-katted, ja teibi ning
kilega ise ehitada vahetihendid. Ette ttates annan teada, et lesande titsin hsti ja sealt vhemalt enam
lekkeid ei esinenud. Meri oli kll lirahulik, kuid kannatasin rna peavalu kes, ju siis varba vigastuse ja elu
esimese merel veedetud ning muude energiat kulutavate juhtumiste prast. Otsustasin aga vastikuid
tablette mitte veel sisse sa. Saingi aja jooksul peavalust vitu ja rohkem seda probleemi ei esinenud (kuigi
Inglismaal ostsin igaks juhuks endale ibuprofeeni). Laevaliiklus oli tihe, mdusime lhedalt Gotlandi
saarest. Tuulutasime laeva sisemust, et mdunud leketest phjustatud niiskust vlja saada.
Jrgnev asjatoimetus: TV seadistamine Rootsi kanalitele = (jah, meil oli isegi DTV... ning generaator,
et 220 voldiga suurtes kogustes kohvi keeta) = kuna htul oli plaanis hoiduda teiste Rootsi saarte lhedusse,
et levi saada, sest vaja oli ju vaadata jalgpalli finaali! Jllegi ette ttates annan teada, et matsh ji ngemata,
kuna kik mehed pardal htul magasid, tulemustest andsid aga aimu 16 kanalil Viva Espaa hisked.
Peval leidsid aset veel sellised sndmused: meile oli dekile siginenud hunnikus uimaseid krbseid, kes
vga nrvidele kisid. Harjutasin ka life jacketi selga panemist ja sttisin korrektselt enda suuruse jrgi
pingutusrihmad. Kik pstevarustus oli meil heal tasemel, kikide meeskonnaliikmete jaoks olid
pstevestid, life line ning pseparv olid kah. Raketid, EPIRB, vimas prozhektor, pevane ankru- ja
mootoriga liikumise mrk jne. olid olemas. Isegi satelliittelefon oli kaptenil kaasal, kuigi vaja vivat seda
minna vaid ookeani letamisel. Prastlunal minu valve ajal oli eredaks sndmuseks see, et starboardis
kaugel silmapiiril ilmus nhtavale power boat, kes kiiresti lhenes otse meile. Ruumi oli avamerel teadagi
palju, kuid too tegelane muidugi kihutas meie vahelt (!) lbi, ja peale seda kangelase manvrit tegi veel
sik-saki. Jalavalu oli veidi leevenenud, kuid varvas paistetanud ndseks tumelillaks. Kapten pakkus
valuvaigistit, kuid sain ilma keemiata hakkama.
Kell kolmveerand neli prastlunal tusis wind force 4-5 peale, kell 17.00 oli vastutuul juba force 5-6 ja
lisandusid lekked uutest kohtadest. nneks aga ei ilmnenud mul uuesti merehaigust... (?)

12 JUULI 2010

valve: kauguses NW suunal ike! Millalgi eelneval htul oli heisatud purjed. Minu valve ajal aga vhem
kui he minuti jooksul muutus tuulesuund peaaegu 90 kraadi ja vtsime purjed alla. Jllegi saatis me laeva
ks lind, tpselt sel ajal, kui mina tegelesin uue ppetunniga: oli vaja harjutada le parda allatuult
urineerimist, hoides samal ajal kinni shroudidest. (Just nendeks juhtudeks, kui pole aega laeva tualetti
joosta.) Oelandi ja he faarvaatri lhedal muutsime kurssi. Arvutuste kohaselt oli me keskmine kiirus
siiamaani olnud 180 NM paevas, mis olevat rohkem, kui rahuldav, sest juba ainuksi 150 oleks olnud
piisav. Hommikul kell 10.00 rkasin imeliku tsumise peale. Meri oli kummaline ning laineid oli raske
eristada selle omaprase pudru sees. Tasakaalustamiseks oli heisatud mizzen, kuid rullisime katsetuseks
lahti ka genua, kuid see ei titunud tuules. Siis sain tunda jlle midagi uudset: kuigi kiirus oli 8 slme,
tundus, nagu me ei liigukski!? Mistsin siis, et tuul oli ahtrist ja seega app wind peaaegu olematu!
Sel peval edastati mulle veel ks imeline uudis: planeeritakse vahepeatust ka Kreekas!
Tore, mtlesin, sest ma polnudki Kreekas kinud ! Pevikus on mul veel tolle peva kohta pnevusega
vlja toodud, et Rootsi ranniku ja Bornholmi saare vahel faarvaatril, kell 15.20 on seitse laeva korraga
nhtaval! Mnjahh, tol ajal oli see minu jaoks veel revust tekitav ...

13 JUULI 2010

valve: ei ole enam valge vaid nd juba pime. Palju igat sorti eristustuledega laevu nhtaval ja mned
neist lhedal! Teostasin elu esimese teeandmise purjekale. Pooleks tunniks tusis tuul force 5-6 peale
ja sadas vihma. Pev oli pilves, kui judsime Saksamaale Kieli Canali sissepsu juurde. ( Ma muidugi
ei teadnudki, et taoline veetee olemas on ... olin yldse arvanud k6ik see aeg et otseloomulikult reisime
Taani ja Norra vahelt lbi ! ? ) Lks aega, kuni meile vravad avati. Ankrusse ei jdud, vaid sain tasase
kiirusega koha peal ksitsi roolides ringiratast sita. Kell 16.00 lasti meid sisse = pileti-kassa-peatus =
hppasin sillale ja kinnitasin me laeva vri ja ahtri round turn and two half hitches slmedega.
Maksnud kanalimaksud, saime teada, et liiklemine peale kella 23.00 olevat keelatud.
Ja siis algas sujuv s6it mda kanalit, kuna ilm lks ilusaks!
hte vahebasseini meie jrel sisenes veel ks suur purjekas,
ja pildil on nha, et meile pakkus huvi ta pilbasteks sidetud vriosa.
Tdruk lasi ennast s6idu ajal ( ! ) hetkeks masti tmmata ja tegi niteks selle ekstreemse foto =

maksu-ja-registreerimis-kioskis anti meile ka ks paber,

kus vlja toodud kohalikud fooritulede thendused.
Tegelikkuses ngime ikkagi tulede hendeid, mida isegi paberil polnud, CEVNI-t ei viitsinud lbi uurida.
Kanali praamiteed olid thistatud meile nalja tegeva kaabu mrgiga, alles hiljem avastasin CEVNI-s,
et see ongi ametlik iseseisvalt liikuva parvlaeva thistus. Kanalis sitsid ka lisuured konteinerlaevad,
vastu tuli meile ka kruiisilaev ja oli ka ks hetk liikluses, mis mind nrviliseks tegi. Kirjeldada seda ilma
jooniseta on raske, tlen vaid, et asjasse olime segatud meie, ks suur transpordi laev ja ks Lrsseni
mega yacht. nneks manvrid teostati korrektselt ja kokkuprkeid ei toimunud, kll aga sain jrjekordselt
hid ppetunde. Kanal oli vga pikk (90 km), kuid tpselt kell 23.00 judsime vljapsu juurde hte
pisikesse jahisadamasse, kus muidugi meie ning Laura jaoks ruumi polnud ja seega sain ppida,
kuidas laevu kinnitatakse otstega ja springidega teise veesiduki parda klge. Ja siis sain ma MAALE!
llatus oli suur, kui avastasin, et nd pen maahaigust: umbes kmme minutit kndisin jalad harkis ja
kik majad ning autod mberringi kikusid. Jalutasin siis sel natuke ringi selles mulle senini tundmatuks
jnud igavas pisikeses inetus Saksamaa klakolkas.

Phjus, miks me samal htul kanalist ei vljunud, oli see, et pidime seal jrgmisel hommikul ktust vtma.
=

14 JUULI 2010

Hommikul vtsime vett ja ktust ning vljusime kanalist. Toimus raske tiheda laevaliiklusega faarvaatri
letamine. Aset leidis mul ka esimene ebameeldiv vestlus kapteniga, kuid dialoogi tulemusena mistsime,
et see oli vaid arusaamatus ja kik sai korda.
Uudne ppetund tol peval oli mna tunnetamine je suudmes ja ngin sakilisi lainekesi, mis tekivad,
kui hoovus ja tuul on vastupidistest suundadest. Rohkem selle peva kohta mul sissekandeid polegi,
kll aga sai veidi pnevam olema:
=

15 JUULI 2010

Too pev algas minu jaoks eriti vara: juba kell 00.30 ei saanud ma magada, ja kui vljusin kajutist,
et olukorraga tutvuda, avastasin, et wind force oli 7. Purjed muidugi ei olnud heisatud, kuid laeva kallutas
tuul kvasti. SOG oli vaid 6, kuid tundus, nagu tormaksime kiirusega 30 slme. Ka liiklus oli udukas -
kaks miili vasakust pardast maa ning kaks miili paremast pardast faarvaater. Imestasin et kuidas me vike
laevuke (mis oli saanud SUUREST purjejahist?) sellise tuulega kursilt ra ei kaldu?
valves sain siis tiesti mrjaks.

Hommikul kell 11.00 oli tuule kiirus 35 slme, tormihoiatus anti kah veel lisaks tugevusega kuni 50.
Olles muidugi veel kogenematu, mtlesin et see on kigest number ja ma ei melnudki sellest teemast enam.
Kapten teatas plaanist nelja tunni prast mingist sadamast varju otsida. Vot siis hakkasin olukorrale
thelepanu prama, sest mtlesin, et kui selline merekaru juba sadamasse tahab prduda,
siis peab ikka phjus olema. Meil oli kvasti lekkeid ja meri oli ROUGH!

Meil oli logis kasutusel selline mere hindamise ssteem:

Calm (Flat): sile meri

Slight: mni ksik laineke lb pardale
Moderate: palju laineid lb pardale
Rough: kogu aeg krged lained lvad le parda ja le kogu deki
Very rough: (selle vljendi kirjeldamise asemel kapten kskis mttes teha pausi...)

Kell 14.00 15.00 oli siis tuule kiirus 30 35 slme, kohati 45. Olime Hollandi lhedal.
Ksklus: pstevestid selga, lhme Marinasse. VHF eetris klasid mitu ehtsat psteoperatsiooni
(olin kindel, et ei saa elus htegi kuulma), nneks mitte htegi MAYDAY-d me ei kuulnud. Kapten muidugi
roolis, mina aga olin sees, nautisin bouncimist ja kaldumisi ning klpsutasin mned pildid, kui wind force
oli 8 9. Ma ise nidikuid ei vaadanud enam, kuid kapten tles hiljem, et ngi korraks ka tuulekiirust 50.
Selles mttes meil vedas, et enne kui meri end ehitama hakkas, saime varju. Mul ei olnud mingit hirmu,
teades kui lhedal olema maale ja abile ning kapten on kogenud. Samuti tuli vlja, et laev oli suureprane,
kige tugevamate tuuleiilidega olime kah vaid 45 kraadi pardale kaldus. (Kunagi hiljem veel tlesin
kaptenile, et kahjuks ma ei saanudki teada, mis tunne siis saab olema, kui masti tipp laineid puudutab.
Kapten tles sellepeale, et vot peale seda meie purjekal enam riggingut alles poleks olnud kah...)
Lhenedes sadamale, ngime seilajat, kelle kohta hiljem meie kapten tles hull, isegi minu arvates
phjendatult. Vastu (!) tuli umbes kmnemeetrise hemastilise jahiga solo purjetaja,
kel kigest pisikese heisatud main sailiga oli suur kiirus, jib aga ribadena lehvimas,
ja suunaks otseselt torm!?
Kell 15.45 wind force 8, ja meie fendereid paigaldamas.
Pool tundi hiljem, judnud Marinani, osutus sissesit vimatuks,
kuna tegu oli kitsa koridoriga ning hoovus, lained ja tuul oleks meid vastu seina lkanud.
Keerasime mber ja vtsime suuna teise jahisadamasse.
Meist mdus Hollandi Coast Guardi vimas laev ja raadio teel ksiti, kas vajame abi?
Kapten tnas, ja vastas eitavalt.
Siis, liikudes kll kaardi jrgi korrektselt channel markerite vahel, mni aeg hiljem,
puudutas kiil suure mraga phja ja laev hakkas hoobilt vri suunas kalduma.
Kapteni reaktsioon oli kiire, justkui ta oleks midagi taolist oodanud.
Koheselt tagasikik ja madalikult samas lahti saimegi.
Laura oli meie ahtris, ja sai igel ajal kurssi muudetud.
Hiljem kapten rkis mulle, et tegu on ju Madalmaadega!
Tormidega pidavat seal tihti liiv kuhjuma ranniku lhedal merephjas.
nneks ka meie kndsime siis vaid liiva ja purustusi laevakerele ei tekkinud.

Kuna 15 tunni jooksul olin snud vaid he Snickersi ja he viilu musta leiba
(korralikult kpsetada ju ei saanud), siis tundsin lpuks, et energia on otsas.
Teatasin kaptenile, et minu abiga ta arvestada ei saa.
Sain loomulikult loa puhata, sin natuke yogurtit ja suutsin isegi veidi magada.
Judsime siis teise Marinasse, ja saime koos Lauraga varju.
Sisenedes sadamasse anti raadio teel sadama kontorist ksklus keerata teises koridoris vasakule.
Tegelikult oli vaja sita otse edasi ja siseneda lpus olevasse suurtele alustele meldud koridori.
Sadama osas, kuhu sisenesime, sattusid kik pisikestes laevukestes olevad inimesed paanikasse, kartes,
et endiselt pris tugeva tuule tttu kaldume neile otsa. Mistsime, et nende kartusel on alust, ja leidsime,
et miskit on valesti. Saime sealt nneks ilusti vlja tagurdatud ja suundusime teiste seletuste peale igesse
kohta, kus edukalt kinnitasime otsad. Toiming number ks: tugev kuum htueine! Meieni judis info,
et English Channelil puhuvat tuul tugevusega 60 slme, seega meil polnud rna aimugi, millal Hollandist
minema saame. htul hilja (siis kui meie kaptenil juba esimesed peokokteilid keres) tulid pardale kolm
ametnikku (ks neist relvastatud) dokumente kontrollima.
Nad osutusid vga toredateks inimesteks ja peale asjaajamisi viisid oma kummipaadis
meie purjus meeskonna isegi baari tormi kest psemist edasi thistama.
16 JUULI 2010

Magasin 11 tundi sel. Ilm oli keskpeva paiku halb (tuul 27 slme) ja kuulasin kohalikku hollandikeelset
raadiojaama, suutsin seda muusikat vaid tunnikese kannatada. Panin thele, kui rpaseks oli juba muutunud
seest me laev. Lapsed pdsid otse Marinas vhilisi. Kuna armastan vga meretoitu, siis tuli kah mte ktt
harjutada. nneks hoiatas mind kapten, et ra KUNAGI s sadamatest ptud kalu. Jalutasin siis mere
res ning prast mel ja linnakeses. Sain teada, et me asume hoopis saarel nimega Terschelling .
Vga meeldis mulle toidupoes suurte juustuketaste lett, kust mja suuri kamakaid vlja likas, aga ma ei
teadnud, mis neist kige maitsva oli, seega ma ei ostnud proovimiseks htegi. Tol peval lasime sadamas ka
ankru tielikult vlja, et ketti ja kit kontrollida. Prast ankrut sisse kerides, nhes ketiga kaasa tulevat
ssimusta solki, mistsin, miks seal kalu pda pole mtet.
17 JUULI 2010

Hommikul kell 07.00 ilusa ilma ja mnaga lahkusime Hollandi saarelt.

Kell 10.30 saime veidi vihma ja tuul tusis tugevuseni 6. Naljakas: wind force 6 tundus nd igavana!?
Mitu tundi klasid 16 kanalil psteoperatsioonid, ning tol hommikul kuulsin ka elus esimest korda
eetris teadet, mis algas kolmekordse Pan-Paniga ( kellelgi oli mootori rike )

Prastlunal sitsime kahe livimsa tuulegeneraatorite pllu vahelt lbi, mis aga oli keset merd!

Mdusime ka laevade parklast, kus ankrus loendasin 14 lisuurt alust.

18 JUULI 2010

valve ajal oli meri lpuks ometi peaaegu rahulik.

Keskpeva paiku aga, just siis, kui puhanuna voodis silmad avasin, vajus laev htkki tugevasti kreeni ja kui
oleksin veel maganud, oleksin voodist vlja kukkunud. Judes dekile leidsin meie laeva eest tispurjes,
ilma mootorita letasime English Channelit kiirusega 9 slme! Oli see vast nauding!
pris varsti olimegi juba otsad kinnitanud Doveris, kus htul jalutasin veidi linnas ja metsas.
19 JUULI 2010

Hommikul kisin Doveris pangas omi asju ajamas ning ige pea, nrga tuulekese ja sileda merega,
mootorit kasutades, algas teekond Brightoni suunas. Mdusime kaunitest valgetest ja beezhidest kaljudest.

Olin ise seal lhedal elanud nii kaua, kuid selle piirkonna ilu oli mulle tundmatu!
htul kinnitasimegi otsad Brightoni Marinas,
ning tpiliste koordinaatide asemel asusime nd N 50 kraadi ja E asemel : W 000 kraadi!

Me laevukese kik vlispinnad olid paksu soolakihi all, tegime Fairyga kiirpesu.
Saabus ka ammu-oodatud neljas crew member, kes samuti lummatud sai jahi toredusest.

20 JUULI 2010

Hommik algas haledate lekete eemaldamiste ritustega, sealanti sai paksult paljudesse kohtadesse topitud.
Aset leidis uus toidukuhjade laadimine. Mootorile teostati kontroll ja teenindus. Prastlunal jalutasin
linnas, kus llatuseks oli likaunis Aasia stiilis palee. Kohalikus raamatukogus sain siis ka internetti
kasutada ja emaile kontrollitud. Ostsin endale eineks igasuguseid asju, milledest organism puudust tundis
( puuviljad mahlad jogurtid jne ) Tundsin veel, kui vastik oli olla liiklusmras ja tohutu rahvamassi sees!
Olin juba omaks vtnud luksusliku mere avaruse.
Ostsin ka uue nokamtsi, seekord spetsiaalse krae klge kinnitamise klambriga : )

Jrgmisel peval puhastasime roostevabadelt (!) pindadelt sinna juba kogunenud roostet ning ostsin
kalastustarbed, lootuses merereisi ajal pda ise einet. Mu kalastamis-kogemused piirdusid lapseplves
tiigis kogrepgiga, ja hilisemate aastate jooksul pole olnud ldse enam soovi kalastada, kuid olin merel
muutunud, ning nd mte sellest, et saada saagiks vrskeim vimalik mereand, tundus igati meeldivana.
Alustasin ka mulle seni tundmatu solo purjetaja raamatu lugemist:
Joshua Slocum: Sailing alone around the world. Hiljem, teose lpetanud,
ji ta jutustus minu arvates lahjaks, vrreldes seda niteks Eduardo de la Mancha omaga.

22 JUULI 2010

Ka sel hommikul puhastasin roostet, ja paljudele metallpindadele mrisime vaseliini, et need reisi vltel ei
roostetaks. Keskpeval rahuliku ilmaga lahkusime Brightonist, prastlunaks oli meri ilus hele.
Jrjekordselt avastasin, et olenevalt, kas vaatad vri vi ahtri suunas ja kskik, millisesse pardasse,
igas suunas on meri eri vrvi, kuid alati kaunis. Ngime laeva Queen Mary 2, mida aga Barcelonas olin
aastaid varem lhedalt sadamas imetlenud. htul ngin kauneid vikerkaari ja mdusime Isleofwightist.
23 JUULI 2010

valve algas teeandmise manvriga. llatusena selles mereosas juba oli vees nha vhesel mral
helendavaid pisikesi merevee elukaid. Klm oli ning kindad titsid jllegi hsti oma rolli. Hommikul oli
normaalne ilm ja viskasin nge vette. Kapten keelas kalastamise siti, teatades, et siis tulevad konksu otsa
suurte hammastega koll-kalad. le pika aja maad polnud silmapiiril, hea enesetunne oli. petati mulle
veel he logi lisa titmist: igal keskpeval pidin les mrkima mootori ttunnid ja 24 tunni jooksul lbitud
teekonna. Pidin hakkama igal keskpeval kontrollima rasvataset, mis tihendab propelleri telje sisenemisava
keresse ja vahetama ktusepaakide kasutamist vasakust vi siis paremast pardast, et balansseerida laeva
vimaliku kallet kljele.
Ka pevase valvekorra ajal andsin teed teisele laevale. nge otsa kogunes peva jooksul vaid taimi
ja ks thi kilekott. Olime Prantsusmaa ranniku lhedal, ning htul sai mned tunnid purjetatud.

24 JUULI 2010

valve: sisenesime Atlandi ookeani

ja mdusime mingist Prantsuse saarekesest, mille nimeks on mul mrgitud Ouss...???
Prastlunal olime juba Bizcaya lahes, mille ootamatu kliima ees oli kapten mind ammu hoiatanud.
Silmapiiril olid ainsateks elumrkideks Laura ja ka ks suur lind saatis meid. Kell 16.00 titus mu
jrjekordne elu unistus: kaks delfiini hplesid mned minutid vri krval. htul lkski ilm koledaks ...

25 JUULI 2010

valve: uduvihm ja nhtavus halb, kuid meri rahulik. Leidis aset ka ohtlik situatsioon:
vastutulev purjekas ei reageerinud ning tnu meie korrektsetele manvritele, hoidsime ra kige hullema.
Lpuks rkas unest ka sdlane mingi prantsuse aktsendiga naine, kuid oma eksimusest ta aru ei saanud,
ja soovisime teineteisele head teed. Hommikul saime heisata uhiuue kotis igavust tundva spinnakeri, mida
nimetati ka: cruising chute. Oli see alles feeling! Korraks vilksatasid ka mned delfiinid. nge otsast kadus
teadmata phjusel raskus ja vahetasime kogu ssteemi vlja parema vastu. Tegu oli nii ilusa
kummikalakesega, et koheselt tulid linnud sellele jahti pidama. Olin sunnitud pgiriista kokku kerima
niikauaks, kuni linnud ra lendasid. Prastlunal lks ilm ilusaks ja sain nautida likaunist mere vrvust.
Meil olid pardal kaks plastmassist sekstanti, ja kaua olin soovinud seda riistapuud ppima hakata (ka natuke
vastavat kirjandust oli mul kaasas). Mistsin aga, et ilma eesti keelse juhendita ning mingi nautika-tabeli-
raamatuta on ettevtmine mtetu kurb... htul aga oli selge taevaga wind force 4 7. Meri oli ilus, kuigi
lained olid krged. Pikeseloojangu kaunid vrvid ja kuupaiste. Kapten tles, et nd tean ka mina, mis on
ootamatu kitumisega Bizcaya laht: me ei saanud mingit tugeva tuule hoiatust!
(Aastaid hiljem lugesin selle mere kohta rohkem ... )

Hispaania, mu kodumaa rannikuni oli jnud vaid 20 NM, olin sinna naasemas le kahe ja poole aasta.

26 JUULI 2010

valve: mdusime lhedalt Hispaania loodenurgast. Tusis tuul tugevusega kuni 30 slme suunalt
punane 150! Llitasime mootori vlja ja heiskasime kik kolm purje. Kaunil kuuvalgusel, tagantlainetusega,
livikese kreeniga, saime purjetamiskiiruseks 8 slme! Ma ei linud isegi magama, vaid nautisin seda
imelist hetke. Oli klm, ja abiks olid mts ning kindad. Pimeduses oli siiski nha mgist rannikut.

Juhtus ka ebameeldiv seik: Laura, kes oli meie taga, judis htkki hoopis meie vri ning siis ji tiesti
ristipiki me kursile ette seisma! Kui kapteni abikaasa hakkas keerama, et kokkuprget vltida, kostus 16
kanalilt Laura abilise hl: Monica, olge ettevaatlik, me paneme purjesid kokku ... (???)
Mis tpselt juhtus, ma ei tea, kuna polnud minu valvekord, kll aga kuulsin hiljem, et toosama mees olevat
avastatud kolm korda oma watchi ajal magades.

Hommikul paistis pike ja silmadele avanes ilus mgine rannik, meri oli rahulik. Kesk-peval kinnitasime
otsad kaunis Baiona Marinas. Nii palju, kui ma ka Hispaanias ringi kinud olin, just Phi oli mulle
tundmatu. Pesime laevalt soola ja tegime linnas sisseoste.
Jalutasin, kontrollisin e-maile, ja kisin esimest korda reisi ajal ujumas! Vesi oli aga nii klm, et suplesin
vaid mne minuti ilusa kivise ranniku puhtas vees. Kuna igas vimalikus riigis kasutan juhust nautida maitse
elamusi, siis htuks sin restoranis paellat, millest olin juba paar aastat unistanud. Muidugi ostsin ka
jrjekordselt vrskeid puuvilju ja muid tooteid, mida vgagi hsti teadsin, et ainult Hispaaniast saan. Baiona
ise osutus vga erinevaks, vrreldes traditsioonilise Hispaaniaga, mida senini teadsin, ta oli vga modernne.
Meeldiva llatusena suutsin le pika aja jlle hsti suhelda kohalikus keeles.
Ilm oli koduselt kuum ning ka oli soe, ja ues olin hilise tunnini.
Vimalikult kaua tahtsin nautida riiki, kus end kodusemana tunnen, kui kuskil mujal.
=

27 JUULI 2010

Hommikul vahetasin tankides vee.

Kuna need olid uhiuued, oli veel juures ebameeldiv maik.
Peale seda oli vesi alatiseks OK.
(Pardal ise kll alati tarbisin pudelivett.)

Remontisime hukonditsioneeri filtrit, mis oli purunenud.

Kell 14.00 lahkusime Baionast ja mda rannikut vtsime kursi lunasse. Pike paistis ja meri oli calm.
ng vette. Tuuleke tusis natukese aja prast kmne slmeni, heiskasime spinni ja saavutasime kiiruseks
4 5 slme. Ksisin kaptenilt, et mis on tema unistuste tuul? Vastuseks teatas ta (nagu kik purjetajad):
140 kraadise nurga alt umbes 14 slme, Nauticat 52 puhul muidugi tnu suurusele ja raskusele ning kere
kujule 17 slme. Ja oh imet: kmme minutit hiljem tusiski tuul 15 slmeni, ja puhus ta ka muidugi 140
kraadise nurga alt! Kohe heiskasime mizzeni ja maini kah spinnile lisaks. Kiiruseks saime seitse ja pool
slme. Rmsalt tles kapten, et kui nd kollase tuunakala (on selline olend ldse olemas?) kah nge otsa
saame, siis hakkab tema Jumalat uskuma. Kahjuks kestis supertuul vaid viis minutit ja kala kah ei saanud.
Selle asemel sain ppida spinni sheeti trimmimist, kui purje serv luffima hakkas.

///

Kohe reisi alguses said mulle teatavaks kolm thtsaimat vljendit purjede seadmise juures:

Ease - to let out a rope or sail

Trim - to pull in a rope or a sail
Dump - let a LOT of rope out and FAST but still having control and being ready for stopping it

Dumpi puhul esimesel korral kontrolli ja peatamise osa mulle ei seletatud. Kapten arvas, et tean, millega
tegu. Ja juhtuski kord vike nnetus. Spinniga lks midagi valesti ja sain kskluse: dump sheet. Lasin kie
lahti ja hppasin eemale, teades, et dump thendab hdaolukorda. Sheet jooksis vuhinal lbi bloki, kuid
nneks kiepundar kiilus sinna kinni. Kapten lks veidi endast vlja, prast aga seika lahti rkides, lahenes
kik, ja tuleviku tarbeks oli uus teema pitud!

///

28 JUULI 2010

valve: ainuke sissekanne: tumeoranzh kuu keskl! Oli ikka lummav vaatepilt! Naljatasime raadios
Lauraga, et apelsin ripub taevas. Hommikul sain siis nha esimest korda flat merd. Nii sile oli ta, millist ma
polnud uskunud, et avameri olla saabki. Too hetk tundus rohkem kui unengu.
Keskpeval minu valve ajal sai meile siis osaks selline 2000 NM thistamine: mdusime Portugali vetes
paradiislikult kaunitest Berlenga saartest. See oli mu elu eksootiliseim hetk siiani. (Ei teadnud ma siis veel,
et lhindalatel juba korduvalt pstitab mbritsev uusi eksootilisuse rekordeid.) Segasin endale valmis
troopilise alkoholivaba vaid Hispaanias mdava Bitter Kas kokteili apelsinimahlaga, ning lisaks ilmusid
vlja paljud delfiinid. Magustoiduks avastasime htkki, et meid mbritsevad veepinnal (!) naljakalt
srgasid siputavad pruunid vikesed vhid, kes paaniliselt (kuigi koha peal ldsegi mitte edasi liikudes)
ritasid me matsaka laevakere eest eemale pgeneda. Thelepanuvrne oli see, et vhid ldse mitte ei
ujuvat, vaid jalutavat veekogude phjades ning meie kaptengi polnud elus ennem sellist vaatepilti kohanud.
29 JUULI 2010

valve: tunnike rekordiliselt siledat merd, seega veel siledam, kui eelmise peva flat.
Ngin ka sellist suurt eredat langevat thte, mis plahvatas kolmeks tkiks. Vi oli see uni?
Juba tolle peva hommik ti mu ellu uue eksootilisuse rekordi: Cabo San Vincent !
Kirjeldamatult kaunid kaljud koobastega (nagu pildil nha).
Mulle avanesid vaated, mis mu mlus olid vaid piraadifilmides ja elu jooksul loetud raamatutes.

Naljakas, et aastaid tagasi, olin viibinud pris selle koha lhedal, teadmata siis, et eksisteeris selline
piirkond. Ja muidugi tulid mngima ka delfiinid. Seekord sain nende tegelaste kiireid liigutusi jlgida
pikalt, lhedalt ja selges vees. Kift oli vaadata suures plaanis, kuidas nad veepinnale tulles hingamisavad
lahti tegid ja juba pool sekundit hiljem sukeldudes need kohe sulgesid.
Sain selgeks ka uue t: pliidi poleerimine! Tore oli nha, kuidas oma ke all see muutus jlle uhiuueks.
htupoolikul nautisin ilusaimat vrvi sinist merd enda arvates, kll aga ei avanenud mul vimalus nha neid
rohelisi ja elektrisiniseid vrvuseid, mida Lissaboni lhedal ngin kmmekond aastat tagasi. Ehk oli asi
selles, et tookord olin rannas, ja seal vaadates ookeani maa poolt, on toonid erinevad? Mngima tulid veel
korraga kmme delfiini sel htul ja sain jllegi kogeda midagi uut: kaks tundi harutasin lahti ngenri.
Kapten lausus selle peale, et me kik oleme seda teinud, nd siis ka Sina! Spinniga sai purjetada, kuid
ootamatult hel hetkel, kigest 13 slmese tuuletugevusega, purunes ks purje kinnitus vris. Hiljem
asendasime selle lihtsalt kiejupiga. Spinnakeri kohta aja jooksul ppisin, et meldud on ta maximum
kiiruse saavutamiseks nrga tuule puhul, tugeva tuulega vib too puruneda kuna tehtud rnast materjalist.

30 JUULI 2010

valve: jllegi oranzh kuu. Baromeeter langeb, lhenedes Gibraltarile 100 NM kaugusele.
Vahemerre voolav veemass tirib meid sinna aga kiiresti. Teada on ju, et Vahemere kliima on limalt kuum,
mille tttu tollest aurustub palju vett. Veetase seega on madalam, kui Atlandi ookeanis, mille tttu vesi
viimasest pidevalt asemele voolama peab. Samal phjusel on ka Vahemere vesi ks soolaseimaid maailmas,
sest vee aurustudes sool jb. (Loodan, et see kik on ikka tsi? Vhemalt nii olin ammu lugenud kuskilt
raamatust. Vahemere lisoolasuses muidugi olin ise aastatega veendunud ja nd sain siis ka ise tunda
lehtrisse voolamist.) oli soe.

Hommikul Gibraltari lhedal kaunid Hispaania med. Marbella lhedal olin palju aastaid tagasi elanud
ja jllegi tundsin rmu, lhenedes kunagisele kodule. Paremas pardas krgus aga Aafrika mgi!
Keskpeval juba vingerdasime lbi litiheda Gibraltari laevaliikluse (uudsena enda jaoks ngin ankrus
olevate laevade paare) ja sadamas vtsime vett ning ktust. Peale seda, rallitades Lauraga vidu, kinnitasime
otsad lhedal asuvas Marinas. Esimest korda sain ppida ahtri kinnitamist sillale ja vri kinnitamist vee all
olevate kite abil. Kunagi ammu, elades Luna-Hispaanias, tuli hel peval idee Gibraltarit klastada, kuid
kohale sites, avastasin tookord, et olin dokumendid Marbellasse unustanud, ning le piiri mind ei lastudki.
Sain kivi imetleda vaid Hispaania linnakesest nimega La Linea de la Constitucion, nd aga avanes mul
vimalus lhemat tutvust teha selle omaprase Inglismaa tkikesega Hispaania rannikul. Tol samal
eluperioodil, olles nii lhedal Aafrikale, ei reisinud ma kordagi sellele kontinendile, teades, et vin seda iga
pev teha ning eldes endale alati: homme lhen! Lpuks lahkusin ootamatult sealtkandist ja Aafrikas
jigi kimata. Nd oli lootus ka see unistus teoks saada!

31 JUULI 2010

Gibraltaril oli planeeritud peatuda vaid, et ktust ja sigarette (arvatavasti maksuvabasid!)

osta ning siis pidime kohe edasi Almeriasse jrjekordset mootori tehnilist levaatust teostama minema.
Kapten sai aga teada, et li- ja filtritevahetus ning teenendus tehakse meile siin. Seega, re pealt oleksin
elus teist korda viibinud siin piirkonnas, kuid ilma kuulsate ahvide uudistamiseta. Nd kohe asusin selle
unistuse titmise juurde. Olime Gibraltaril samal ajal, kui Luna-Hispaanias oli kuumalaine, kuid just sel
hommikul oli jahe ja pilves. ldse panin thele, et igal l siin tusis litugev tuul. Kuna pikese kes siis
krvetamise ohtu polnud, haarasin fotoaparaadi ning seadsin sammud kalju otsa.
Eelmisel htul linnas jalutades hakkas mind vga hirima Gibraltari kohutav le ehitamine, niivga
koledaks oli muutunud see kunagi arvatavasti vga kaunis kohake. Leidus ka palju mahajetud kinnisvarasi,
mis tondilossidena paljudes rajoonides krgusid. Ka mahajetud laevasid leidus seal rohkem, kui varem olin
elus juhtunud ngema. Teekond kalju otsa oli pikk ja vsitav, llatusena pidin veel ostma pileti, et minna
vaateid nautima. Mul oli ka piirkonna kaart, kus oli lausa mrgitud ahvikoht. Kalju otsas aga teed kulgesid
nii imelikult, et kaardist pold mingit abi. nneks ks kohalik nitas mulle ktte mrgistamata rajakese, mida
sai kasutada short cutina ning ei pidanud kannatama autode mra. Hiljem avastasingi, et kige kiftimad
vaated avanesid just kohtades, kuhu ei viinud kski turistisilt. Oli pilves - sel phjusel ei saanud ka imetleda
Aafrikat, mis Gibraltari tipust pidavat kaunilt nha olema. Judes arvatavasse ahvide elupaika, sain helt
valvurilt teada, et nad pole tna veel laskunud... (Mida iganes see siis ka thendama pidi...) Hakkasin siis
ronima nii krgele, kui vimalik, mda radu, kus ma peaaegu ei kohanud kedagi. Kui enda arvates tippu
judsin, ei saanud ma selles otseloomulikult veenduda, sest... olin pilvedes (!) ja nhtavus oli vaid mni
samm. Siis avastasin mingi pika trepi, mis viis teiselt poolt kaljut alla. Kuna mul kiiret polnud,
siis hakkasin seda treppi mda laskuma. Alt les puhus aga nii jahe tuul, et mul hakkas klm.
Peale kmneminutilist treppidest alla tatsamist leidsin end juba kuumas pikesepaistes!
Sain kll nautida kauneid vaateid, kuid mul polnud rna aimugi, kus ma olen ja kuhu vlja juan.
Ka energia hakkas lppema, sest ma polnud ammu snud, joonud ega puhanud ning oli vga kuum.
Ma ei teadnud ka, kui kaua pean seda radapidi edasiliikumist jtkama, et tsivilisatsioonini juda.

Kaarti uurides ji mulje, et olen vist Vahemere Treppidel.

Mni aeg hiljem judsin uuesti tagasi kohta, kus olin ammu pileti ostnud. Oh udust! Et minna ahve otsima,
olin sunnitud jlle pika maa les vantsima. Alla aga anda ei tahtnud ning viimaseid energiaraasukesi kokku
vttes sammusin uuesti kalju otsa, kus oli pisike klake vms. Seal sain korralikku tasuta WC-d kasutada,
jin ahnelt pool liitrit apelsinimahla ning puhkasin jalga. Arvan, et oleks see leevendus hilinenud mned
minutid, oleksin minestanud. Tagantjrgi tabas mind mte, et tean nd, mida tundis Frodo peale treppidest
lesronimist mblikutunnelini judes. Ja autasuks sain jackpoti: ahvid laskusid! Thendas see siis seda,
et kus-iganes-nad-ka-ei-ela, sellest kohast tulid nad mda teed alla turismiklla, et siis inimestelt toitu
nuruda. Olin rmus, et jrjekordne hetk leidis mu elus aset, millest ammu olin unistanud. Nii, nagu aastate
jooksul lugenud olin ning kuulujuttude phjal, ngingi, kuidas ks ahv he inimese toidukoti ra varastas,
ja ks ahv rippus he tdruku kleidisabas, tundes arvatavasti puuvilja lhna. Too plika muudmoodi tast lahti
ei saanudki, kui pidigi taskust pirni ahvile loovutama, mille peale viimane kohe lahti laskis ja rahulolevalt
saaki sma asus (ngid seda seika pealt paljud turistid, kelledele see kvasti nalja tegi ning appitttamise
asemel klpsutati fotoaparaate).
Postkaartide mgiletis ngin kauneid fotosid mingist koopast ja tuli vlja, et see asus minust 50 meetri
kaugusel! Ostsin pileti ning... peale kiki reisil juba nhtud imesid, klastasin koobast, mille puhul oli
raske uskuda, et see kik oli looduse ktet. Olin eelnevatel aastatel viibinud riikides, kus taolised koopad
olemas, nd aga sain vimaluse sedasorti muinasjutumaad ka oma silmaga nha. Gibraltarile jime
erinevatel phjustel mitmeks pevaks. Oleksin ma seda saabudes teadnud, oleks mul olnud piisavalt aega, et
Barcelonasse spru klastama minna. Seal viibitud perioodi ajal jalutasin mned korrad Hispaaniasse.
Gibraltari territoorium on testi nii vike, et kesklinnast piirini kestab jalutuskik vaid hetke. Pressinud on
nad sinna aga ka lennujaama, kuid maandumisraja jaoks polnud ruumi piisavalt. Esimest korda La Lineasse
kndides, avastasin htkki, et seisan keset seda! Pealekauba ristub ta veel autoteega ning kulgeb otse merre.
Liiklus ei ole UK ssteemis, kehtis aga inglise rahahik, millest neil oli paralleelsena tehtud ka Gibraltari
variant. Suures kaubanduskeskuses panin thele, et toidukaupade hinnad olid umbes 15-20 % krgemad, kui
UK-s. Meeldiv aga oli poest leida Inglismaalt tuttavate delikatesside krval ka Hispaania omad, seega sain
maitsvaid ja haruldasi ske endale laeva varuda. Tnavatel ja teenendavas sektoris minu llatuseks
enamasti klas hispaania keel ja jllegi sain praktiseerida oma armastatud castellanot. Pnevusega le
mitme aasta vaatasin Hispaania televisioonikanaleid, kuid programmid olid ikka solgid. Baionas vhemalt
oli latino muusikavideote kanal, kust sain vanu aegu meenutada, siin aga selle kanali levi puudus.
Selle asemel aga oli Phja-Aafrika kanalite levi hea : )
Jahi puhastamise krvalt sai ka palju magatud ja niisama laiseldud nende pevade jooksul.
Kuumalaine ajal nneks ti leevendust hukonditsioneer, mida laeva sisemuses ohtralt kasutasime.
Ujumas ma kahjuks ei saanud kia kordagi, kuna ainuke rand, mille leidsin La Lineas, oli sama inetu,
kui see linngi, kus olin juba aastaid tagasi viibinud. Seal aga korjasin oma naisele palju suuri ilusaid
teokarpe. Kui nad laeva pardale tin, tles aga kapten, et mitte mingil juhul ei tohi ma neid Afrikasse kaasa
vtta. Minu llatuse peale seletas ta, et sealsed ametivimud ritavad igal vimalusel lisaraha teenida ning
antud juhul tehakse mulle lisuur trahv, tuues ettekndeks, et viin he mere mikroobid ja vimaliku viiruse
teise veekogusse (tal olevat seda elus enne ette tulnud). Ta lisas veel, et he teokarbi puhul skandaali ei
phjustatavat. Kige ilusama, sravvalge, siis alles jtsingi.

hel peval, kui ikka veel polnud teada, millal lahkume, tabasin end uudselt tundelt:
solvatud olek ja tdimus! Ennast analsides mistsin, et phjus seisnes selles, et merel olles oli iga pev
elus esmakordne seiklus ja igav ei hakanud raasugi, siin kivi otsas istudes aga pold hiljem midagi uut
ja huvitavat teha. Selle merereisi ajal muutusin ma siis kah selliseks inimeseks
(nagu olin lugenud vaid teiste kohta), kes kannatamatult ootab purjede heiskamist ning sadamast lahkumist,
mni hetk hiljem aga juba pnevusega soovib silmapiiril avastada uut maad.

03 AUGUST 2010

Hurraa: lpuks lahkume!

Kell 19.00 toimus see ning kursil 085 / Tolle peva kohta rohkem mrkmeid mul pevikus polnudki.
=

04 AUGUST 2010

valve: silmapiirilt kerkis poolkuu punasena (emotsioonidest oli juba toss nii vljas, et ma ei judnud
isegi imestada selle fenomeni peale)! Liiklust palju, ning tnu vee voolamisele Vahemerre oli me kiirus 9,8
slme. Peval mdusime Almeriast ja ilusatest Hispaania mgedest. Peale seda aga tabas mind
esmakordselt limalt masendav koduigatsus, phjused jrgmised: sain teada, et kik neli peva, mil reisime
Tuneesiasse, saame vastutuult, mille tttu purjetamist ei tule. Seega, saab olema limalt igav ja midagi uut ei
saa ma ppida. Samuti oli mulle teada, et super-ekstreemse-Aafrika asemel peatume kohas nimega
Tabarka, mis koosneb igavast Marinast ning modernsest kolkaklast. Selgus ka, et krbesse minek jb ra!
Niivga unistasin kaamelitega ratsutamisest ja tahtsin peotie ehtsat Aafrika liiva ka Eestisse kaasa tuua, et
siis klmal ja hallil novembrihtul seda lbi srmede libistada ning eksootilist pikesekuumust meenutada.

Siinkohal on mul pevikusse kirjutatud selline meenutus:

pris reisi alguses leidis aset jrgnev seik: oma ise puhkamise magamiste vaheajal tulin korraks kajutist
vlja dekile ning mulle avanes kosmosesjafilmi vaatepilt: he parda lhedal oli tuledesras maa, kuid
teisel pool ja kikjal mberringi, nii lhedal, kui kaugel, laius tohutu tuledemeri, milles oli eristada
igasuguste veesidukite erinevaid tulesid. Oli tdruku valvekord, kuid kapten muidugi aitas roolida, kuna
liiklus oli tihe ja ohtlik. Otseloomulikult olin shokeeritud ning kuna selline sit leidis aset juba niivrd reisi
alguses, siis sai mulle osaks kindel veendumus, et taoline mll hakkab olema igal l ja lksin magama
tagasi. Ei saanud taoline udukas aga hiljem meile osaks kordagi. Ksisin prast kaptenilt, mis koht see
tookord oli? Sain teada, et tegu oli Rotterdami sadamast lhedalt mdumisega.
Oleksin seda teadnud, oleksin kogu too hoolsalt mbrust ja kapteni manvreid jlginud, et ppida.
05 AUGUST 2010

valve: Aafrikast 40 NM kaugusel, tuult pole, kuid lainetus raputab! Tihe liiklus.
Hommikul 15 NM Aafrikani, nha med.
Prastluna: 12 NM Alzheeriast, ikka ilus mgine rannik, merel liilus sinine vrv.

htul: ks lind ritas meeleheitlikult saalingule istuda, nnestus see tal aga vaid hetkeks,
sest laeva liikumisest tingitud vastutuule efekt oli tugev.
Omaette mtlesin ma kunagi mingist raamatust loetud tarkusetera peale,
et linnud otsivad peavarju laevadekil, kui torm on tulekul. Aga mida arvata saalingul maandumisest?
Phjus ei saanud olla see, et ta vsinud oleks olnud ning puhata soovis, sest maa oli ju lhedal!

06 AUGUST 2010

valve: mdusime 3 NM lauguselt tuledesras rannikust ja saime pevaks tormi-hoiatuse!

(Kas eelmise htu lind oli eriti varakult ettevalmistusi tegev?) Tuul oli juba 15 slme ja lained raputasid.
Ausalt eldes, natuke nrvidele hakkas see, kuna ennustatud oli kogu neljapevaseks teekonnaks
vaid rahulikku merd ja pikese kes lebotamist. (Lppude lpuks olime ju ikkagi suvisel Vahemerel!?)
Hommik: ikka veel ilus mgine rannik. Tekkinud olid pilved. Raadio teel vttis hendust
Alzheeria Coast Guard ja ksis kiksuguseid andmeid. (Minu rahvust pidi neli korda ththaaval tlema!)
Peval: meri ikka raputas...
07 AUGUST 2010

valve: kohati oli ranniku lhedal tunda tugevalt liiva lhna!

Oli see krb, mida mulle klastada ei olnud mratud?

Hommikuks oli meri lpuks selline: laugjalt tusvad ja langevad suured veemassid. Kokku saime 48 tundi
halba merd, millega kaasnesid magamatus, halb tuju ja nrk tervis, kuna koguaeg oli ju fsiline koormus
suur, ritades knte ja hammaste abiga tsuvas laevas liikuda. Kogu Aafrika rannik ja sealne mere vrv
olid ilusad. Raske polnud aga thele panna, et puudus tpiline arenenud hiskonna rannalhedane
eraveesidukite mass, phjus arvatavasti vaesus. 14.00 (lbitud 3014 NM!) otsad kinnitatud juba Tabarkas.
Samal ajal, kui me neli valget kaunitari judsid sinna odavate ja enamasti halvasti hooldatud veesidukite
jnuste keskele, meie grupi viies, tumesinine liige just lahkus. Kahju, et me kik seal korraga ei viibinud
hel ja samal hetkel, et teha ks vapustav hispilt. le pika aja ppetund: sain teada, mis on praktika
ootamine! Mletan isegi, et VLJ kursustel ka mned loengu pidajad jid selle teema lahti seletamisega jnni.
Heisata tuli vrasse sadamasse judes kollane Q lipp, andmaks mrku, et soovime, et meid kontrollitaks.
Vanadel aegadel tuli pardale kohalik arst, et enne, kui meeskond maale lasti, kindlaks teha vimalik haigus,
mis mnel troopilisel saarel kiki nakatada vis. Meie puhul muidugi teatasime sellega, et oleme laevad, kes
sja saabusid, ning oleme valmis dokumentide vormistamiseks. Erinevad ametnikud kontrollisidki kiki
nelja laeva, aga kotte lahti pakkima ei pidanud ja ka mu teokarpi ei avastatud. Kogu protseduur vttis aega
kaks tundi, mille jooksul ma kannatamatult unistasin Aafrika pinnale hppamisest (aegluubis, piduliku
muusika saatel, nagu astronaut uut planeeti avastab filmis Planet 51).
Sain veel teada, et vlja ei tohi viia kohalikku sularaha!
Meeldivaks llatuseks oli normaalne ilm koos jahutava merebriisiga ...
( muideks, sel oli laevas isegi klm magada ! ) olime ju kindlad, et seal saab olema prgulikult kuum
( isegi Hispaanias on mu rekord vanadest aegadest +45 C varjus )
Hetk hiljem, seistes juba paljajalu merevees, Aafrika pinnal,
helistasin naisele ja tervitasin teda teiselt kontinendilt.

Linnakeses jalutades ji muidugi silma vaesus ja tohutu rpane oli kik.

Tahtsin muidugi kohalikke eksootilisi ksit-suveniire kingitusteks Eesti tuttavatele.
Philised selle ala mgiartiklid tundusid olevat punastest korallidest kaelakeed, mida ma ei julenud osta,
kartes, et ehk on tegu Hiina plastmassiga. Jrgnesid punutud korvid, millega poleks aga midagi peale hakata
(ja olid nad ka veidi keerulised transportida), ning ka nende puhul polnud garantiid, et kas neid testi ikka
valmistas mingi himu neegrimammi oma ilma vee ja elektrita klas, mudaonnis, kohalikkudest taimedest.
Veel jid silma savist valmistatud knlakatted, milledes mustrilised augud, mis siis omakorda pimedas
ruumis omaprast valgusmngu pidid pakkuma. Ka see toodang vis olla vlts, seega ei ostnud ma midagi.
Ainukesed sajaprotsendilised suveniirid, mis kaasa tin, olid paar ilusat mnti ja vljalangenud kivi sealse
kalju kljest. Eestisse tassisin seega tki ehtsat Aafrikat.

Veel olevat head kohalikud kaubad rohelises vikeses pudelis lu ning oliivili.
Mlema ostmise puhul oli takistuseks klaastaara, mis ma lennukis poleks saanud transportida,
ning oliivili tarbin ma niikuinii vaid Hispaania oma.
Kirjeldan nd esimese peva llatusi:

Ei htki kaamelit ega elevanti ega tiigrit ega lvi ega krokodilli jne. Milline pettumus!

Vga vhe oli kaetud peadega naisi, enamus olid riietatult euroopalikult,
ja enamus olid ldse llatavalt kaunid.

Olin kindel, et nii kui laevadest vljume, koguneb me mber hulk kerjuseid ja mne minutiga
on taskuvargad meie vrtesemete tassimise vaeva vhendanud. Midagi taolist
(nagu Hispaanias elavate marokolaste puhul tihti esile tuleb) ei juhtunud! Ngin seal veedetud aja jooksul
kll vaid mnda valget inimest, aga hirm kallaletungide ees asendus kiiresti turvatundega.

Olin kindel, et he dollarikese eest gin kogu pev igasugu hrgutisi.

Avastasin hoopis, et korralikus restoranis maksis supereine 15 EUR

Rand oli kohutavalt rpane, ja seda mitte nende endi reostuse prast,
vaid see praht kik ujuvat sinna Euroopast

he teise laeva meeskonnaliikmega otsustasime htul baaris proovida teed ja kohvi.

Valisin silma jrgi vlja he enam-vhem korraliku ja puhta koha. Tellisime parimat teed ja kohvi,
mis saadaval. Olin kindel, et nhes kaugelt, et lhenevad valged potentsiaalsed suurkliendid,
kaetakse rikkalikult laud ja plvitatakse, et suuremat jootraha saada jne. Olin veendunud, et me joogid
serveeritakse kuldsetes ja kristalsetes nudes jne. ning et pealekauba pakutakse hinna sees ei-tea-mis-ime-
hrgutisi ja et laua mber kogunevad khutantsijad ja muusikud ja nljased tnavalapsed (OK, tunnistan
les, pool sellest luuletasin juurde, aga paljus ma ei liialdanud). Minu tee toodi viletsas tassikeses
valmistehtuna (!) he minuti jooksul! Samas lendas lauale ka kohvitass. See oli kummaline, arvestades et tee
peaks justkui mitu minutit tmbama? Juurde ei serveeritud ei suhkrutoosi ega miskit. Vriseva sdamega
otsustasime jooke proovida, mis mlemad osutusid udsaimateks solkideks, mis elus alla neelatud.
Esimesed lonksud jid ka viimasteks. Maksime ja lahkusime.

Tnavapildis roostes ning katkiste tuledega autologude vahel vilksatas ka korralikke, le poole miljoni
krooni maksvaid masinaid, mida minu llatuseks ei valvanudki hambuni relvastatud mehed.

Liiklus ise oli muidugi udne. Igaks sitis sealt, kust lbi mahtus, ja pargiti, kuhu vimalik. hes autos
loetlesin niteks kmme peanuppu. Suunatulede kangide funktsiooni muidugi vist ei teatud kah mitte.
Isegi jalakiad ei osanud teineteisele teed anda, pidin ise korduvalt vastutulijate eest eemale pikama.
Kogu linnas avastasin kaks kulunud jalakijate sebra.

htul hilja kuulsin vra muusikaga kontserti helisid. Marina lhedal oli luksuskorter-elamute rajoon,
kus seal endale kodu soetanud rikastele inimestele oli korraldatud privaatpidu. Selle jutu peale, et oleme
turistid, keda huvitab kohalik kultuur, lasti meid ka sisse. Orkestrisse kuulus umbes kmme meesliiget,
kes toredaid palakesi esitasid. Vimsa mllu asemel aga avastasime, et publikuks olid vaid kolm vikest
perekest. Enne meie saabumist oli siis umbes ks esineja iga kuulaja kohta. Nautisime seda uudset
muusikalist kogemust umbes paarkmmend minutit, tnasime uksehoidjaid ja liikusime edasi. Isegi veel kell
ks sel oli tnavatel ja restoranides palju rahvast, ning turg igasuguse kaubaga oli avatud.
Mulle pakkusid huvi veel inimesepea suurused teokarbid, kuid ka selle huvitava asja
oleksin kaasa vtnud vaid siis, kui ta ise merephjast vlja oleksin toonud.
08 AUGUST 2010

Hommikul sain sadamakontori baaris ligipsu wifile, ning seega kontrollida emaile.
Joogiks katsetasin masinas pressitud... eee... sidrunilimonaadi ???
Solk ta igatahes oli, kuid juua kannatas ja natuke leevendas janu.
Peval vahetasin laevas thja gaasiballooni uue vastu. See oli meil tagavaraks ostetud juba Inglismaal,
muidugi ei klappinud ta Soome ssteemiga, seega soetasime juba UK-s vajaliku connectori.
Kuulasin natuke kohalikku (vist) pop raadiojaama ning see muusika lausa meeldis mulle vahelduseks.
Prastlunal seadsingi sammud uuesti linna, et hankida endale mned CD-d. Tuli vlja, et need on seal vist
hinnaga poolteist eurot tkk? Ega ma rahavrtusest seal aru ei saanudki, sest neil on mingi rahahik, mis
omakorda vrt tuhat mingit teist rahahikut. Esimeses poekeses vedas, sest teenendas mind noor plikake,
kes pris hsti inglise keelt oskas. Avaldasin soovi osta mningad plaadid erinevate popmuusikute
loominguga kohalikus keeles (!), mida kohalikud noored meelsasti kuulavad. Tuli vlja, et tal kikide hetke
kuulsaimate omasid polegi! (Preili oli seega aus ja ris veel kogenematu. Ta oleks ju vinud mulle igasugust
pahna kaela mrida, eldes, et vot just need vi need esitajad ongi hetke starid!) Ostsin talt kolm CD-d ja
lasin tal endale paberi peale kirjutada veel kahe kuuma laulja nimed. Tavaliselt kuskil ei ne sa hinnasilte,
et siis sind palju rvida saaks jne. Eelneval peval oli mul nneks juhus paaris kohas nha, et ks plaat
maksab umbes 2,3 2,5 suurt raha. Kui maksmiseks lks, siis poe boss ksis kolme plaadi eest kmme suurt
raha, tlesin, et olen nus andma kaheksa. Too mistis seepeale koheselt, et mul turu-uuring tehtud,
ja tles: okei, okei, kaheksa...
Liikusin siis poodepidi edasi, et leida ka nende lauljate CD-d, kellede nimed mul paberile olid kirjutatud.
Esimese artisti plaadiost kujunes aga selliseks: Oli tegu poega, kellel oli mulle pakkuda he mu nimekirjas
oleva laulja CD. Mjannadeks olid kaks kena vljangemisega noort daami, seekord peakatetega, ehk siis
vist kohalikust religioonist. Kigepealt nad vigases inglise keeles uurisid kohe, et palju ma kolme plaadi eest
juba kokku maksnud olen? (Sain vgagi hsti aru, kui kavalad nad olid, seda tehes!) vastasin, et seitse ja
pool. Preili muutus koheselt pettunult kurvaks. Enda poolt mdava CD hinnaks tles kolm, ma vastasin, et
maksan kaks ja pool. Siis ta aga hakkas seletama, et see on ikkagi hetke ks thtsaimaid staare, ja kuna ma
ei tahtnud aega raisata, siis olin nus ja asutasin end minekule. Vanem naine aga muutus aina jutukamaks,
muudkui hakkas uurima, et kes ma olen ja kust ma tulen jne. Nad olid tegelikult pris kaunikesed ja
viisakad, ning lobisesin siis nendega paar minutit. Suur aga oli minu jaoks llatus, kui teada saades, et ma
olen siin lausa nelja laevaga, ksis vanem neist: kas mul naine on? Kuna ta inglise keel oli lihalb, siis ei
viitsinud ma talle seletama hakata, et jah, mul on naine, aga me pole ametlikult abielus jms. Selle asemel
tlesin lihtsalt, et mul on girlfriend. Selle peale nitas sama, vanem preili srmust oma kes ja tles: Vot
mul on mees, aga mu el veel mitte. Ma pakun Sulle teda naiseks, kas oled nus? Sain aru, et see pole
ldse naljajutt, kuid selle asemel, et nad heasse kohta saata, vastasin, et vajan mtlemisaega. Mistsin, et
kui ma nd veel seletama hakkan, et Kas te aru ei saa, et mul juba on keegi?, siis hakkavad nemad mulle
tlema, et mul ju praegu kigest pruut! (Seda kirjutades kaldun praegu arvama, et nende kultuuris on ehk
lubatud mitmenaisepidamine, seega vib-olla oleksin lihtsalt he lisaks saanud?) Minu vastuse peale
toosama abielunaine koheselt ksis: Kui kaua? Kas ma tna htul saan vastuse anda? Vastasin, et mul vist
lheb natuke kauem, aga annan kindlasti mrku, kui otsuse langetan. Soovisime teineteisele head peva
jtku, surusin mlemal ktt, toonitasin, et teie pakkumine teeb mulle au, kuna olete mlemad nii ilusad
noored daamid, ja pgenesin sealt...
Viimase puuduva CD sain nii: oli jnud kogu kesklinna peale veel ks viimaseid mgiurkaid. Tegin
teatavaks, mida soovin, ja kioski moodi lobudikul avati uks ja mind kutsuti sisse. Tohutust plaadiriiulist
hakkasid minu laulja loomingut otsima mitu inimest, eri sugudes ja vanuseastmetest, mille jrgi avastasin, et
see on vist kah perefirma. Veel ngin htkki, et viibin omamoodi ilusate vaibakestega ehitud saalis, kus
voodike, mille kohal ksitsi maalitud massazhi ja tattoo reklaamsildid. Tundus, et samas oli tegu ka selle
pere elumajaga. nneks paaripanemist seekord ei tulnud ja muid teenuseid ma ei ritatud.
Arvatav pereisa oli nrvis, sest peale mneminutilist otsimist ei leitudki tolle artisti muusikat, keda mul vaja
oli. Sees oli kohutavalt kuum ja lmbe ning vrskehu-vajadust ettekndena tuues, lksin tnavale.
Onu kskis oodata ja tttas le tee. Kiiresti naaseski ta vajaliku CD-ga. Ksisin, mis hind on? Vastuseks
klas: Tule sisse! ja ka arvatav perepoeg osutas ukse poole. Kuna see olukord tundus mulle natuke
kahtlane, siis vastasin, et ma ei saa, seal seel on liiga palav. Uuesti ksisin, palju vlgnen? Mees vastas: sada
suurt raha. nneks olin igasugusteks ootamatusteks juba valmis ning vastasin kiiresti: Sorri, mul on vaid
kolm! Jllegi tajusin, et onul oli kahju, et ma hindasid tean, ning muidugi ta nustus ilma edaspidise
kauplemiseta. Kll aga hdis ta halvustavalt: Ah et lejnu ra raisanud? Vastasin, et jah, sai liiga
kvasti pidu pandud. Siis juhtus hbivrne lugu: mul olid hes taskus mndid, kus lootsin olevat ka
vajalikud kolm, ja teises paberraha. Peenrahast mul kolme vajalikku hikut vlja ei tulnud ja seega olin
sunnitud vlja vtma paberrahad. Nppu jid sajane ja kahekmneline. Onu mistis kohe, et olin valetanud,
kuid nneks (kuigi viivitades) tagastas mulle hinnavahe. Seega, sain 97 protsenti hinnaalandust, hea ri...
Muusikat hankisin endale Tuneesia, Alzheeria ning Egiptuse esitajatelt, sest nendes kohtades pidavat olema
hine keel, ja seetttu kohalikud noored Tabarkas kuulavat kikide nende riikide muusikuid. Nd on kik
plaadid (nende hulgas kolm isegi olid originaalid!) lbi kontrollitud: ks oli defektiga ja see lendas kohe
prgikasti. ks oli vga igav, kuid kolm, just need originaalid, meeldivad mulle. relinnas leidsin koha,
kust autodest otse mdi nii suuri loperguse kujuga arbuuse, milliseid ma polnud varem elus ninud ning
veel mingeid ananassisuuruseid mulle tundmatuid kollaseid viljasid. Viimase ostsingi, lootuses, et ehk keegi
me laevades oskab mulle seletada, mille vi kellega tegu. Hiljem selgus, et see mingi meloni sugulane.
(Hispaanias ikka olin alati rohelise koorega meloneid snud.) Maitse oli lahja, ehk pold ta veel valmis?
Loodan et sain mne vitamiinikesegi... Tol peval jrjekordsel jalutuskigul avastasin isegi he euroopaliku
bensiinijaama, kll aga mitte htegi inimlikku kaubanduskeskust ega normaalset toidupoodigi mitte, kogu
seal viibitud aja jooksul. Enamik poekesi ja toitlustusasutusi olid kitsad ja rpased.
Lootsin Aafrikas leida turult tohutud vrskete puuviljade med, kuid mgil oli vhe valikut,
mned viljad isegi poolenisti mdanenud.
heainsa koha leidsin, kust sain ilusad banaanid, mis varanduse maksin, seda ei tea tnini arvutada.
htul teatas kapten ootamatult lahkumisest, kuigi teadsin, et oleme seal veel teisegi . Mul oli vlja otsitud
kige kallim restoran, kus planeerisin tegeleda he oma lemmik turismindusega: kohalikud road!
Kinnitasime Lauraga sadama teisel pool otsad, kus vtsime ktust = (seal sisenesid me laeva veelkord
ametnikud, et kontrollida salakaupa vi-kes-teab-mida) = oligi liodav, kuid maksta ei saanud ei
pangakaartidega, ega valuutas. Tormasime linna ning kahtlastest automaatidest pigistasime vlja kuhjade
viisi kohalikku sularaha. Kuna liigne kohalik valuuta oli vaja ra tarvitada, siis ostsime kokku hunniku
kebabe (mis seal valmistati limaitsvalt ning kuulujuttude jrgi vist heast kohalikust toorainest) ja ma tellisin
hest restoranist veel salatit ja vrsket kala. Kuna meil pardal oli ka mikrolaineahi, siis soendasin seda
maitsvat kala veel jrgmiselgi peval. Euroopas olen alati saanud kebabe, kus liha on keeratud mittemagusa
pannkoogi taolise saiamoodustise vahele, Tabarkas aga mdi meile hamburgerisaia meenutava kpsetise
sisse topitud kebabi liha ja friikartulid, mistttu titsid nad vga hsti khtu.

( nyyd aastaid hiljem, olles 6ppinud toitumist, enam odavat kebabi ei osta : D )

Sel ajal, kui me rahajahil kisime, segasid me purjekad ktusevtukohas liiklust, ja kaua aega pidi meie
tagant ootama ks vga suur ja roostes metallkerega kalalaev. Kui naasesime, oli ta tpselt meie ankruketi
kohal (olime kinnitatud ahtritega, ankrud vrist samal ajal kaugel eemal), mistttu, me ei saanud liikuma,
kuna vaja oli ju sita ankru kohale! Kapteni jutt ning meie tdruku tlge prantsuse keelde neile korda ei
linud. Selle asemel simati meid kohalikus keeles ja kalalaev pressis end meie ja he teise laeva vahele,
nneks ilma meie purjeka kere kahjustamata. Kaldal vaatasid seda showd pealt muidugi umbes
kakskmmend kohalikku, kelledel arvatavasti vaba ajaga midagi paremat teha polnud.

09 AUGUST 2010 Hommik: sile meri ja pikesepaiste. 20 NM kaugusel krgumas Zembra saar.
Prastlunal kutsus Tuneesia Sjalaev (!) raadio eetris kedagi
kas rahu ajal tohib sellist terminitki kasutada?
htul tuul: punane 130 140 tugevusega 17 slme, hurraa!
Kik kolm purje les!
18 NM kaugusel ilus Pantelleria saar ja korraks ngime ka suuri delfiine.
=

10 AUGUST 2010

valve Sitsiilia lhedal: meist mitte kaugel = (kuna kuulsin juhtumi toimumist raadios) = leidis aset selline
sndmus: meie grupi teine paar oleks repealt reisilaeva alla jnud! hel me purjekal oli peal ssteem,
mis nitas teiste laevade nimesid. Kuulsin, kuidas korduvalt hakati kedagi nimepidi hdma. Mni hetk
hiljem ksis kapten juba rritunult, et kas kedagi valves pole? Siis oli pikem vaikus ja peale seda jllegi
ritati raadio teel sidet saada. Umbes 45 minutit hiljem vastas lbe hlega noormees ja ma kuulsin, mis oli
toimunud: reisilaev oli pika maa sitnud tiesti suvaliselt, eirates COLREG-i ning peaaegu phjustas suure
kokkuprke. nneks meie purjekad reageerisid igeaegselt, ning keerasid teelt krvale.
ks kaptenitest teavitas reisilaeva, et antud juhtum raporteeritakse vastavatesse organitesse.
Aja jooksul sain selgeks, et suured laevad ldse liiklevad vga korralikult, hoiavad vahemaad, on valvsad
jne. Muljet avaldas mulle see, kuidas sel mni neist lhedalt mdus, ilma mootorimrata, ssimusta
aukartustratava mena. Pris reisi alguses aga, minu valve ajal, juhtus hel l korra ka nii, et mingi suur
laev tegi mitmeid kummalisi manvreid meie ja Laura lheduses. Meie helt poolt krvalt kalduti taha, siis
liiguti teisele poole kljele (arvasin, et ju ta siis tegeleb mingite lithtsate operatsioonidega) ning minu
suureks llatuseks lpuks tuli ta tpselt meie kursile! Ahtris oli tal niipalju prozhektoreid, et ma sealt ei
eristanud ldsegi mitte Laura valget ahtritulukest. Ainult see sundis mind rahulikkusele, et kui tegu oleks
olnud suure ohuga, siis Laura kogenud kapten oleks mind hoiatanud.
Vikesed kalalaevad aga... vot see on hoopis teine teema! Rohkem kui korra juhtus nii, et keset laia lagedat
merd mrkad kedagi silmapiiril kihutavat sinu poole. Jrgmisel hetkel on ta juba sul klje all, peatub
(ks isegi ei peatunud ennem, kuni horni lasime) ja hakkab siis oma vrkudega majandama, justkui me oleks
tulnud nende kalu varastama vms. (Muideks, ma ei pdnudki htegi kogu reisi vltel...)

10. augusti hommikul kpsetasin oma elu esimese leiva! Siis, kuna reisi lpp ei olnud enam kaugel, tegime
algust roostevabade pindade poleerimisega. Peale esimest vidinat teostas kapten mul kvaliteedi kontrolli ja
ji tehtud tga rahule. Avastasime peagi, et kuulus Harkeni kvaliteet ei ole nii hea htti kikide fittingute
puhul! Mningaid riggingu osasid ei saanudki puhtaks ega likima. Prastlunal nnestus 45 minutit spinni,
maini ja mizzeniga Sitsiilia lhedal superpurjetamist nautida. htuni tegelesin poleerimisega, vilksatas ks
delfiin ning siis hakkas paistma vulkaan Edna. Muidugi olin kindel, et ei mina oma elus vulkaani nha saa...
Enne, kui magama lksin, saime tagatipuks veel muinasjutuliselt likauni pikeseloojangu osaliseks.

rkasin kell 21.45 laeva kere hpete peale. Vljusin kajutist, et uurida, kas ootamatu torm? Jllegi leidsin
eest lekked, ja nidiku jrgi oli tuule tugevus 25 slme. Lained lid vrist le poole laeva, kuigi oli
thistaevas. Kapten, nhes mu arusaamatut pilku, seletas naerdes: Shh Sulle vulkaan Ednat!
Sain siis teada, et meile tutvustas end catabatic wind, kes just sellesama vulkaanikese otsast vahest alla
veereb, ilma igasuguse hoiatuseta. Pidavat taolist nhtust tihti esinema ka Kanaaridel ja mujal.

Naasdes cockpitist laeva sisemusse, teostades harjumuse kohaselt oma astmete-peale-aja-mitte-raiskamise-

hpet-he-meetri-krguselt, leketest tingitud mrja pranda tttu kadusid aga jalad alt ning maandusin
seljale ja hele knarnukile. Korraks kadus pilt eest. Lebades keset prandat valu kes mistsin, et sellise
vttega siis wrestlingus ja maadluses vastane korraks rivist vlja viiaksegi.
Pauk oli nii valju (ikkagi lakitud kivikva plywood), et isegi kapten tuli kiiresti uudistama, mis oli juhtunud?
Palusin ainult, et mind palun mitte puudutada, ja minuti prast sain end psti upitada.
Tuigerdasin oma kajutisse ja istusin voodile, et kohe neid emotsioone les mrkida.
Haaranud pastaka, jin hel hetkel hku rippuma ja lagi tuli phe!
Ka see oli mul siiani esimene kord. Mnjahh, ppetunnid mereelust tulid valusalt ja kiires tempos.

11 AUGUST 2010

Kell 00.00 01.00 tuuletugevus 20 slme, paari tunni prast aga juba 4 slme!
Nii on siis lood ionean sea - L ...
Hommikul mdume Itaalia rannikust ja natukeseks heiskasime kik kolm purje.
Prastlunal roostevaba poleerimine ning ... ngime vaalade hingamisest tingitud vee-jugasid!
(Pole vist vaja mainida, et maailma suurimate imetajate ngemine oli kah midagi,
millest ma unistadagi ei osanud... kahjuks ei tusnud nende massiivsed kehad veepinnale.)
= LAURA =
=

12 AUGUST 2010

valve: 25 NM kaugusel Itaalia kontsast teekond kulgemas Kreeka suunas, liiklust pole.
Kell 01.45 saime kontsa tagant vlja ning kingituseks hea tuul! Kolm purje les.
Varahommikul ankrusse Othonoi saare lhedusse, ka seal oli 25 slmeline catabatic breeze saare poolt.
Kuna oli vaba aeg, siis lksime kohe ujuma, kuigi nidikute jrgi oli vee temperatuur vaid 19,5 kraadi C
Hppasin pardalt otse kristallselgesse merevette ja plaaniks oli ujuda saarele. Tegu oli jrjekordse mu elu
eksootiliseima hetkega. he raamatu alusel kuuluvat cruisimine suvel just Kreeka saartel kauniduse
edetabeli etteotsa! Raske on kirjeldada seda rmu ja vabaduse tunnet selle merereisi kikidel nii kaunitel
hetkedel. Niisiis, Kanada tdruk oli superujuja ning kui tema oli kolmveerand maa peal, tegelesin mina alles
lainete vastu vitlemisega poole peal. Tuule tugevuse tttu vis fsilise pingutuse tttu distantsi testi
korrutada kolmega. Kuna saareni oli 300 meetrit, siis ma ei riskinud edasi ujuda, kartes, et ehk juhtub
midagi kolmveerand maa peal ja keegi ei jua appi. Seega keerasin mber ja kiiresti kandsid lained mind
tagasi laevani, vee voolamine oli nii tugev. Sel ajal, kui plika juba Kreeka pinnal seisis, tegin mina veel
mned hpped ja sulistasin niisama.
(Ka Aafrikas ei kinud ma rannas ujumas, kuna see oli rpane ja lerahvastatud.)
45 minutit hiljem saime teada, et see tuul ei vaibuvat kogu pev. Ankur sisse ja Marinasse, mis oli tasuta,
kuna puudusid vesi ja elekter. Seal oli neli vaba kohta! Tugeva tuule tttu vttis meie ning Laura
kinnitamine aega kolm ja pool tundi. Leidus ka targutajaid teistes paatides, kes jagasid petussnu, kuhu
ja kuidas asetada ankur (kinni panime end ahtritega), sest tuul polevat juba ndal aega muutunud jne.
(Otseloomulikult vaibus tuul juba jrgmiseks hommikuks,
hea et me ei toiminud teiste inimeste soovituste jrgi)
Peale lunaeinet koristasin neli tundi kki ja poleerisin pliiti ... darn ...
Peva jooksul saabus sinna jahisadamasse veel le kmne kaatri ja purjeka,
kes siis igasuguseid imetrikke kasutades kuhu-ja-kuidas-vimalik, oma otsad kinnitasid.
htul jalutasin me otsa, kust oli omaprane vaatepilt triibulisele merele.
Selle fenomeni phjustas toosama catabatic breeze!

13 AUGUST 2010

Kigest ks pev lkski aega, et mu elus leidis aset jrjekordne eksootiliseim hetk:
jalutasin saare sellisele kljele, kus kedagi polnud ning ujusin soojas madalas vees alasti.
Kaugel eemal muidugi oli ks mega yacht. Kui selle pardalt oleks keegi mind binokliga uudistanud,
siis, arvestades, kuivga karva olin ma kasvanud selle reisi jooksul,
oleksin pakkunud ehtsat merehdalise vaatepilti, kes ksinduses kaua asustamata saarel elanud.
Habet muideks ei ajanud ma kogu mereretke vltel, et nha, milline ma siis lpuks vja nen,
ja ka naist tahtsin kollitada. Pstitasin ka selles valdkonnas isikliku rekordi:
50 peva ilma habemenuga kotist vlja otsimata.
Kuna tuul vaibus, siis ei linud meil korda kaua aega tagasi tehtud plaan:
sikutada masti ainuksi uhkustamiseks kaunis sinine spinn ja purjetada teisele, 7 NM kaugusel
asetsevale Kreeka saarele nimega Mathraki . Olime siis sunnitud ka selle vahemaa lbima mootoriga.
Teekond, mille jooksul kmme korda klas CD-mngijast Zorba The Greek, oli ise muidugi
muinasjutuliselt ilus. Prastlunal aga juhtus jlle mu elus midagi, millest polnud unistanudki.
Nimelt avanes mul vimalus teostada mastide hooldust!
Olin kindel, et seda riskantset ettevtmist usaldatakse vaid kige professionaalsematele purjetajatele!
Vaja oli kontrollida wind instrumente, erinevaid fittinguid ning spetsiaalse marine rasvaga puhastada
shroudid. Kuna krgust ma pole kunagi kartnud, siis enne wintchi kivitumist kartsin vaid, et kas slmed
jrgi ei anna vi et kas ma liigsest erutusest (ausalt eldes vrisesin natuke ootusrevusest) ja nnest
sdamerabandust ei saa. Peale vajalike triistade, milledeks osutusid vaid rasv ja svamm, oli muidugi kaasa
haaratud ka fotoaparaat. Mni hetk hiljem mistsin, et veel hel phjusel on leval mastis fotoaparaati vaja:
et teha pilte vimalikkudest purustustest vi defektidest, ja siis fotosid nidata kompuutris kaptenile, et too
olukorda hindaks. Kigepealt tiriti mind kohe main masti. Mingi eriti turvalise ja mulle tundmatu
kolmekordse kaheksa-slme tegi selleks juhuks Kanada tdruk, kes olevat mgironimisega tegelenud.
lesse judmine oli minu jaoks suur sndmus. Ei teadnud ma ju, kas hakkan kartma? Kui vaadata dekilt
lesse masti, siis tundub too lhike olevat ja kui olen ennem elus sadamates jlginud teist inimest, kes masti
otsas, siis nib too olevat vga madalal. Nd aga, viibides ise seal, avastasin, et alla vaadates, nib masti
tipp olevat vgagi krgel, pisikesed nimesed dekil aga kaugel all. Tulin aga tga ilusti toime. Klpsutasin
mned pildid, nautisin vapustavaid vaateid ja mere erinevaid vrvusi ning mida madalamale mind lasti, seda
vahvam oli ennast helt poolt pika ja sujuva kaares lennuga kiigutada teise parda kaugeima shroudini.
Mizzen masti les sikutati mind aga ksitsi, sest kit ei saanud hendada elektrilise wintchiga ja seega
mistsin, miks tuli kasuks mu khnus! Seekord kasutasin enda ktega tehtud lihtsat bowline-i, testus
sellest, kui thtis on osata korrektselt teha meremehe slmi! Kahe masti kallal ttamine kokku vttis aega
le paari tunni, mille jooksul liigesed ikka prast pris valusad olid. Meeldivaks leevenduseks sai siis
magustoit: lksin lhedal olevasse randa ujuma ning elus esimest korda katsetasin maski.
Oleksin ma teadnud, milline vaatepilt merephja avaneb nii lihtsa ja odava asjakesega, oleksin ammu juba
selle soetanud. Esimest korda, vaadates maskiga vette, kohkusin tagasi, ning kiskusin tolle peast, arvates,
et htkki liikusin nii madalasse kohta, et kohe ln no vastu phja. Meenus stseen filmist,
kus metsinimene elus esimest korda vaatab silmapiiri pikksilmaga ja too haarab siis kohe mga jrele,
arvates, et vaenlane juba nina ees. Kiiresti aga sain vahemaade hindamise selgeks ja kaua nautisin veealuste
kivide ja taimede ilu, nii selgelt, nagu oleks tegu fotodega. (Vot seda asja tahan mina elus veel proovida...)
Kahjuks ei kubisenud too piirkond vrvilistest kalakestest, kuid kes teab, ehk nen neid kunagi hiljem,
kuskil mujal... Too pev kujunes nii tiuslikuks, et restoranis htustades sain jrjekordse maitseelamuse
osaliseks: siiamaani elu maitsvaim Kreeka salat oli mind siis kik need aastad oodanud justnimelt Kreekas,
Mathraki saarel! Ei ole mina varem saanud nii maitsvat feta juustu... Ei siin ega ka Othonoil polnud
sularahaautomaati, nneks vedeles kotis natuke eurosid, millede eest tpselt sain makstud korraliku
kolmekigulise htueine ja kaasa osta kogu kla viimased ilusad banaanid.

14 AUGUST 2010

Keskpeval lahkusime Kreekast Aadria mere suunas ja pris varsti juba krgusid paremal, 20 NM
kaugusel, Albaania kaunid likrged med. Prastlunal poolteist tundi kgi koristamine.
Sel peval tabas mind jrjekordne uudne tunne: energia hakkas totaalselt otsa lppema!
Olime kogu crew-ga selleks ajaks ikka tiesti vsinud. Ma ei osanud esialgu phjuseid mista,
polnud ju laevas pidevat fsilist koormustki!? Hiljem sain aru: le kuu aja kestis juba reis,
ning tehniliselt hegi puhkepevata! Mis siis, et paljudel pevadel ei pidanud ttama,
kuid siiski oli vaja olla valvetes ning isegi sadamates viibides ikka tuli ette erinevaid asjatoimetusi.
Ja vaimselt kurnab ka see, et lppude lpuks ollakse koguaeg hes ja samas laevas, seega tkeskkonnas!
Pealekauba oli mul teada, et ees ootavad veel Horvaatia , Sloveenia ning Itaalia, ja siis lpuks Riia kaudu
Eestisse (kui miskit ei muutu)... Tundsin, et pean vimalikult kiiresti merest ja laevadest eemale saama.
(Ei teadnud ma siis, et juba varsti sidan Veneetsias kaatriga...)
Minu ajutegevust muidugi nrgestasid kindlasti ka kik need emotsioonid sellel reisil.

15 AUGUST 2010

valve: soojeim kogu reisi vltel. Kaks korda kisid vris mind lbustamas neli delfiini.
Muideks, esimest korda ngin delfiine sel!
Hommik ja ka kogu pev mdusid laeva puhastades.
Ka peval vilksatasid korraks veel paar delfiini selles mereosas.
Keskpeval oli ilm natuke aega pilves ja tuli paar piiska vihma
(hiljem Horvaatias viibides hakkasin seda fenomeni natuke paremini mistma).
htupoolikul olid paremal nha juba Horvaatia saared.
16 AUGUST 2010

valve: jahe oli, sest dodger oli puhastatud ning laeva sisemusse paigutatud.
Ngin kahel korral livimsat heledat jutti taha jtvat langevat thte.
Hommikul ilm rnalt pilves, paremal kogu silmapiiri ulatuses Horvaatia saarte rgastik.
Keskpeval loetlesin hel hetkel mberringi 50 eri tpi purjekat, kes nautisid 14 slmelist supertuult.
Enda arvates saabusin mingisse vaesesse kolkariiki, seega ma ei mistnud nhtud vaatepilti.
Kell 13.30 kinnitasime otsad Loshinj Marinas. Mind vapustas sealne ilu ja luksuslikkus. Kapten
tegeles asjaajamistega natuke ja juba tund aega hiljem lahkusime, et htul juda lpp-peatusesse: Cres !
Viimase sidu ajal kogesime omaprast lainetust, mis siis laeva kere kummalises rtmis tsuma ajas.
Phjuseks olevat sealne tuul saarte vahel ning otseloomulikult mere-phja muutlikkus kogu piirkonnas.

Cres Marina oli jrjekordne shokk: luksusjahid ja kallid autod parklas ning sadamahoone oli minu
llatuseks palee! Olen elu jooksul viibinud niivrd paljudes rohkem ja vhem luksuslikes Hispaania
jahisadamates, milledest vhesed suudaksid vistelda siinse ilu ja puhtusega. Loshinj ja Cres saarte
need kaldaosad, mida laeva pardalt ngin, olid muidugi kaunid, rohelise taimestikuga kaetud,
ja prast hilisemaid reise tean nyyd, et Horvaatial laias plaanis on pakkuda veel nii mndagi ...
Kik meie viis grupiliiget kohtusid siis Cresis esimest korda peale Turkust lahkumist.
Kogu see pev ning jrgmine hommik otseloomulikult toimus laeva lpp-puhastamine ning siis,
17. augusti keskpevaks said leandmis-dokumendid vormistatud ja ametlikult kuulutati reis lppenuks.
Puhastamise eest ei saanud me ametlikult maksimumhinnet, sest selgus, et selleks, et le anda defektitult
puhas 52 jalane purjekas, peaks palkama vhemalt kahekmneliikmelise puhastusmeeskonna.
Logis kogu teekonna pikkuseks mrgiti: 4037 NM,
arvestades et enne Soomest vljumist oli minu enda konto 75, siis sain tol peval kopsaka boonuse : )
///

Eelnevalt oli meile teada, et jahi leandmine toimub umbes 19. augustil, vib-olla isegi kahekmnendal.
Seetttu poolteist ndalat varem ostsin kahekmne neljandaks tagasilennu
Veneetsiast lbi Riia Tartusse, kust omakorda oli veel vaja juda koju: Plvasse ...
Plaaniks mul siis = (just seeprast, et ma ei teadnud, kas elus enam sinnakanti satun)
= oli klastada Horvaatias, Sloveenias ning Itaalias niipalju erinevaid kohti, kui vimalik.
Autostopiga ringi rnnates =
(laevalt vtsin ju kaasa oma magamiskoti ning ega siis suvel vaja hotellide peale raha raisata ...)
= nnestus viibida sellistes Horvaatia punktides: Loshinj, Cres, Rijeka, Bale, Pula ning Zagreb.
Mul ei olnud tehtud mingitki eeluurimust, seega ma ei teadnud, et see riik ei kuulu EL-gi,
et neil on oma raha, et pealinn EI OLE Split ega Dubrovnik jne.

///
Kirjutan lbisegi (rohkem enda tarbeks) llatustest tookord selle siis veel mulle tundmatu riigi puhul:

Seal ei olnudki sja l6ppenud sda ning inimesed ei kinudki ringi kaltsudes
vaid hoopis Lacoste srgid jalutasid suure hulgana vastu...

Mali Loshinj on nii ilus ja puhas, et isegi rentslikraavid olid vist marmorist!

Loshinj saarel nautisin pikalt paradiislikult ilusa saarekese rannamnusid.

Rannad ei olnudki seal rpased! Teades, kuivga reostatud on Hispaania paljud Vahemere rannad,
siis Aadria mere suhtes oli kah kindel, et olles seal kaugel Itaalia taga nurgas,
on kindlasti tegu suure solgiauguga.

Huhh, nneks hinnatase oli mrgatavalt madalam, kui mujal Euroopas.

(Jee, mereannid restoranides kaasa arvatud!)

Cresi ning Loshinji saared olid vist tehniliselt ks ja sama saar?

Igatahes sitsin le maakitsuse, mis neid justkui hendas, samal ajal mlemal pool lummavalt ilus meri.

Kik kohalikud kihutasid tohutult autodega.

Cres Marinast les suurele teele jalutades, oli miljoni-dollari-vaate kohake,

kus kik turistid oma siduvahendid peatasid ja suu ammuli (ka mina, peale kiki reise elu jooksul)
passisid ning fotosid tegid. Mul muidugi polnud aparaati.

Heades restoranides rahvuslikud road olid limaitsvad.

Loshinj saarekesel, ranna kaljude pinnal magades, jid hommikuks kll kondid haigeks,
kuid rahu ning puhkus, lainete loksumine ja langevad thed olid seda vrt.
(Ka dushid, kus ennast seebiga pesta vis, olid seal olemas.)
Kas oli mtet kuus tundi raisata hotelli voodis? Pealekauba, kuna tegu oli turistide saarega,
siis polnud seal ka vargaid mitte! Ja rannad olid nii kaunid, et ujusin seal lausa kmneid kordi.

Cresi saarel olid kohad, kust avanesid vaated lhedalolevale Krk saarele.
(On see lhend vi testi kirjutatakse see kohanimi nii?)
Seda ilu ei hakkagi ma ritama snadesse panema,
ja vimatuks kujuneb ka mu emotsioonide edasiandmine peale juba niigi hullumeelset merereisi.

Praamisit Cresilt maismaale kulges samuti muinasjutulises ilus.

Pulas olid vaatamisvrsused, mida arvasin leidvat vaid Kreekas vi Itaalias.

Rand oli kll inetu ja dushid vajasid remonti, kuid see-eest oli sealsamas tore pargike,
milles mnus oli magada. Hommikul ratas mu siil, kellel oli vist plaan mu pikkadesse juustesse pesa teha,
igatahes sahistas ta hel hetkel mu pea krval, mille tttu rkasin.

Zagrebi jdvustamiseks oleks pidanud mul olema vist ndal, ning kaadreid oleks tulnud ehk sadu.
Ning jahh: seal testi oli loss lossis kinni, ning jahh: pealeauba neil vist oligi sealsamas mgi,
kus talvel suusatada saavat ... Suvine laupeva Zagrebi kesklinnas oli eriline: pidu igas lummavalt kaunis
pargikeses (kes raudteejaamas ei tahtnud prandal magada, vis endale muretult valida mne neist endale
bimiseks), ja lisaks avastasin he vanalinna kitsa jalakijate tnavakese, kus kmned igas stiilis maitsekalt
disainitud baarid, restoranid ja diskoteegid rahvast pungil olid, kikidel naeratus nol ja meel rmus.
Ei mingeid kaklusi ega laaberdamisi.
Zagrebi jrve (jah, neil oli isegi lahmakas jrv... nagu Pariisis...) res isegi sai tasuta dushi vtta!

Zagrebi turismi informatsioon oli super! Hispaania keeleski sain jutule!

Keeruline oli Horvaatia pealinnast Veneetsiasse minna, kuna busse peaaegu ldse sinna ei sitnud,
rong aga liikus vaid kord pevas, ja sellelegi sain pileti jrgnevaks htuks.

Kiirtee seinad olid osaliselt klaasist... Kuskil mujal pold ma siis veel sellist asja ninud!

Horvaatia nendes osades, kus viibisin, kasutati niipalju saksa keelt, et olin sunnitud ka selle
kasutusele vtma, kuigi praktiseerinud polnud ma aastast 1996 ning peaaegu kik pitu oli unustatud.
Jrgnes itaalia keel, ja korduvalt pidin ennast arusaadavaks tegema italiseeritud hispaania keeles,
millesse segasin kik umbes viis vi kmme terminit, mida itaalia keeles teadsin.

///

Sloveenias ajapuudusel kia ei nnestunud, lbisin selle riigi territooriumi ise rongiga.
Peale vapustavat reisi ja Horvaatia inimeste viisakust ja heasdamlikkust
oli ebameeldivaks shokiks Sloveenia kontrolride ja piirivalvurite ebaviisakus ja lbus!

///

Veneetsias viibisin planeeritud pooleteise peva jooksul kuus tundi, millest pool kulus lennujaama
reisimise ja sealsete jrjekordade jms. peale, seega linnas olin kolm tundi. Isegi hea, arvestades, et Itaalias
oma elus esimest korda, he rireisi jooksul, vimaldati mulle 60 minutit tutvuda Genova kesklinnaga.
Ka tookord, viibides Itaalias teist korda, ei saanud mulle osaks rahulikku pizza, pasta ja lasanje nautimist,
millest kogu merereisi vltel unistanud olin. Genova reisi meenutusest veel niipalju, et seal nnestus aastaid
tagasi hea taseme restoranis kolmest unistuste roast katsetada hte: pastat! Tellisin koheselt kige
eksklusiivsema ja kallima saadavalolevatest. Toodi pasta rohelises kastmes, maitses nagu muru, seega solk.
Tellisin jrgmise, toodi pasta mustas kastmes. (See tekitas lootust, sest Hispaanias on must riis ks mu
lemmikroogasid!) Kahjuks ka see oli udsa maitsega. tlesin siis kelnerile, et toogu pasta lihaga!
Too vastas, et sellist neil pole. Kas hakklihaga ning tomatikastmega pastat sakse siis vaestes klades?
Niisiis, jah ma SIIS VEEL testi k6iki neid asju ei teadnud, samuti mitte ka et Veneetsia liiklus ei ole just
nii vga tavaline ja et ta on ikka nii omaprase arhitektuuriga koht. Rongijaamas veel turismi
informatsioon polnud avatud, mul aga iga sekund oli hinnas. Seega tormasin selles tohutus kitsaste
tnavakeste rgastikus minema suunas, kuhu tundus teel olevat philine inimmass, kll kigest ehk
kmme inimest, sest olin ju esimene, kes jaamahoonest vljus. Eesmrgiks oli mul ks suur vljak, mille
puhul arvasin, et ehk asub see Veneetsias, kuigi ega ma kindel polnud, kas see koht ldsegi Itaalias on ...
( Kunagi hiljem sain teada, miks oli mul selline ettekujutus, kui kylastasin Itaalia pealinna : D )
Aastate jooksul ning enamasti filmidest oli jnud mulje, et just kuskil siin on suur tuvisid tis vljak,
kus suur kuplitega kirik ja mingi torn. Unistasin sellest, kuidas varahommikul einestan seal vljakul ...
Ma ei saanud aga inimestelt ju tnaval ksida, et kuulge, kas teil on siin suur kiriku ja torniga plats?
Selle asemel ksisin helt vastutulijalt, et vabandage, kuidas ma saan kesklinna peavljakule, et vabandage,
kahjuks unustasin selle nime. (Muideks, ma isegi ei olnud kindel, kas olen iges Veneetsias, ja kas tollel
ldse kesklinna moodi asi on ning kas seal ldse mni platsike kuskil on. Tol samal hommikul juba
hppasin rongist vlja mingis Veneetsias, mis poldki ige! nneks eldi mulle seda veel, kuniks judsin
rongi peale tagasi ronida...) Too kohalik siis mistiski, et tahan minna... San Marco (vi-mis-iganes-tolle-
platsikese-nimi-ka-oli...) vljakule, kuid seletas, et sinna on kolm kilomeetrit ja sik-sak. See polnud ka ime,
arvestades, et sirgeid tnavaid ma polnud veel niikuinii kohanud. Kihutasin siis sik-sakitades minema ja
varsti mrkasin, et hakkan vist judma igesse turistide piirkonda, sest sinna vljakule hakkasid nitama ka
sildikesed. Lbi igasuguste tunnelikeste ja le igat sorti sillakeste tormates avastasin, kuivga kift on see
koht. Peva jooksul ldse mistsin, et seal tulistaksin tuhat fotot ja ikka vist ei piisaks. Ning ehitised?
See oli rohkem Aasia ja Aafrika stiil minu arvates, mille jrgi tundusid olevat ehitatud enamik maju.
Einoh ja siis kik need paadikesed. Eriti need, mis puidust kerega ja lakitud. hel sellisel juhul, kui ngin
eriti ilusti viimistletud kaatrit (Itaalia kvaliteetlakkidega, nagu niteks Veneziani, olen palju elus kokku
puutunud. Hmmm... on sellel tootja nimetusel ehk mingit seost kohaga, kus viibisin?), ksisin skipperilt,
mis lakiga tegu, vastas: Epifanes. Teadsin ka seda super kvaliteetset toodet! Lpuks judsingi tollele
vljakule, ning nneks selguski, et tegu oli kohaga, mida lootsin leida. Pealekauba avastasin sealt postid,
mida nidatakse filmis Italian Job ning sealtsamast sain nautida vapustavaid vaateid ... eee ... le mere?
le je? le kanali? OK, misiganes see veekogu seal oli, ja kusiganes ma siis ka ei viibinud, olin nnelik,
sest mulle meeldis see, mida ngin ja tunnetasin. Siis aga avastasin, et kik baarid olid kinni alles ja kuskil
ei saanud einestada! (Olin vga nljane.) Idee: hotellid! Need asutused ikka peavad ju vhemalt
rahvusvahelistele klalistelegi varahommikul einet pakkuma, isegi kui itaallased testi mingil phjusel
kell kaheksa hommikul ei s... Jtkasin oma maratoni ning htedelt hispaania turistidelt nnestus
vlja pressida linnakaart. Sain neilt siis kinnituse, et asun Veneetsias ning nad rkisid et otsivad laeva,
millega minna Marco Polo lennujaama. Just tpselt sinna pidin minema ka mina, kuid paar tundi hiljem.
Need toredad inimesed nitasid mulle, kus ma kaardil asun, soovisime teineteisele kena kojujudmist
ning sain nd siis juba orienteerides, edasi tutvuda selle maagilise punktiga maakeral. Leidsin kiiresti
korraliku hotelli, kus mul lubati teiste elanikega koos sa. Ei mul old aega tavalisi singivileibu nkitsema
hakata. gisin kiiresti paar jogurtit, jin suure koguse mahla ja krvale sin kohalikku shokolaadi keeksi,
mida olin kunagi varem elus Hispaanias saanud tuttavalt, kes ti seda Itaaliast meile kingituseks. Samuti
pold kellaaja tttu vimalik tellida ei pastat, pizzat ega lasanjet. Kige kurvastavam oli see, et kuigi kolme
tunniga suutsin nha palju Veneetsiat ennast, ei old mul vimalik linna jda lunaeine ajaks, sel ajal pidin
olema juba lennujaamas! Terves Marco Polos oli ksainus enam-vhem normaalne restoranikene, kus
klaasist (!) taldrikud, kuid nneks sain seal elu maitsvaimat lasanjet (kuigi vormis valmistehtuna) ning suure
hunniku kolme sorti erinevat juustu mingi mulle tundmatu vrtsika moosiga. Juustuvalik oli meldud
muidugi eelroaks, ma aga esimesena kugistasin lasanje kuumalt alla ja siis alles, kuna lennuni oli veel aega
piisavalt, nautisin kaua-kaua juustude nkitsemis-tseremooniat. Veidi Veel Veneetsiast (ohhoo: 3 korda V)
Linna uurimise ajal hakkasin mrkama, et seal vist pole ilusaid pargikesi ega loodust ldsegi.
Ja infrastruktuurid tundusid olevat kummalised, niteks kas on see ige koht, kus kasvatada peret?
Muidugi oli kanalite vesi rpane (seda olin ikka eelnevalt elus kuulnud) ja kogu see kupatus tundus olevat
nii vana, justkui iga hetk variseb kokku. Palju lheks maksma terve Veneetsia kapitaalremont ning kas see
ldse ongi tehniliselt vimalik? Ja huvitama hakkas mind, kas nende majade all ldse kunagi maapind on
olnud? Ja kui ei, siis, miks ja kuidas tuldi ideele heast peast keset merd teivaste otsa linn ehitada? Lpuks
judsin kohta, kust laevaga (oh udust: jlle mingi veesiduki pardale!) toimus tunniajaline, kuid mugav ja
nneks odav sit lennujaama. Sild oli kolmnurkne ja vist thtis koht, sest turistide mass rmustas, nautides
sellelt vaadet. Ausalt eldes, paadiliiklus oli seal metsikult tihe, seda tahan kll kunagi videole jdvustada!
Tore oli veel see, et oleksin ma saabunud Veneetsiasse kunagi tavaturistina, oleksin kindlasti rentinud
mingi aparaadi (mndadele paatidele testi ei osanud ma seal korrektset nimetust anda), et kanalitel situ
nautida, kuid nd sain selle naudingu lennujaama his-transpordi hinna sees. Gondlisit muidugi mulle
tundus lollusena, kll aga ei olnud samal arvamusel Aasia turistid, kes joobnud naeratustega lasid endid
sidutada. Igatahes kauneid omapraseid maju ning usutempleid oli seal silmailuks loendamatul hulgal.
Kaatrisit lennujaama toimus kihutades mingite puuvaiade vahel. Panin thele, et vee vrvus oli eriline, aga
kas ta nd oli roheka, halli vi pruuni tooniga, seda ma kll ei suudaks meenutada. Ka Marco Polo
lennujaam on nii vee lhedal, et lennuk hoovturajal tundus jabura vaatepildina. Kui ma poleks reisi
lppedes emotsioonidest niivrd tulvil olnud ning kui ma poleks energiast nii thi olnud, siis oleksin ehk
isegi judnud imestada veel selle le, et paadiga randusin lennujaamale nii lhedale, et jalgsi tuli kndida
vaid mned minutid. Kuna viimase olin maganud Horvaatia-Sloveenia-Itaalia rongis (mis muideks oli
kole ja rpane), siis ammu juba olin ra visanud kummikud, magamiskoti ning suurema osa riietest. Seega
lennujaamas oli mul vaid kerge ksipagas. Heledad riided, milledest pikesetrjena nii palju kasu oli,
lendasid kah prgikasti, sest pesus ei tulnud enam vlja poleerimisvahend ega shroudide puhastamisest
tingitud plekid. htupoolikul siis pidin kndima veel ei-tea-mitmenda-riigi-pinnal-selle-reisi-jooksul.
Riia lennujaamas olin hetke, kuid mned tunnid hiljem juba maandusin Tartus ja vastu vttis mind jahe
Phjamaa hk. Eksootilistest meredest oli jnud vaid teokarp kotti ja kuumast Horvaatia pikesest
tumepruunid kevarred ... lummavatest saartest vaid mlestus ... Nohja kogu reisist umbes nelisada fotot,
mida vaadates ma juba ei uskunud, kas testi kik see leidis aset minu elus viie ndala jooksul?
///

Lisa :

Veidi Veel Veneetsiast = alles nyyd, aastaid hiljem, tean, kus olin ja mida ngin : D

Unenod merel olid peaaegu meil kigil eriti hullumeelsed. See olevat laevas magades tavaline.

Wintchide kasutamine: niipalju kui ma ka raamatutest olin lugenud, ja kui lihtne see ka ei tundunud,
ikkagi esimestel kordadel oli toiming raskusivalmistav. Kik need algajate vead, mida pikus mainitakse,
juhtusid ka mul! nneks aga saab need trikid ke sisse kiiresti.

Merehaigus tabas mind - nneks rnalt - vaid esimesel htul.

( Isegi kogenum Kanada tdruk oksendas sel l. )
Pidavat aitama ka silmapiiri vaatamine, peaasi, et mitte nha liikuvaid laevaosasid.
Tihti tabavat inimesi merehaigus tugeva lainetuse ajal laevakgis toidu valmistamise ajal,
kui vaja kontsentreerunult pisitga tegeleda.

Kohe reisi alguses meisterdas kapten asja, mida ma nimetan le-parda-hppamise-kotikeseks:

tegu oli veekindlalt suletava kotiga, kus kogu aeg, merehda tarvis, olid sees me dokumendid,
EPIRB, raadiosaatja, taskulamp jne. nneks tarvitusele me seda vtma ei pidanud...

Sama palju, kui ma armastan purjekaid ja kompasse, meeldivad mulle paberist merekaardid.
Kahjuks meie laeva pardal need puudusid ja ma ei saanudki kaardit kunsti nautida.
Laural kll olid olemas kikide meie teekonna alade kaardid, erinevates mastaapides.
Panin veel thele, vahest sadamates, tema pardal viibides, et kaarditriistad erinesid tunduvalt nendest,
mida kasutasime VLJ ppes! Paralleeljoonlaua asemel oli eriti kummaline asjandus, millega ma poleks
osanud midagi peale hakata! Jllegi: nyyd palju aastaid hiljem tean millega oli tegu : )

VLJ kursuse ajal tundus minu jaoks tiesti mttetu meteoroloogia osa. Ja kui igav see veel pealekauba oli!
Minu lhenemine teemale oli, et mis vahet seal on, mis ilma ennustatakse, niikuinii sa ju sada protsenti ei tea
ette, mis tegelikkuses juhtuma hakkab. On ju kigile teada, et torm vib ootamatult tabada igaht ning
kahjuks laevu hukkub iga aasta, ka proff-kaptenite poolt juhitavaid. (Ka petaja ei olnud meil just parim,
tegu oli kll vist Eesti suurima pilvetundjaga, kuid ta vist polnud meremees, seega ei seletanud ta ldse
neid philisi asju, mis on isegi raamatus Sailing for dummies lihtsalt ja praktiliselt kirjas.)
Sellel merereisil ja tnu uutele raamatutele, mida lugesin, aga veendusin, et meteoroloogia osakaal
purjetamiskunstis on niivga thtis. Kapten seletas veel, et paremini hakkan mistma pilvesid ja tuuli,
letades Atlandit, ning siis saan ma ka aru, mis see PURJETAMINE on ...
jrgmine unistus tol ajal oligi siis trans atlantic! katamaraanil !

Kuna pevas magasime kaks-kolm korda, siis mletan umbes Gibraltaril sellist jutuajamist,
kus mned laevaliikmed vitsid, et nad juba ei suuda meenutada kiki riike, millistes viibitud.
Ka mina tundsin sama: olles teel umbes 20 peva, tundus, et Soomest starditi palju kuid tagasi!
Jllegi: nyyd palju aastaid hiljem tean millega on tegu : )

Reisi vltel rkisin proffidega palju sellisest teemast, mis mind huvitas: kui kiiresti peale isegi niivrd
vsitavat reisi tunneb keegi tungi uuesti merele minna? Keskmine statistika andis selleks tulemuseks:
viis peva! Meie kapten abikaasaga pidavat alati sellistel puhkudel, peale koju judmist uksele riputama
sildi do not disturb, ning siis umbes viis peva magama ning rahu ja vaikust nautima. Siis hakkama
tasapisi suhtlema uuesti inimestega. Samuti tundvat nad alguses lausa klaustrofoobiat, peale pikalt avaral
merel viibimist, naasdes tiheda rahvamassi keskele (nad elasid Londonis).
Ka mulle peale pikaajalist Euroopa kosmopoliitkapitalides elamist olid sdamelhedasemaks saanud
vikesed kohakesed, kus nautida puhast loodust ning vaikust.
Ma judsin koju Plvasse 24. augusti hilishtul, olin kah vga vsinud, kuid erinevate asjatoimetuste tttu
sain esimestel ndalatel puhata vaid paar peva. Alguses ma ei tundnud otsest VAJADUST ( ! )
uuesti merele minna, kuid viibides Eestimaal kigest mned pevad, mletan et mtlesin, et kui keegi
kutsuks, siis oleksin juba uuesti valmis astuma laeva pardale, et heisata purjed ning alustada uut teekonda ...
arvan et septembris yritasingi kohta saada ookeani yletavale katamaraanile, kuid pakkumist ei tulnud.
( ei mleta enam ) aset leidis mu elus oopis =

KOLMAS EESTIST LAHKUMINE = OKTOOBER 2010 =

see juhtus n6nnaviisi:

13 oktoober tuli idee uuesti UK-sse minna ...

14 oktoober lendasin ...
15 oktoober registreerisin end kahes uues agentuuris ...
16-17 oktoober tutvusin juba uue piirkonnaga, kuhu saabusin, ning tegin ettevalmistusi:
18 oktoobriks, sest siis alustasin juba ttamist uues kohas ...

:D

... sain pakkumise tnu Eesti vahendajale: jkana666

... kuigi jah, pidin arvestama otseloomulikult sellega, et mingit garantiid ei ole...

Reede hommikul, 15 oktoober, sattusin siis elus esimest korda sellisesse kohta: Milton Keynes.
Ma polnud sellisest kohast isegi kuulnud.
Kasutasin vahendajat, selle asemel et ise auto rentida
ja pikalt td otsida ning v6tta suvaline yyripind, makstes ette suured tagatissummad jne.
K6ik lks seekord libedalt: tuldi bussijaama vastu, viidi mind autoga kahte agentuuri
ning juba enne l6unat olid m6lematelt ka tpakkumised olemas!!
Esimene neist: / thebestconnection / pakkus td / DHL House Of Fraser / laos,
teine: / staffline / pakkus td Tesco laos.

Kuna Tescos pidavat palk parem olema ja sinna sain hakata ka jalgsi,
ilma yhistranspordi peale raha kulutamata kima, siis selle valisingi.
Elama asusin samal peval vahendaja poolt vlja otsitud majja rajoonis nimega Bletchley.
Too maja polnud niteks Gumtrees, seega ise ma poleks seda leidnud, ning toa yyriks 55 ndalas
(maksud hinna sees muidugi). Nii odavatest tubadest UK-s olin kuulnud, kuid polnud kunagi
sattunud selliste pakkumiste otsa. M6ndade minutite jooksul, mil esimesel peval MK kesklinna ngin,
hakkas kohe silma selle koha teistsugusus... Tpsemalt: tunne oli justkui viibiks metsas mitte linnas!
Esimeste ndalate jooksul kohe hankisin raamatukogust fotode albumeid ning raamatuid siinse piirkonna
ajaloo kohta ja m6istsin, miks MK on erinev koht v6rreldes muidu tavaeuroopaga.
Pikemalt ma sel teemal ei peatu, keda huvitab, v6ib ise uurida, igatahes mulle siin hakkas kohe meeldima,
kuna loodust on ja puhas kah (v.a. vaeste rajoon Bletchey muidugi).
Eriti suur oli mu yllatus, kui sain teada, et MK-s sai katuse all aasta lbi mgisuusatamist harrastada!
Hiljem kisingi seal, efekt polnud paha! MK kesklinnas oli veel tohutu suur, korralik ja puhas ostukeskus,
kinod, diskoteegid jne. Ka liikluskorraldus oli seal suureprane, parkimispindasid meeletult.
Siin sain l6puks ra ka proovida teada-tuntud spetsiaalse inglise takso, nii omaprase kujuga ja tehnilise
lahendusega on nad siis (vist) selleprast, et ratastooliga reisija saab ra mahutada, ja reisikohvritele ruumi
ja mitu inimest taga saavad ringis istuda, nod vastakuti! Esimest korda UK-s elasin siis majas, kus oli veel
eestlasi, seega sain iga pev keelt praktiseerida. Tesco laos ttasin tpselt kaks kuud, ja hiljem lootsin Blue
Arrow kaudu House Of Fraserisse minna. Tesco laos (ja nagu tundus siis ka teistes firmades seal UK
piirkonnas) oli selline tootlikkuse ja palgaarvestamise systeem: kui olid aeglane (ehk ttasid nagu
normaalne inimene) siis said madala tasu, umbes 6.2 tunnis, kui aga rabelesid, siis agentuur maksis lausa
kuni 10! Mina igatahes ttasin rahulikult, ning mingi aeg hiljem mulle enam eriti td ei pakutud, kuna
olin aeglane ning seega lahkusin. Yks tore asi oli seal see, et tkaaslastega peaaegu polnud aega ega
vajadust suhelda, seega ei tekkinud mul konflikte Lti-Poola loomakarjaga. Olid ka m6ned kellega sain hisp
keelt praktiseerida. Kisin siis ka korra Londonis, tellisin Eesti saatkonnast biom. passi. Ylimalt 6udne vana
ja rpane oli see foto-urgas, mille aadressi sain saatkonna webi lehelt, ja pealekauba fotod olid halva
kvaliteediga ja liiga kallid ... sain teada et Londonis oli Eustoni rongijaam ning sellega seoses et MK rong
seal mu maha pani, sain jalutada ilusa lumesajuga ja j6uluehete sras seni mulle tundmatus linnaosas:
Oxfordi tnav jne. Tahtsin ka v6imalust ra kasutades ronida teletorni otsa kuid tuli vlja et see avalikkusele
suletud!!!??? Rongide piletite hinnad s6ltusid kellaaegadest: olenevalt millal s6ita, siis v6isid tavapiletid
vahest olla kaks korda kallimad!!! Mingi peen teadus, ma ei viitsinud enda jaoks k6ike arusaadavaks teha,
sest s6itsin harva. MK-st oli ka odav yhistransport Lutoni lennujaama!

Lund tuli tolle talve alguses seal ikka eriti paksult ...

Juhtus prastpoole n6nna et j6ulude ajal B.Arr. ikka veel ei osanud elda, millal neil td tuleb HOF-s.
Siis m6tlesin, et ei viitsi passida MK-s ja otsustasin Eestisse m6neks ajaks minna.
Ainukesed vabad lennud olid aga liiga kallid ja katsetasin yhe Eesti hrrase maismaa transporti,
kelle andmed netist leidsin. Tegu oli toreda inimesega, ning tema bussikesega lbisin elus esimest korda
eurotunneli. Vahetusjuhti kasutades pidi reisi kestvuseks tavaliselt tulema 36 tundi.
( Temaga sai ka erinevatesse Euroopa riikidesse odavalt kaupa saata ! )
Aga eriti tore yllatus oli see, et sain viimasel minutil muidugi teada, et UK-s j6ulude ajal kaks peva
ei liikunud yhistransport !!!??? Mida p6rgut !!!??? Ma ei suuda seda ikka veel uskuda !!!???
Kysisin sellele infole kinnitust mitmetest allikatest, kuid phe see ikka ei mahtunud,
kuidas nii suures arenenud riigis see v6imalik oli !!!???
Seega tulin Londonisse ra juba eelmisel 6htul, ning veetsin odavas rpases hotelli urkas.

Siis Eestis olles, millalgi teatati mulle et pean alustama HOF-s teisipeval, 11 jaanuaril.

Back To The UK : )

11 jaanuar 2011 hommikul siis juba MK-st helistasin agentuuri ja oh yllatust: td polnudki enam!
M6ne peva jooksul kammisin kogu linna lbi, td aga ei leidnud kuskilt. Londonisse v6i mujale
td otsima minna polnud enam materjaalselt v6imalik. Seega, raha otsas,
naasesin tollesama hrra kaubikuga Eestisse, seekord valgete kaljude linnast Doverist, praamiga.
Eestis registreerisin ennast ametlikult ttuks, ning vaja lks enamus UK dokumente, mis mul 6nneks k6ik
alles olid !!! Ttukassa tegi UK-st jrelprimised, ja kuigi mul oli seal nii vhe ttatud, siis ikkagi sain
normaalset mater.toetust Eesti poolt ... Elasin L6una-Eestis, auto vajas suurt remonti, ma ei hakanud
muidugi suurt summat auto kordategemiseks vlja kima. Mis m6te oleks sel olnud? Auto ra remontida,
ja kuna td polnud, siis poleks ju autost kasu olnud? Aga ilma autota osutus t otsimine kah keerukaks.
Ja siis olingi sunnitud oma CV-d Eestis v6ltsima ... Jtsin sisse vaid lihttd, ja firmad, kus elu jooksul
k6rgematel positsioonidel oldud, nende kohta valetasin samuti, et nendes tehtud vaid lihttd. Ja sellest
oli suur kasu! Leidsin Eestis lihttd paari ndalaga ja pealekauba tuli pakkumine laotle Soomes!

Ja n6nnaviisi, veebr. 2011: lahkusin Eestist neljandat korda ( ! )

.. samuti ... naasesin Nauticati maale ! : D

... huhhh ... vhemalt kopikaid ei pea lugema Soomes nagu UK-s...

Juhtus millalgi veel selline nali:

Saabusid mu Eesti aadressile 2 kirja UK maksuametist. Lksin Eesti ja otsustasin uurida, milles asi?
Muide: ma repealt oleks lasknud need avamata hvitada, sest olin kindel, et ega seal miskit p6nevat ikka
olla saa. Aga yllatus: tuludeklaratsiooni aruanne ning tshekk 450 EUR peale!!! Uurisin mitu korda,
kas kki ikka mina ei ole oopis seda summat UK-le v6lgu? Kusjuures: kust neil mu uus Eesti aadress???
Seda teadis vaid mu viimane UK tandja, kellel lasksin kunagi Eesti ttukassale yhe dokumendi saata!
Ja pealekauba: ma polnud mingit UK tuludeklaratsiooni ju enam ammu esitanudki!
Igatahes, seadsin sammud SEB-sse. Sealt eldi, et see tshekk rahaks teha, lheb 5 ndalat
ning vahelt v6etakse 30 EUR aga "mingu ma yle tee teise panka, seal on 20 EUR"!
??? Kas SEB tline tohib nii teha ??? Tnasin, ja lksin SWED panka. Seal eldi: 4 ndalat ja 20 EUR.
Ja nii oligi! Laekuski see summa mu Eesti SWED arvele ...
Igatahes: "kuninganna, tnan, ja saatke veel palun selliseid tshekke!
Euroopas vikelaevade turul kriis jtkus. Paar korda aastas vaatasin selle ala tkuulutusi.

Regulaarselt reisisin Hispaaniasse, kus k6ik elu seisis paigal ...

( 6nneks hisp. keel ei ole veel tielikult ununenud ! )
Ka Gibraltari lhedusse ning isegi Madridi sattusin millalgi uuesti : D

Pidevalt saadeti mulle yacht delivery pakkumisi,

kuid ma ei aktsepteerinud neist yhtegi, kuna Soomes t juurest ei oleks vabaks saanud!
K6ige valusamad, kuhu ei saanud minna, niteks olid harva esinevad "prlid":
yks pakkumine oli niteks Madagascar - Australia !!
Yks oli mitmekuune teadus-reis pooluse lhedusse !!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!

K6ik mere ning laevade alal 6pitu hakkas ununema ... Omas elurytmis pold m6tet ka
seilamis_teadmisi vrskena hoida, kuna eraelus hakkasin 6ppima hsti palju erinevaid asju ...

... nagu niteks:

philosophy / morality / humanism / psychology / conscience / consciousness

existentialism / transhumanism / cosmology / science / technology
history / archaeology / religions / culture / education / NLRBE
geography / geology / environment / nature / wildlife / oceanography
biology / botany / anatomy / physiology / health / medicine / food / nutrition
architecture / art / music theory / piano

... seega ajus lihtsalt ei jtkunud ruumi k6ige jaoks : D

Samas tedsin et kui merele naasen, siis paar ndalat ennem ttan kogu 6ppematerjali lbi,
purjetan m6ned tunnid, ning saangi kiiresti ennast roostest lahti!?

Abikaasaga reisides tutvusin aastate jooksul ka m6ningate tundmatute piirkondadega:

Stockholm / Kopenhaagen / Kreeka pealinn ja selle lhiymbrus ...
M6ned korrad olen naasenud Turku :) ja tihti Vahemere res kies aga ...

... aastast aastasse oli aina valusam nha laevukesi ...

... peopesad tahtsid haarata kite jrele ...
... tahtsin merele !!!

Aastaks 2015, Soomes, ei kannatanud ma enam olukorda vlja.

( Eriti k6ik need pikad hallid talved ! ? )
Hakkasin Hisp.-s veetma pikemaid perioode ning alustasin uuesti merele kandideerimist.
Mitmed pakkumised ei klappinud aga mu puhkuste kuupevadega.
Siis, aastal 2016, sain tlt ylipikad perioodid vabaks. (Lugesin natuke mere-laeva raamatuid!)
V6tsin teema t6sisemalt ksile ja minust sai isegi FB kasutaja ! : D
Registreerisin end veel kahes-kolmes maailmakuulsas yacht deliv. firmas
kelledelt natuke aega hiljem juba hakkaski tulema pakkumisi !
... ning ... !!! yhel hetkel seisiski mu emailboxis yacht delivery POSITIIVNE VASTUS ( ! )
... samalt firmalt kellega tegin 2010 reisi, kuid tundmatu kapten.
Palju aega varem olin omaette palvetanud, et mu esimesed taas-merendamised
ei saaks olema tuttavad "tava-purjekad" ega samad vanad tuttavad piirkonnad.
Samas aga tahtsin esialgu teha v6imalusel lyhikesi otsi.
M6istsin et minust oleks rumal kohe alguses niteks katamaraaniga yritada ookean yletada !

Niisiis ... 2016 varasygise pakkumine oli uus 15 m motoryacht: BENETEAU MONTE CARLO 5
Vljumine BCN lhedalt: kohast kus paar ndalat varem vedelesin kolm ndalat iga pev rannas : D
Tegu oli lyhikese s6iduga: BCN SPLiT / Mulle see sobis, sest kui ma poleks hakkama saanud,
siis oleks mu kiiresti yksk6ik kus poolel teel saanud probleemideta maha panna.
Pealekauba tekkis lootus kylastada tundmatut Horvaatia osa! Jesss!
Ma polnud MITTEKUIMIDAGI teinud vikelaevadega KUUS AASTAT!
Olin nii roostes, terminid unustatud jne. Oleksin iga suvi pidanud purjetama!
K6ik mu kandideerimised aastatel 2015-2016 olid ypris keerulised,
kuna ma ei saanud ju kaptenitele kirjutada et
"tere esiteks olen amatr ja teiseks ma pole kuus aastat merele naasenud!?"
Kes oleks mind n6nna v6tnud? Seega kandideerisin alati ylikavalalt, kuid mitte valetades!
Igatahes, strateegia toimis, kuna prast sain teada, et mc5 pardale aktsepteeriti mind nii:
kaptenile laekus 15 taotlust, k6igepealt olid juba olemas inimesed kohapealt,
kuid siis tuli ndalane hilinemine ning = minu 6nneks = need kaks kohalikku ei saanud tulla !
Kapteni jrgmine operatsioon: v6ttis taotlused ette saabumise jrjekorras.
Kaks esimest nimekirjas ( oh yllatust : D ) olime mina ning shveitslane ...
Minu taotlus oli 4LK pikk : ) ja nii yles ehitatud, et kapten tutvus vaid
esimese veerandiga ja pani "linnukese" kirja : D k6lbulik oli tpne s6na mida ta kasutas : )
muidugi kui ta oleks k6ik lbi lugenud siis ta arvatavasti poleks mind v6tnud!

ma olin vga nrvis.

ma ei teadnud kuidas end "tunnetan"? kas jn kohe merehaigeks?
kas yldse enam midagigi VL pardal teha oskan?
kas mulle see teema yldse enam positiivset elamust pakub? k6ige hullem:
mul ei saanudki olema eelnevalt vaba aega, et teadmised "yles ratada"!
isegi lihtsaimad meremehes6lmed olid ununenud! COLREG-ist rkimata!
raskustega suutsin meenutada kumb laevapool on punane / roheline !!
aastaid polnud ma lugenud isegi oma 2010 purjeka-juttu.
( millisesse hbisse langen, kui kapten neb, et ma ei suuda fenderitki siduda!
kuid minu tst s6ltuvad ju teiste elud !!! ??? )

Yhe triki aga tegin enne, kui Soomest lahkusin: kysisin kaptenilt emaili teel:
kas meil on plaanis navigeerida paberkaartidega mingiski etapis? Lootsin et vastus tuleb:
ra ole rumal! meil nii lyhike s6it, mul elektroonika ja autopiloot juba programmeeritud!
See info oleks mulle veel elnud, et ma ei pea vhemalt kaarditd uuesti meenutama!
Kuid oh 6udust, vastus tuli nii mulle kui shveitslasele:

/ ei ole tootja poolt infot, mis elektr.kaardid pardal on.

arvestades et tegu uue laevaga, siis eeldame mitte-midagit! mul k6ik enda nnn teises kohas,
v6tke te kaasa k6ik mis abiks v6iks olla, kaardi t riistad jne!
kui teil meie teekonna paberkaarte pole, siis ostame kohapealt! /
Vot nyyd oli mul t6sine probleem! Kuidas ma pidin paari pevaga Soomes 6ppima seda uuesti?
Tuhlasin vlja omad vanad 6ppematerjalid kuid siis tulin ideele tshekata juutuubi : )
Hahahaaa ning esimeses videos vahtis mulle juba vastu tiesti tundmatu triist : D
Ei jtnud jonni, surfasin netis edasi, ja saingi mingi aeg hiljem head juhendamist.
Mitu tundi uurisin 6ppevideomaterjale ja hakkas tekkima lootus et ehk saan hakkama?!

Siis tegin jrgneva enesetesti: katsetasin systeemi, millega koolitan uusi tlisi firmas:

situatsioon: on tehniline probleem, vaja lahendada mingi tundmatu olukord !

uus kogenematu tline, kes veel trikke ei tea ...
ma EI nita ette, kuidas ja mida teha, vaid k6igepealt kysin:
/ mida Sinu arvates PEAKS tegema ? /
see paneb inimese iseseisvalt m6tlema !

( Ma edasi seda teemat ei kirjelda lheks pikaks keeruliseks jutuks ... )

Kuid milles seisnes mu ENDA testimine? Kujutasin ette et MINA pean reisi yksikasju otsustama!
Seega yritasin planeerida, kuidas peaks see laev kohale j6udma? Idee oli see, et tahtsin teada,
kui loll ma olen ja kui valesti k6ike planeerin! Kui aga midagigi oleksin 6igesti vlja arvutanud,
siis oleksin teada saanud, et vhemalt miskitki tean ?!

alustasin = nii ... purje meil pole - aerutame ? ... kahtlesin selles : )
liigume elektrimootoriga mis yhendatud pikesepatareidega ?
( arvan et sellest oleks mind juba teavitatud ... )
oi aga see ju nii vike paat, kas poleks odavam ta auto peale t6sta ja s6idutada Horvaatiasse ?
... aga kas siis oleks mind merele kutsutud paberkaartidega ? : D
seega riskisin ja otsustasin tava-mootori-kasutamise-idee heaks !
nii ... kas meil nii palju kytust paagis et p6rutame yhe jutiga Splitti ?
ja kui palju me kulutame ? ( pold 6rna aimugi ! ) miks ma tootja webist ei vaadanud ?
... sest sealt poleks teada saanud, mis mootor ja paagid tpselt meie mudelil ? !

nii ... avan guugli netikaardi ... idee jrgi vajan regulaarselt kytust et minna BCN SPLIT

m6istsin et kui p6letame palju kytust ja kiiresti, siis tuleb tiksuda =

MARSEILLE MONACO GENOVA ROMA NAPOLi siis ymber Itaalia saapatalla ...
... SAN MARiNO VENEZiA PULA ZADAR ja SPLiT !!!
( see oleks pris kift reis olnud ) : D kuid langetasin otsuse:
BCN / MALLORCA / Sardegna v6i Corsica / jrgmisena = yksk6ik kummalt poolt Sicily saart
siis ymber Itaalia saapatalla ning kust-iganes l6igata yle Adriatic mere ? !
( olin kindel et niikuinii olid k6ik mu ideed valed ... )

enivei ... 2016 oktoobri l6pp:

Kaasa: kilepyksid / mytsid / kindad / jms

Vanta lennujaam, kus just hakkas langema esimene lumi ...

kas sai olla perfektsemat momenti p6genemiseks eksootikasse?
Lbi Riia lendasin jllegi koju: BCN-sse !!! Ilm oli kaunis ja pike + 20 C
Samal ajal juhtus veel selline asi: sain positiivse vastuse teisele laevale : D
see oli yks kuulutus FB-s = Lissabon Kanaarid !! 16M-SPORT-KIIR-PURJEKAS !!!!
Einohhh ... ma olin koguaeg kindel et ei mina selle pardale kunagi saa, kuna:
aastaid tagasi, kui tutvusin vastava 6ppematerjaliga ning nhes videotes,
mis selliste purjekate pardal toimub, siis ei hakanud ma isegi vaeva ngema et 6ppida seda teemat!
Miks ma isegi kandideerisin sellele Portugali reisile? Ei tea : ) Igatahes vaba koht oli mulle!
Planeeritud kuupevadega oli aga selline nali, et p6him6tteliselt Splitist peale mc5 yleandmist
oleksin ma pidanud eralennukiga otse Lissaboni lendama : D
Vga muidugi oleksin tahtnud minna, esiteks, et saada vapustav kogemus ja end proovile panna.
Teiseks miks mitte yle paljude aastate Portugalis kia ? : D
Samuti oli mul ammu vajadus kanaaridel kia yhel isiklikul p6hjusel!
Teatasingi purjekale et olenevalt, millal Horvaatias vabanen, siis yritan tulla. Olin ka ypris kindel,
et mc5 pealt visatakse mind esimesel peval vlja ning siis oleks old aega kuhjaga et kasv6i ujuda
Portugali. Ning siis oleks mind yhe ndala jooksul maha kantud kahe laeva pardalt : D

Niisiis ... Mul olid m6ned vabad pevad ennem kui kapten pidavat saabuma.
Veetsin aega BCN s6braga jne. Shoppasin: 10EUR kilejope / 5EUR tennised jne
V6tsin rendiauto, et kia Gironas kohtumas yhe teise s6braga keda polnud aastaid ninud.
Yhel hetkel yks vanahrra s6itis mulle sisse ning rendifirma andis teise auto: bisnis-klass-prantslane:
kivitus kaardiga ... kiirteel sain ikkagi aru et masin on tavaline plastmass-plnn ...
Girona reisiks k6lbas ja saabuski varsti 27 okt. 2016 hommik mil BCN kesklinnast k6igepealt
v6tsin peale shveitslase ning siis s6itsime lennujaama kohtuma kapteniga. Sain teada, et shveitslane
on sja diplomeeritud rya kapten ( ! ) ning et ta korduvalt juba yletanud ookeane ja et peale mc5 reisi
ta suundub kah kanaaridele et seal kapteni rollis kariibile purjetada! Mulle tundus kahtlase kokku-
sattumusena et ta kah samal ajal kui mina, planeerib samasse kohta minna... Hiljem sain teada = ARC : )
S6itsime siis laeva otsima suund: Port Ginesta! Koht kus ammustel vanadel aegadel olin sadu kordi
tasjus kinud! Mu ajule oli see eriti raske seedida. K6ik need mlestused jne.
Leidsime siis kaunitari, ning kohal oli tootja poolt tehnik, kes laeva yle andma hakkas ...
Mul oli kaasas tahvelarvuti, millega v6tsin videot samal ajal kui prantsuse one seletas systeeme.
Nii vike laev, kuid ... elektoonika ... !!! ??? Puutetundlikud ekraanid ??? Ma muidugi ei teadnud,
kuhu nav. systeemid olid kuue aastaga arenenud ... Kui mingit asja isegi meie kapten kolm korda
yle kysis, siis m6istsin, et mul lheb vhemalt ndal, et millestki midagigi aimu saada ... Rkimata
sellest et vaja oli ka 1000 LK merendusraamatuid eelneval lbi lugeda + COLREG uuesti phe tuupida.
Mootorid + kytuste ja filtrite systeemid jne. k6ik kontrollisime yle. Igasugu asju kapten ja shveitslane
uurisid ning minu suureks r66muks avastasime, et elektr.kaardid olid k6ik olemas.
Turvavarustus ja igasugused muud vidinad paljuski olid OK ...
... nagu niteks ... ips joystick docking system : D ... muidugi ma siis veel pold sellist asja ninud !

Siis prantslane lahkus ja me hakkasime plaani pidama ning ostunimekirja koostama : )

Teha oli nii palju aga vljuma pidime juba jrgmine 6htu!
Hakkasime kotte lahti pakkima ning siis saabus elupaikade jaotus : )
Ma juba teadsin, et kui yldse magada lastakse, siis p6randal ...
Kapten ytles et tema jb koridori nurgadiivanile sealt hea ylevaade ja saab vajadusel kiiresti vljuda!
SHV = shveitslane = lausus et tema tahab pisikest kajutit, kuna talle meeldib, et k6ik ta nnn on pisikeses
ruumis, kust vajadusel kiirest saab k6ik yles leida : D ... nii ... mis yle jid ?? Kaks lukskajutit !!
Yks nendest (kesisem) oli tis laotud igasugust kola, seega ... sain kuningate magamistoa !!!! voodi =
1,5 X 2 M (m66tsin yle) Fotosid pole - keda huvitab, saab ise guugeldada - noh ja siis need aknad ... : )
Voodipesu ega magamiskotti ma ei pidanud ostma, kuna mbel oli tehasekile all!
Kuna ma olin aastatega nii v66rdunud VL-dest siis tundsin end justkui megajahis ...

Autoga kisime siis nnni jrel: toit jms. K6ik kogemused 2010 aastast osutusid mul vga vajalikuks,
oskasin mitmes teemas nyyd vhemalt natukenegi kaasa m6elda ja rkida.
Pindade kaitsmine toimus sama systeemiga nagu 2010.

Jrgmisel peval saime kohalikust sadamapoest ka yhe paberkaardi, mis suures osas kaptenit rahuldas.
Ilm oli super, sain isegi ujumispykstega vljas askeldada! Prastl6unal tagastasin auto.
Naasesin taksoga Marinasse ning laev oli kadunud ! : ) Oli minu syy t6ttu p6hja vajunud?
Helistasin kaptenile: nad olid kytust v6tmas! Seega mul esimest korda vaba aeg! Mida kasulikku teha?
Eks harjutasin meremehes6lmi yle kuue aasta : D Viis minutit sain asjaga tegeleda, kui mc5 naases : )

Kiiresti saabus 6htu ning kapten viis meid k6iki baari : ) sma jooma ning algas yldkoosolek !
Lauad lykati kokku. Telefonid, kompuutrid ja PABERKAART ( ! ) laotati laiali : D
Siis kui hakkasin aimu saama mis toimuma hakkab, asusin kohe videot yles v6tma.
Lauale ilmusid kaarditriistad muidugi just see joonlaud, mida ma kunagi polnud kasutanud : D
Kuid siis oli veel gedam nali: ka kapten ei osanud selle vidinaga miskit erilist peale hakata !
SHV m6tles hetke ja lahendas mysteeriumi, ma just sttisin kaamerat ega pand thele ja ma ei saanudki
aru kuidas sellega kraade m66ta ... eks kunagi juutuubin ... kapten igatahes m6istis kiiresti ...
Kapten arutas plaani detailselt meiega lbi ( mind v6eti kui v6rdset ! )
Sain teada, et ma polnudki Soomes vga eksinud, nuputades teekonda !
Kytusepaagid olid viksed ning yks reisi osa tundus liiga pikk ja me polnud kindlad, kas kytust jtkub ?
Miilid jms said paberile ning hakkas tekkima lootus, et j6uan ka ehk Lissaboni ...
Ametlik osa lbi, hakkasime SHV suurt juubelit pidama ! = 50 =
Kui ka sellega yhele poole saime, siis kerisime tunnikeseks magama ...
Ma olin ypris paanikas, 6nneks aga suutsin magada, kuna olin nii vsinud.
Vahetult enne vljumist ratati meid yles kui kapten oli mootorid juba kivitanud ... 6ues oli pime ...

... ning ... REEDE 28 OKT. 2016 KL. 23 : 59 ... algas mu teine merereis ...

Vljumine toimus sadamast kiiresti ... Fendrid sisse ja hetkega kasvas kiirus ...
Olin jtkuvalt teadmatuses, mis minust saab ... vaid 10 min. hiljem, kui suund ja kiirus paika said,
ronisin FLYBRIDGE-ile ... vaade Vahemere thistaevasse ning siis tunnen:

OLEN TAGASI KODUS !!!

Olin nii 6nnelik, teadsin et kui valvesse asun, lasen autopiloodil tiksuda ja saan aega 6ppematerjalidega
tegeleda. Lootus hakkas tekkima, et ehk lheb k6ik hsti ning saan end roostest lahti, lbiksin ehk selle
reisi edukalt ja kes teab ... ehk saaksin hakkama ka kanaari purjekal ... ning siis ehk oleksin jlle tagasi
aktsepteeritaval deck handi tasemel ? !
... hakkame siis pihta ja vaatame kuidas lheb ...

Log: 28 OKT. 2016 KL. 23 : 59 = Vljumine Port Ginesta = K6IK OK

Esimesed kaks tundi olid p6hitegevused: leida hea suhe: kiirus / prded / kytusekulu
Katsetada autopiloodi manvreid ja ksitsi roolimist = toimisid vapustavalt hsti!
Muuta kiirust 15 18 knots = et nha kuidas suhe muutub.
( Esialgne plaan sai otsustatud = 16 knots / 40 + 40 Lt. h.

Log: 29 OKT. 2016 KL. 02 : 30 = REV. 2 X 2600 RPM / COG 122

SELGE TAEVAS : THED IKKA VEEL OLEMAS

Mu esimene valje oli sujuv, iga paarikymne minuti tagant: kurss autopiloodil - 1
Siis miskit hakkas hirima ... m6istsin: puudus raadio plra! Kus on VHF? Ei leidnud!

Log: 29 OKT. 2016 KL. 04 : 00 = SOG 16,5 KNOTS : PAADILE TUNDUB MEELDIVAT !

Logiraamatu pidamine oli lihtsustatud versioonis, ning 6hkkond pardal yldse oli meeldiv.
Valved otsustasime: 3 ON / 6 OFF ... Toidu valmistamist ja regulaarset koristamist polnud oodata.

Ja vara hommikul juba Menorcal!

Sain nyyd ka esimest korda elus Baleaaril kidud, olgugi et maal olin vaid 10 min : D
ilm vaated meri ::: yliilusad / aga deck oli mrdunud vris musta plgaga.
Olime vist pimedas mingile ujuvale naftamahutile otsa s6itnud?
Igatahes vga raske sai olema seda maha pesta ...

V6tsime kytust, kontrollisime 6lisid ... ja KL. 10:45 AM lahkudes oli ilm juba suvine !!! Hurraa !

Reis jtkus kaunilt. Peval toimus veel selline asi, et katsetasime teatud aja tagant kasutada mootoreid
kordamda ... Avastasin et me nav.systeemid nitasid erinevatel ekraanidel erinevaid positsioone.
Millest erinevus tuli, ei saanudki teada. Noh aga need nupud monitorid ja nav.systeemid ... ???
Ma seletaksin et kui oled terve elu kasutanud vana kompuutripanni win xp ga ja siis kitselt antakse
17-lbim66duga android-6 tahvelarvuti : D ... umbes taoline uuenduslik efekt oli see mulle ...
Ypris kiiresti sain aga p6hit6ed pardal selgeks, 6nneks!

Laupeval oli siis aega nii puhata kui nautida ja l66gastuda ... Yhel hetkel = teades et varsti ehk jalutan
Itaalias ( jlle ) = tulin ideele, et peaks auto GPS aku tis laadima, et maal orienteeruda ...
Yhendasin kaabli, ning mu mitu aastat vana Soomest ostetud plnn ... nitas:
kus asun / mis on mu kiirus / ja isegi liikumise suund !
See oli igati tore teada saada, seega kui laeva systeemid alt veavad, on olemas hdaabi tagavara aparaat!
KL. 18 : 30 oli meil luksturistidel siis yheskoos luks 6htueine luks pikeseloojanguga !

PYHAPEV 30 OKT. 2016

paar tundi peale sydad ( pimedas ) toimus jrgmine tankimine: kohas nimega Sant Antioco : )
Tore ... ma polnudki Sardegnal kinud : D j6udes sinna oli alles viiendik kytust. Lahkusime
KL. 4 AM ning ma ise navigeerisin meid ymber Teulada ( kaunid mustad mgede kontuurid )
ja suunasin meid Spartivento peale. Keskpeval olime poolel teel jrgmise kohani: Trapani
Tore ... ma polnudki Sicilia saarel kinud : D
KL. 2 PM t6stsime kiiruse 15 pealt 20-le.
Sain kah ked kangidele. Kytuse kulu t6usis 2 X 40 pealt = 2 X 60 Oli veits ehtsat lainetega merd
ning meile k6igile tuli meeldivaks yllatuseks, kuidas see laev kitus selle kiirusega, sellisel merel!

M6ne tunniga olimegi Trapanis ja KL 6 PM juba kytus + dush + jalutus kyla vahel ...

Trapanist ji mulje et tegu v6iks olla paradiisiga, kuid reaalsus oli jlkus nagu Ateena ...
... nii keskkond kui ka inimesed ...

Keskendusin it. keelele : nii palju suuri erinevusi ja isegi thtsate s6nade puhul hisp. keelega!
=

ESMASPEV 31 OKT. 2016 KL. 00 : 30 ... LAHKUME ...

Magasin veidi ja siis minu valve KL. 3 AM = pimedus / kylm / kiirus / tihe liiklus
Paremal aga majesteetlik CAPO GALLO / KL 5 : 15 AM = ALARM ! ning ekraanidel hyyumrgid !
Esimene m6te: kas kapten npib nuppe all ? ( ma olin ylakorrusel ) Teine m6te: meie horn rikkis?
Aga ei! Oli mootori veateade! ratasin kapteni ja ta uuris vlja, et kytuse probleem! Solk Trapanis
saime solk kytust pealekauba! Kihutasime edasi kuniks sisenesime Sicilia / Itaalia vahele.
Merekaart nitas hullu segapudru. Liiklus vga tihe, aga ilus oli k6ikjal ymberringi.

hommikul peatus: Messina. Vahetasime filtrid ning v6tsime uue kytuse. Ostsin tundmatuid saiaptse : )

Jalutasin: inimesed ymberringi olid nagu vanast soviet komdiafilmis : D

( veel naljakamad kui L6una-Hispaanias ... )

V6tsin pikest + 30 C : )
Prastl6unal super-kaunis lahkumine = SOG 21 KNOTS
Avastasin et kaarditriista ning paberkaardi vahel oli 5 prots. viga !
( Esimene oli toodetud prantsusmaal, viimane Hispaanias ) : D

Veel kirjutan siia, et selle reisi esimesed 24 tundi olid mul igat sorti seedehired ja paha tervis:
olid p6hjusteks need imelikud synnipevapeo sgid-joogid v6i siis nrvipinge + merehaigus?
( 6nneks suutsin k6ike saladuses hoida, ning kaaslased teada ei saanudki ... )

KL. 15 : 30 = REV. 2 X 3100 RPM / 2 X 58 LT. / SPEED 22 KNOTS

Siis hakkas bouncing = terve pikk 6htu : ) Ning KL. 17 : 20 = tere mare ionio !

Katsetasime erinevaid kaugusi rannikust ja kiirusi, hyppamine paremaks ei linud, pilvi polnud.

2016 / 01. NOV. / PEALE SYDAD / THISTAEVAS / VASAKUL TULEDES RANNIK

kitselt tugev tuul = soe 6huvool maa poolt = https://en.wikipedia.org/wiki/Katabatic_wind ?

Kas selleprast kaart nitaski meie ymbruses palju vrakke ? : )

Lasksin kiiruse 10 peale et katsetada siis p6geneda !
Esimest korda sain siis sel reisil mere maitse suhu : D laine viskas yle terve laeva ...
Ymber jrgmise talla nuki = hyppamine veel tugevam : )
Paar tundi hiljem oli lained veidike vhem agressiivsed, katsetasin kiirust 13

Log: 01. NOV. 2016 KL. 3 AM = oleme jnud kahekesi : meie ja ionio ...

KL. 6 : 30 AM = kytus = Crotone / ilus puhas pikeset6us ! / jalutasin kalasadamas ...

... nii ... ei ole v6imalik ::: kalurite mereandide myygikoht ::: vrske j + elusad kollid ...
boss ( suure t6enosusega ) seisab nurgas ::: valvab kuidas tlised panevad vlja vrsket kraami :::
onul seljas valge mantel ::: ees Lips ::: s6rmes suur kuld ::: silmi katavad tumedad suured prillid :::
uni ??? valmistutakse mafiafilmiv6teteks ???

jalutan sygavamale, kaugemale, kynka suunas: vanaaegne kindlus:

///

Tagasi laeva juurde ... Keeruline ymberparkimine tuulega, teisele poole sadamat ... SHV magas ...
Ma nrvis, jooksin deckil ... 5 meest abistasid maal ... EDU ! ... Kolmekordne dush !!! Pesud masinasse ...
Jahtklubi wifi ... entrecote = nmma ... MITTE HALB piimakohv = JEEE ...

... 6htul uuesti kyla vahele jalutama : ainuke ilusti korrastatud ehitis : pisike kirik : naispyhak ...

... see piirkond on vist kunagi olnud super-koht ... nyyd k6ik varemetes suremas ...
... miks Colombo mere allee ? ... yli-hea-vapustav veini avastus = DATTiLO ! ...

... L6puks ometi = EHTNE PIZZA ! = nmma ... + hea risotto millist pold ennem saanud ...

KL. 22 : 15 = LAHKUMINE ... KEERULINE VLJUMISE MANVER ... EDU !

magasin pool tundi ja siis :

///

02. NOV. 2016 KL. 00 : 01 = VALVE

ksitsi juhtisin meid ymber Leuca ... SOG 18 / meri rahulik / smooth ride

coast guard v6ttis yhendust = meil ais ei toimi !

KL. 9 AM / 30 NM kaugusel : Bari / meri + taevas = kenad sinised / mitmeid kalureid siin

... superfast.com : D suurel laeval kiire = t6esti ! = yhe knoti v6rra hiilib meist mda !
... ja p6rutaski meie nina ees sadamasse !

Bari = uus kytus = kiire ja hea teenindus ! KL. 11 AM = LAHKUME

KL. 13 : 30 = MARE ADRIATICO : BE GOOD TO US ! SPEED 20 ! TODO BIEN !

Keset Merd Kivid = Palagruza ! / Lainete Hoiatus ... / Palju Prygi Vees ...

Ahtris tuulevarjus + 35 C = pool tundi v6tsin pikest ... Siis magasin natuke ... rkasin 5 PM

bouncing ... kuusirp + pikeseloojang + ere tht

Horv. saarte vahel nrviline meri = kas enne pimedat SOLTA / BRAC vahelt lbi ? EI ! : D

Magasin veel natuke = rkan : meri puder = 8 PM : SPLiT ! Lbitud 1250 NM ! Kole ilm ...

Jrjekordne Lux Marina = hulganisti superlaevukesi / Jalutan kesklinna ( maahaigus : D ) ...

Koht ise ilus kui muinasjutt, aga meri tuli sisse = kogus solgi kokku seal linna servas = uriini lehk lausa !

Ametlik delivery l6pp = minuga jdi jlle VGA rahule = hurraaa ! Sain end veidi roostest lahti ...

Dush ! L66gastav 6lu ... Magama ...

///

neljapev = 03. NOV. 2016 = hommik = vihm : jeee : ei pea poleerima ! : D

Mul lubati seest uurida : mc65 ! WOW !

Nii ... Mul pold aega et ringi reisida ja ilm oli kole ... turismihooaeg lbi ...
Sain viimase odav-lennu-pileti ( ! ) = SPLiT ROMA = ... 400 EUR ( ei ole trykiviga ! )
reisi kestvus 60 min. = vhemalt snckid ja vein olid hinna sees : )
Takso lennujaama : 45 EUR ... hsti elatakse Horv. rannikul : D / Loodus seal ilus : med jne

olin 6nnelik ! Lissabonis ootas puri !

niisiis ...

03. NOV. 2016 = 6htu = roma

Tore ... ma polnud seal ennem kinud : )

Lennujaam : Metaxa 7 : kolmandik hinnast all : pidi ostma :D / pakid hoiule ...

Hilja 6htu Termini rongijaamas ... Algas turism ... Esmamulje negatiivne = rpasus ...

Minutid olid loetud, neid ei saanud raisata ei hotelli otsingute peale =

( yhe tunni magasin soojas panga automaadi boxis kuni vlja visati ja yhe tunni veel mingis baaris )
= ega isegi mitte fotoaparaadi seadistamise peale ...
( terve Itaalia pealinnas viibitud aja jooksul otsustasin vaid yhe korra raisata kolm minutit,
et teha yksainus pilt yli-ekstreemsest kohvi-serveerimisest )

Tormasin siis ringi mda ist linna, turismikaardiga, ja kolasin lbi nii palju tsoone kui v6imalik ...

///

REEDE = 04. NOV. 2016 = HOMMIK = KL. 05 : 45

... seiklesin ennast yli-eksootika-itaalia baari ... kahju et seda elamust videole ei saanud ...
... see mis seal toimus ... ja kuidas enne tle t6ttamist need inimesed cofetasid ja snckitsesid ...
... s6nadesse seda panna oleks isegi minusugusel liialt keeruline ... : D

Millalgi lks siis 6ues valgeks ja hakkas uus pev ... minu jaoks uues maailmas ...

Muudkui turistitan aga vaatamisvrsustel ei tule ega tule l6ppu ...

( Jigi l6puks mulje et seal on rohkem gedat arhitektuuri, kui Paris + London kokku panna ... )

Tund v6i paar enne keskpeva j6udsin siis kohta mis v6ibolla ( ! ) oli Vaticano : D
Elektribemaritega politsei ? !
Mul oli viimase 10 peva emotsioonide prast aju nii pehme, et kompuuter peas ei osanud
mulle kindlat datat ette sta, et kus riigis olen, kas siin kuskil on vatikan, kas ma just sinna kohe
j6uangi ... igatahes piirikontrolli polnud ... silti kah ei ninud et tere tulemast sisenete nyyd vatikani
enivei ... mul kiire ... ma ei ninud vlja kui tavaturist ning mind juhatati spets teed pidi otse suurde
monstrum-ehitisse ... teised pidid vist mitu tundi jrjekorras seisma ... mul soovitati igal pool elda
kood : porta santa v6i-midagi-taolist ... trikk toimis : )
nii ... see ehitis mille sees yhel hetkel siis ennast leidsin ... no ma olen elu jooksul ikka igasugustes
ekstreem-kirikutes kinud aga see koht ??? olles kunstihuviline, siis arvutasin vlja, et tolle maja
sees oleksin yhe siseseina uurimisega tahtnud tegeleda vhemalt yhe ndala ... neid seinasid oli sees
majas aga palju rohkem kui neli ... arvan et ma vist ikkagi olin vatikanis sees, arvestades kuidas iga
inimene seal tundus olevat kui paradiisi j6udnu ... ma igaks juhuks ei hakanud seal kysima, et tere,
kus me hetkel viibime : D nautisin seal ilu ehk tunnikese ning asutasin end minekule ...
... vljudes leidsin pisikese postkontori. paljud tahtsid sealt millegi prast postkaarte osta ning
neid koheselt ra saata ... enamik postkaartidel olid paavstid ja toosama kuplitega suur maja
mis mul nina all 6ues seisis ... vist mingi baasiilika ? enivei ... ostsin kah yhe ja saatsin selle
BCN-sse (tervitustega) s6braperele, kelledele jeesukese-teema sydamelhedasem on ...
Varsti lhen neile kylla ja ehk nad teavad elda kust selle kaardi saatsin neile : D
( Raporteeriti mulle ammu et see j6udis ilusti kiiresti kohale ... )

Mul oli natuke veel aega peval, sik-sakitasin mda tundmatuid rajoone ning yhel hetkel
kuulen muusikat ... ok tuleb uudistama minna ... Kiiresti leian ennast juba kaunilt vljakult
kus orkester mundris mind ootas ... V6tan siis positsiooni sisse ... Ilm ilus ... Naudin ...
Teen super-video ... K6ik inimesed ymberringi r66msad ... Oehhhhhhhhh ..............................

siis viimased minutid arhitkektuuri ... jalutan rongijaama ... ja siis : muidugi : tpselt hetkel mil :
... seisatasin et lummavalt kaunist hetke nautida : vaade ilusale kirikule ja taevas ja pike ...
... tulidki 9 lennukit ... ja joonistasid minu silme alla itaalia lipu taevasse ... aithh neile igatahes !

Nii ... lennujaama ... m6ned tunnid hiljem juba Soome Vanta = kohtumine abikaasaga : D

6ues oli vist kylm ... ei tahtnud sinna jda !!! seega = 10 tundi hiljem =

LAUPEV = 05. NOV. 2016 = HOMMIK = LISSABON = : D

Kahjuks ilm kole ... Viimati olin Portugalis 1999 nov dets ? Siis purjetasin sealt mda 2010 ?

Tore oli olla tagasi ... Natuke oli vaba aega ... Jalutasime koos = mina ja vihm mu kukil ...

Super kohvielamus = muidugi sattusin terves pealinnas tpselt sinna baari kus cofetama tulid
Soome hrrased kes lennukis mu k6rval olid : ) Siis tekstis6num = kapten kohal / laev valmis !

Huhhh ... Rong kohta nimega : Cascais ... Aju endiselt zombi-pehme ... Reaalsust ei tajunud ...

Koht oli kaunis : minu jaoks oli tuttav paralleel kohtadega nagu Sitges v6i Marbella ...

Ilm oli nyyd enam vhem OK = umbes + 15 C ... Jalutan siis Marinasse ning seal TA oli ...

... ja TA oligi nii kaunis ... ja nii sysimust ... ja nii kiire ... ja nii v6imas ... 16 m = farr 52

Tutvumine meeskonnaga ... enamik noored ... kokku 7 inimest ...

Ja siis millalgi sain vihjetest aru, et algajatel v6ib vaja minna purjetamiskindaid : D
Kohalikus poes oli valik: riskisin ning ostsin 15EUR eest lahtiste s6rmeotstega odavad koopiad,
kinniste s6rmedega originaalid olid muidugi kordades kallimad ...
Olin ka ypris kindel et mind ei lasta yhegi kie ligi et ma paati p6hja ei laseks ...
( Hiljem selgus et yks noormees oli veel palju kogenematum kui mina ) : D
Oh seda laeva ... painduv mast !!! ??? Spets-yli-pikk-boom !!! MUST MAIN SAIL !!!
Esimest korda viibisin sellise purjeka sees: anti-luksus ... Teadjamad m6istavad kyll miks ...
Pev lks ... Aitasin boomile main saili valmis voltida ( esimest korda elus ) : D
Meeldiv 6htueine Marinas ... Hilja6htul meeskonnaga kylavahele pidutsema ...

Syda rinnu kloppimas ... P6nevus ... ootusrevus ... Ookean ootamas ...
PYHAPEV 06 NOV. 2016

Hommikul yldtreening ja siis tuli vlja et mind planeeritakse kah kite lhedusse lasta : D
Ja pealekauba ehk isegi lubatakse vndata. Olin esimest korda elus laevas kus olid grinders

Jagati vlja pstevestid + harness = kandsime neid koguaeg ... ehtne purjetaja tunne tekkis : )
Mitmel korral lks reisi jooksul harnessi t6siselt vaja : D ja ka purjekindaid : )

Koguti siis kokku yle-parda-hyppamise-kotti me k6ikide passid ning ...

= KESKPEV : START =

Terve reisi jooksul polnud aega pevikut pidada ! Logiga + navigeerimisega tegelesid teised !
Alles Kanaaril kritseldasin m6ned seigad paberile ja alles nyyd, 2017 aprill, toksin arvutisse nii
selle kui ka mc5 reisi ! Peaaegu k6ik ununenud ! ( mc5 reisist olid m6ningad peviku mrkmed )

Kaks esimest peva lks aega et sain end eelneva paari ndala hullumeelsest reisist vlja puhata !

Hakkasime siis ookeani kyndma ... elamus !!!

Nagu iga uue laeva puhul, lks ka siin esimene pev aega, et uue koduga harjuda,
ning tundmatusse olukorda sisse elada ... Mul jrjekordselt oli tohutulut vedanud,
kuna mu kolmas mere-praktika laev sai jlle olema erinevat tyypi, ja palju pikema kerega
tavalisest 10-meetrisest: mulle ei meeldi kitsikus! Valvekorrad olid = 3 h on / 3 h off =
see oli mulle samuti uus kogemus = 24 tunni jooksul elasime 4 peva, mis siis omakorda
tekitaski tunde nagu reis oleks olnud palju pikem ... Meeskonnas olid kaks ylikogenud inglise
proff-sport-purje-kaptenit, yks vga kogenud austraalia hrra, yks vga kogenud ukraina
naiskapten, yks laevadega ypris kogenud saksa naine, algaja-6ppur inglise noormees ning mina:
hispaania-itaalia-kreeka-inglise-soome-eesti merearmastaja ... v6i midagi taolist ... D :
Pole raske arvata, kas 6ppisin midagi uut peaaegu igal hetkel? Otseloomulikult pidin appi v6tma
k6ik senised teadmised ja kogemused, aga need ei olnud muidugi piisavad ... Esiteks: roolimine:
Seilame mingi aja ... ( Terve meeskond oli ametis, kui purjesid yles tiriti! ge! Umbes nii nagu
6ppevideotes olingi ninud ... Minu suureks yllatuseks veel: isegi main saili one reef v6rra
alla laskmine liialt tugeva tuule puhul oli ypris keerukas protseduur! )
Alguses mina laeva ei juhtinud. Mingi aja mdudes panin thele, et koguaeg keegi ksitsi roolib.
Hakkan siis teema vastu tpsemat huvi tundma, uurisin asja, info jrgnev: ei mingit autopilooti!
Ei saanud isegi rooliratast kiejupiga kinni siduda, et siis rahulikult allatuult kruiisida!?
( Kuigi meie teekonnal oli pidevalt sobilik pysiv tuul ! Oli tpselt selline aasta-aeg
kus purjekad saavadki probleemideta ARC kogunemisele tulla ylalt poolt )
Sain siis teada, et koguaeg roolime ksitsi tuulenurga jrgi: nidikud olid masti kyljes.
Ja kui tuli minu kord, siis ma ei saanudki hakkama! Vhemalt pool tundi yritasin, kuid tugeva
tuulega, sellise kiirusega, sellise laevaga, sellise purjepinnaga ... ma ei suutnud harjuda ... Kurb!
Purjede ja kite systeem iseenesest oli ypris standard lausa nagu tavaraamatutes,
mis lugenud olen, selles suhtes oli midagigi tuttavat.
Reisi jooksul sain vhemalt tublisti abiks olla igasuguste teiste operatsioonide juures.
Kord v6i paar pevas teostasime : change tack v6i main 1 reef down
Yhe korra alguses tirisime spinnakeri yles. Ma ei mleta mis p6hjusel, aga alla v6tsime ta ypris varsti.
Vris deckil oli spets luuk, mille kaudu kiiresti sai spinni otse laeva sisemusse toppida.
Tagasi kotti pakkimine oli jllegi spetsoperatsioon, mida korra 2010 aastal olin teinud.

Pevad mdusid = kaunis sygis-tume ookeani vrvus ning lainete vormid olid mulle uudsed.

Liiklust oli enamasti vhe aga ikka tuli ette yks ohtlik olukord.
Yhel l jooksime yhte punkti kokku: meie, yks teine purjekas, ning yks suur transpordilaev.
Pidasime tolle teise purjekaga sidet, ja muidugi saime kenasti kokkuleppele, kes mida ja kuidas teeb,
aga suur laev, kes oleks pidanud meile teed andma,
( ei tahtnud sidemees arvatavasti keset d lihtsalt meeskonda yles ajada )
ytles, et kohe v6tavad kiiruse maha kuid ei liigutanudki ennast : D

Juhtus ka selline seik: poole reisi ajal keset peva minu vahetus magas. Oli eelnevalt kokku lepitud,
et kui me rkame siis k6ik koos change tack. Yhel hetkel tuulevaikus. Kolm proffi kes deckil olid,
m6tlesid et teevad siis ise khku ra. Hakkasid nad siis pihta, olid protseduuriga poole peal, kui ...
... kitselt selge ilusa ilmaga ... hetkega yli tugev tuul = ksutati kiiresti k6ik deckile.
Natuke aega kestis see kammajjaa ning mitu head minutit hiljem thistasime lonksu 6llega seda,
et midagi ei purunenud ...

Juhtus ka selline seik: pime ... magan ... PAUK ! ... mats oli nii tugev et mul kis seljast valu lbi ...
... mis juhtus ??? ... s6itsime millestki yle = keset ookeani ...
keegi arvas, et ngi, kui suur must asjandus ahtris laeva all nhtav korraks oli
ja siis meie liikumise t6ttu kiiresti sse kadus ... oli see vaal ? ... ulpiv merekonteiner ??? ...
... Lekete kontroll = 6nneks vett sisse ei tulnud ... Prast rgiti mulle:
kiirus oli olnud pikalt 18 / langes siis korraga 8 peale ja tomuski kohe see kokkup6rge ...
kui see oleks juhtunud 5 min. varem, siis ... ???

Toidu valmistamist ei olnud. S6ime spets-valmis-roogasid, milliseid ma polnud enne ninud.

Ksi WC : ) esimest kord mu elus : D kaks deliveryt olid ju luksusjahtidel kus pumpama ei pidanud !
ilm oli enamasti vahelduv : pike pilved vihm ...
tuul oli peaaegu kogu aeg hea tugevusega hea nurga alt,
nagu sellel aastaajal selles maailma osas tavaliselt ongi ...
terve reisi jooksul vaid paar tundi sain pikest v6tta
Yhel l j6udsimegi kenasti kohale: PALMA GRAN CANARIA
Tore ... ma polnudki seal enne kinud : )

See purjereis kokku : 82 tundi = 700 NM = ALL SAIL / keskmine kiirus oli 6 16 ( max 26 )
Loen enda kontol nyyd 6000 NM : )

Jrgmisel peval Marinas jalutades ngin igasuguseid imelaevu mis ARC syndmusele olid tulnud.

OLIN TAAS KODUS ARMSAS HISPAANIAS ...

Yritasin leida purjekat, mis mind ylesse tagasi viiks muidugi see ei 6nnestunud vastutuul !
Kariibile oleksin saanud : D ... pakkumisi oli ... ei saanud oma ookeani-yletus-kogemust,
kuna pidin naasema Soome : (

Sain ra aetud ka oma isikliku asja: paar aastat olin tahtnud siiakanti tulla, et uurida VL turgu.
Paari tunniga sain mind huvitavast olukorrast pildi.

Leidsin ypris kena vanalinna osa : catedral jne Siis lks ilm kylmaks ...
Kuna tagasi lennuni oli m6ned pevad aega, siis otsustasin minna l6unasse pikest otsima : D
... alustan rendiautoga s6itu ... m6ni aeg hiljem pimedus ... nen kauguses laserkiiri ...
... uudishimu ... vljun kiirteelt ... sisenen aeglase s6iduga tundmatusse asulasse ...
... m6ningad kentsaka vlimusega inimesed pyyavad mu pilku ... jtkan vaikses rytmis =
... autopatrulli ... rohkem kahtlaste kostyymidega inimesi tekib tnavatele ... s6idan edasi ...
... aina rohkem inimesi ilmub vlja, keda Soome pisiasulate tnavatel talvel eriti ei kohta ...
... k6ik tunduvad liikuvat yhes samas suunas ... keeran auto kah sinna ... m6ne aja prast =
... vga palju rahvast voolab kuhugi ... paljud poolpaljad ... kutsuv l6unamaa ... uni ??? ...
... suvi peaks ju kariibil hetkel olema ??? ... kostub muusika ... uudishimu kasvab ...
... elekter 6hus ... eksootika ... revus ... pargin auto ... astun sooja sse ... liitun inimmassiga ...
... kuhu me k6ik lheme ??? ... mina ja roheliste-siniste patsidega tydrukud ja poisid ??? ...
... minu vastu ( sja juuksurist tulnud / habe aetud / puhtalt riietatud poiss ju ! ) tekib huvi ...
... hakkab tekkima kahtlus = alusetult ... 6hus vabadus ning armastus ... turvatunne ... jtkan ...
... j6uame k6ik yhte samasse kohta = vaba-6hu-ostukeskus-staadion-park-peolava ... pidu ...
... vastassoo vastu huvi tna ei tunta ... miniseelikutega 6nnelikud vanahrrad ... kontsertid ...
... negatiivsus agressiivus ngistus puuduvad ... mind ei hirita ... l66gastun ja naudin showd ...
... kaks 6htut jrjest ... tasuta ( isegi M-PEOPLE tdi laulud ) ... winter pride ... ELU ...

... leidsingi ka pikese ... ujusin ookeanis ... vesi oli kylm, aga mulle k6lbas ...
... kaunis majakas ... k6rbe-liiva-vljad ...
... kissitasin silmi = vahtisin ekvaatori poole, aga ei ninud ma teda ... peitis end horisondi taha ...
... tugev tuul ... purjesid polnud yhtki silmapiiril ... ootasid ARC starti ??? ...
... ei saanud liiga kaua ujumispykstega viibida tuulevarjus = pike k6rvetas ...
... kaugeim punkt kuhu elus reisitud = Dunas Maspalomas = ilu ...
Lbisin ka saare keskkosa ( 6nneks ) = WOW = ja 6ppisin uue s6na GUAGUA : )
25. aprill 2017 peale jrjekordset pikka ja halli L6una-Soome talve,
sain 2016 seiklused kahel laeval detailselt kirja pandud alles ...

Kolme ndala prast loodetavasti jlle koju : BCN-sse ... : ) Kas see aasta kah merele saan ?

... ja saingi !!! : )

Ndal aega hiljem algas jrjekordne hooaeg ning pakkumisi tuli seekord eriti palju !
( Arvatavasti mngis rolli ka see et mul nyyd kandideerides oli ette nidata ka midagi vrsket ! )
Valisin endale lyhikese delivery = HANSE 505 = SOLENT NORWAY
Mitmel p6hjusel tahtsin seda reisi: preshtiizhikas firma kellega ma polnud varem kokku puutunud,
super purjekas (mitte pisike vana plnn), vljumine piirkonnast mille kohta olin kuulnud vaid 6udusjutte
ja kus ma varem polnud merendanud, teekond uues maailma mere osas, ning pealekauba ... hahahaaa ...
... ma polnud veel kunagi Norras kinud : D
Muidugi oleksin eelistanud pikemat reisi kuid mul polnud piisavalt vaba aega ette nha : (

Hakkasin end siis ette valmistama ... lugesin k6igepealt alustuseks oma senised merereisid uuesti lbi ...
Paljud kogemused ja ununenud hetked tulid uuesti eredalt meelde ... tunded maitsed l6hnad ...
( Olin just hakanud aru pidama, miks kogu seda kirjutamise vaeva nen ? Nyyd aga ei kahetse ! )
( Eriti kui koledal talvel vaatan aknast vlja = lund sajab ! ... aga vaatan siia = ookean sillerdab ! )
Natuke sain ka sirvida purjetamise raamatuid ning kiiresti uuele reisile minek saabuski.

Deliv. firma minu yllatuseks teatas et pean oma varustusega minema: lifejacket, harness + life line jms.
Pstevesti tava-ksi-pagasis transportida ei tohi, ning ma otsustasin nnni osta alles Londonis.
Saatsin emaili tellimuse sellisesse poodi = www.arthurbeale.co.uk
Liskaks pandi valmis mulle: pealamp / SOLENT PAPER CHART jne. Soomes toppisin kotti muidugi
odavad kummikud ja igasugu muud kraami, mida nyyd juba palju kogenenumalt oskasin ette valmistada.

Enda testimise m6ttes jllegi yritasin ise deliv. plaanida:

arvutasin m6ttes kui pikk tuleb teekond,
mitu peva peaks kuluma, kui palju peaks tulema purjetamist jms.
et siis muidugi hiljem nha kui tpselt v6i kui valesti teadsin?

Tegin ka euroopa reisikindlustuse, mere oma aga mitte kuna oleks pidanud spets-firmast selle ostma ...
ning pyhapev 14 mai 2017 olin juba TAGASI KODUS : BCN-s ! oh yllatust = ilus ilm ! : ) Lend oli
tpne-rahulik-sujuv-mugav. Mul oli ammusest ajast odav pilet ostetud ja 6nneks saingi seda nyyd kasutada.

Seekordsel reisil hakkasin nyyd aina rohkem yksikasju KOHESELT pevikusse mrkima
( elu oli nidanud et metsiku kiiruse juures nii palju thtsat ununeb ja nii kiiresti ! )
ning olukorrad kus polnud v6imalik paberi-pastaka jrgi haarata, salvestasin audiot-videot !

Saabumis6htu : eine s6braperega

Jrgmine hommik : sisseostud = kilepyksid / purjeka jalatsid jms.

Prastl6una : m6ned tunnid CASTELLDEFELS PLAYA = merevees sai isegi ujuda !

M6lemal l Hisp.-s vaatasin vanu 6ppematerjale lbi ning juba teisipev 16 mai 2017 varahommik
lend edasi: yle pika aja inglaste saarele: maandumine = Luton = jllegi tpne-mugav lend !
(vljumine oli BCN Term. 1 kust iga minut t6usis yks lennuk 6hku ! ylikiire turvakontroll ... )

Luton lhedal lennukist nen palju t6sist pilvisust = eks nis kuidas saab olema SOLENT ja KANAL ...

Nii ... rong Londoni kesklinna ... ypris meeldiv kuid tuuline ilm ... jalutasin k6igepealt piirkonnas,
kus ma varem polnud viibinud ... siis merepoest ostsin tellimuse vlja ning t6ttasin j6e rde ...
Silmar6ngas ja Loss olid alles ... Palju k6rghooneid vist siginenud juurde ja vist ehitatakse lisa ?

Siis Waterloo jaamast kus ma kah polnud ennem kinud = Southampton puhas viisakas rong ! Kaks
kolmandikku oli rongist tyhi tore! Rongis teated valjuhlditest tuletasid hid vanu mlestusi meelde : )
Ja siis tuli pealekauba stjuuardess kandikuga : ohhoo : veini sain ! ... ja mitte skandinaavia hinnaga ! : D

Tiksun rongiga 20 min = vein maitseb hea = vahelduvad pilved kuid ilm ilus = aknast turistidele ilus
roheline loodus + kirjud lehmad vaadata ... ( miks see mulle eksootika ? : viibitud ju 5 kuud hallis olluses ! )

Umbes neli peva jrjest ... magatud umbes 4 tundi pevas ... ja nyyd vein ning lehmad ???
Kus l6ppeb reaalsus ... kus algab hallutsinatsioon = ei tea ... 10 min hiljem = kaunis reis jtkub ...

Tiksutud rongiga 40 min ... kirjud lehmad rohelise muru peal ... meenus et rvis see vaatepilt mu
thelepanu ka esimest korda UK-sse tulles ... liialt aastaid suurte linnade l6ksudes rabeletud ???
igatahes ... isegi kui see on turisti-trikk siis minu peal toimib see kyll vga hsti : )
Saabusin kuhugi ja siis juba taksoga HAMBLE MARINA-sse ... ilm kole !!! Mul oli vaba aega,
kuna ylejnud meeskond polnud veel saabunud. Kontorist sain teada et purjekas alles ripub
leidsingi ta = uurisin keret = ning sain jlgida vette laskmist ... kyll ta oli kaunis ... Olin kindel
et meil pev v6i paar aega ettevalmistusi teha jne. Siiski otsustasin et 6pin natuke purjekat tundma
kuniks teised mehed saabuvad. Uurisin mootorit, kontrollisin kytusepaakide korke jne.
Paar tundi hiljem saabusid kapten ja Edward, minu shokiks juba ( ! ) ostudega ning sain teada et lahkume
sama 6htu !!! Egas midagi ... v6tsime kytust, panime head sail paika ja tegime miljon muud asja paari
tunniga. Ma sain jlle endale luksuslikuima kajuti ! JEEE !!! Kuigi laev oli 4 aastat vana, oli ta igast
kyljest ge ... wc-sid ja dushiruume ma ei j6udnudki l6puks kokku lugeda : ) nii vhe kui meil ka aega
oli, ikkagi leidus tund kohustusliku pubi-eine-koosoleku tarbeks : D sain ka teada, et kapten ei olnud
mind isiklikult valinud vaid mind suunati kontorist !? ma ei teadnud et nii saab yldse olla ...
igatahes tore, sest kui kapten ( kes oli jlle super proff ) oleks mu kandideerimis-taotlust ninud,
siis ehk ta polekski mind valinud : P

Startisime 9 PM otseloomulikult mootoriga ... ma olin ammu oodanud et tutvust teha SOLENT-iga ...
nyyd aga toimus see halva ilmaga ja pimedas ... nii et ma ei saanudki 6ppida seda hullu piirkonda
( vhemalt nii nagu olin lootnud ... kyll aga 6ppisin seda maailmajagu tundma teistmoodi : D )

Mind kupatati kohe magama, et puhata eelseisvaks valveks. OK ... sain 6nneks puhata natuke ...

rkan siis m6ned tunnid hiljem, panen end valmis ja lhen vahetust yle v6tma ... siis uudis =

= kohe 1 tund peale vljumist otsustas autopilot pillid kotti panna : )

seega ... terve : manual steering ! aga ilm oli vga kole + vihm + pimedus + halb nhtavus
+ tihe liiklus + mina kes ma polnud kunagi sellises olukorras selles meres sellist purjekat juhtinud !
+ parda elektr.kaardi systeem polnud selle ideega kah mitte disainitud : D juhendina pidime seega
kasutama teisi pisikesi vidinaid + kapteni halva kekirjaga kunagi ammu p6lve otsas kritseldatud
eel-navig. plaani ... ( ta ju ei teadnud et seda kohe meil sellises ekstreem-olukorras vaja lheb ! )
Edward otsustas esialgu mitte magama minna ning mind abistada ... 6nneks !!! Plaan oli kohe sama
pev kuskil peatuda ning autop. korda lasta teha ... Haaran siis rooli ... lootuses et see saab olema sama
kerge kui 7 aastat varem Kieli lhedal pevavalgel ringiratast tiksumine ... nohh ... see ei saanud kohe
kuidagi mitte selle sarnane kerge ja igav operatsioon olema ... pigem midagi nagu mu kanaari reisil
roolimise katsetus ( kus ma hakkama EI saanud ) ... kuid kolm korda veel hullem !!! kapten oli magama
linud teades et ma olen ju kogenud ! Edward sai kohe aru, kui roolima hakkasin, et ma olen selles
halb. 6nneks ta ilusti heatahtlikult juhendas ning 6petas mind. ( kanaari reisi kaks kaptenit kahjuks
mind ei aidanud ) umbes yks tund lks aega, et ma enam-vhem asja kppa sain. tasapisi ji ka liiklust
vhemaks ning kole ilm rahunes veidi ja l6puks sai Edward magama minna, kuna yhel hetkel muutus ka
merepind kitselt siledaks! peval oli juba ypris rahulik tiksumine ja saabusime kohta nimega Ramsgate.
Hommikul millalgi vilksamisi lbi udu ngin omi armsaid Doveri valgeid kaljusid.
( ei saanud neid sellel reisil korralikult kahjuks nautida ... )

niisiis ... 6htul tugev vihm ... jalutus kyla vahel ... ilus katedraal ... huvitavad ( enamasti tyhjad ) baarid ...

... k6va magamine : ) 18 mai 2017 k6va hommikueine : ) 9 AM vljumine : flat sea ...

bow thruster = working / autop. = NOT : D / 10 AM pesen mereveega s6idu ajal decki : )

... but i am happy ... because i am boating ... and i am still crew : )
Log = 11 : 43 AM / man.stear. / cog 020 / sog 7 knot / rev 2200 / CLOUD COVER 8

( mul oli selline pilve m66tmise meetod kanaari purjekal uudiseks : nyyd aga juba m6istsin millest jutt !
rohkem infot siin = https://en.wikipedia.org/wiki/Okta )

Log = KL. 13 : 47 / cog 000 === 15 min hiljem sain tund aega pikest v6tta : )

3 PM = liivane beezh vesi ... k6ikjal me ymber !!!

7 : 45 PM = Lowestoft ... Lheb pimedaks ... Kylm ... Vihm ... MEIL POLE MAA-ELEKTRI-KAABLIT !

Jalutan kuid kohast aru ei saa ... diskoteegid keset r6vedat tstustsooni ...
Depressiis-Enesetapusoovi-Kerava tundub selle urkaga v6rreldes Paris !!! ... 6nneks hea 6htueine
+ lhedal oli suur ASDA kust sain igasugu head nnni ( k.a. starbucks purgikohvid )

19 mai 2017 = teist peva alustan juba tervist-tapva-briti-komplekt-hommiku-einega ... kole ilm ...

keskpevaks = mootor kontrollitud / north sea paper chart kaptenil valmis

tehnikamees autop. korda muidugi ei saanud : D

Kapten organiseeris ka lisa-kytuse-kanistrid ( k6ige mustemaks stsenaariumiks kuna laeval olid endal
vaid 2 X 150 LT. mahutid ) Lootus oli varsti 36 tundi super-purjetada !

3 : 45 PM = Lahkume ... ikka veel sama kole pruun meri ... taevas tis pilvi ...
5 PM = magasin 15 min = hakkas 6rnalt bouncima ...
L6puks ometi mere moodi mere algus = kole beezh asendunud roheka plgaga ...

9 PM = 53 04 N 2 10 E = minu watchi l6pp = algavad tihedalt platvormid ! Laevaliiklust pole ...

Lained k6rged ... Pilves ... Pole veel pime ...

20 mai 2017 /// 3 am 6 am ... palju platvorme ja mina ksitsi roolimas ... /// keskpeva watch 3 tundi =
pilved h6renesid ... pike tuli vlja ... mere vrvus l6puks ometi enam-vhem mitte-kole ...
... vlja arvatud meie + m6ned linnud = kuskil pole midagi ega kedagi ... rahu ... ilu ...

3 PM = 55 07 N 3 25 5 E = meri ok + pike ... aga horisondil igal pool ymberringi pilved : )

genua yles / rev 1500 / sog 7

Kolm tundi sai genuaga mngitud aga 16 knot wind oli kahjuks otse tagant : )
Kui meil poleks nii kiire olnud, siis terve peva oleks saanud tack change kena purjetamist nautida ...

6 : 40 PM = yks kytusemahuti tyhi : ymber lylitus teisele !

... kusjuures mina leidsin kasutajajuhendist kuidas seda teha : D

21 mai 2017 /// night watch :

esimene pool tundi : ymbers6it laevast mis omakorda oli platvormi kylge kleepunud : )
kylm ... hingeaur !!! raske oli roolida ... aga ylejnud magasin hsti ...

morning watch : 9 11 AM /// pike p6letas pilved /// meri ilus tume ypris rahulik ...
... kerge oli roolida /// taevas siis natuke aega hiljem 6rn helesinine ... aga ...
... aga ... yhel hetkel keset minu valvekorda ... tuli silmapiiri tagant nhtavale vike kalalaev ...
... kalalaev = kenasti ohutul kursil ... rahuliku kiirusega ... kuid siis teeb jrsu prde ja tuleb otse !
... meie kursile ! v6rgud taga lohisemas ! ( 6nneks Edward oli kah lheduses ja oli tunnistajaks )
... egas midagi = annan teed ( kuigi poleks pidanud ! ) ... peale seda = jb ta seisma !
... olid nad vga kurvad et me autopiloodiga ei maganud ning nad kindlustuse raha ei saanud ?

11 : 11 AM = 57 28 N 4 38 E = rev 2000 = sog 7

Linnud kisid ka tna kala nurumas aga mul pold neile midagi pakkuda : (

Pool tundi peale keskpeva hakkasime ette valmistama kytuse lisamist ... s6idu ajal ...
... kuna meri oleks meid loksutanud samapalju ka siis kui oleksime seisma jnud ... ja siis ...
... TULID VIIEKS MINUTIKS KAKS YLIKAUNIST MUST-VALGET DELFIINI MEILE KYLLA !!!

... JEEE !!! ( 7 aastat polnud ma neid ju ninud !!! )

... enivei ... kytust eriti palju deckile ei loksunud = saime hakkama ... pike paistis ja meri oli ilus ...

3 6 PM : minu viimane day watch :

pike ja ilus meri : liiklust polnud : m6ned linnud : rahu ja nauding ...

... siis magasin natuke ...

... siis rahuliku merega leekides pikeseloojang ja lbi saarekeste keskl = ... j6udsime kohale !!!
... koht tontlikult vaikne = puhas ...

22 mai 2017 = norra : )

varahommik : laeva yleandmine toimus turbo-kiiresti, kuna purjekas pidi kohe edasi liikuma :
inimesed juba ootasid ( kotid pakitud ) suurpuhastust me ei teinud kuna saime laeva poolrpasena
ning eriteenust meilt ei tellitud ( minu suureks r66muks )

www.airbnb.es abiga leidsin hiina onu ( dr. ! ) kellelt rentisin toa ja tellisin transpordi.
Peval tutvusin Stavanger keskusega ning jalutasin Mariero rongipeatuse piirkonnas kaunis piirkonnas.
( Tol hetkel tundus see veel kaunis kuna ma ei teadnud mis mind jrgmine pev ees ootab : D )
Mul oli tagavara aega et kohalikku turismi rahulikult nautida, enne kui OSLO minek oli tulemas ...
Sain juhuslikult teada et mul oleks VGA m6tekas kylastada sellist norra osa :: Lysefjord / Lysefjorden
( muidugi olin eelarvamusel et k6ik fjordid on miljon kilomeetrit p6hja norra suunas ning et ei mina
neid elus nha saa ... ) aga jrgmine hommik 23 mai 2017 olin tagasi Stavanger keskuse Marinas ...

Eelmine pev oli seal kena rahulik kuid nyyd veeresid kohale 4 kruiisilaeva ... korraga !!!
... see pidi miskit thendama ... Astun siis praami peale ... hunniku teiste turistidega ...
... ja siis lks lahti ... olin jlle merel : D ning aparaat hakkas kihutama ... paljudel olid suveriided
seljas ning need ronisid sisse sooja mul aga kindad myts purjetamisriided kaasas : )

Ma siin pikemalt ei seleta = keda huvitab lheb ise kohale v6i surfab netis v6i kysib mult 75 fotot : P

Ytlen vaid et peale mu juba nii mitmeid kauneid reise v6ttis selle maailmaosa ilu ikkagi jahmatama ...
... ja nii lhedal meile ... tore avastus igatahes ning tiesti juhuslikult ! ja lumi oli kah veel mgedes !
Soovitatakse vist ka neid ::: Naeroyfjord / Sognefjord / Geirangerfjord

24 mai 2017 lendasin juba OSLO ... viibisin seal mitu peva ( abikaasa saabus jrgneval peval ) ...
... kenad suveilmad ... palju p6nevat ... ngin ra ka selle laevukese = hnomy norge !
... tagasi vaja minna umbes aastal 2022 kui ooperimaja lhedal uued p6nevad ehitised valmis !!!

//// konto hetkeseis :::: 6666 nm /// .... jb see l6plikuks ???
Suvi 2017 = kisime abikaasaga esimest korda Soome piirkonnas nimega = Lahti =

( suusa hyppe torn vrib kylastamist ! )

... kaunis laevatatav jrv ...

... ning seal saab isegi purjetada !!!

... ja paar ndalat hiljem = Amsterdam ! : )
2017 juuli l6pp = jlle Turku =
2017 augusti algus = Eesti =
Peale Eestist naasemist sain teada et varsti saan jlle puhkust ... Uurisin internetti ...
... Merekuulutusi lausa sada ... Valisin alustuseks vlja kaks magusamat : monohull ymber Euroopa
ning catamaran Prantsusmaa ookeani rannikult Kariibi merele ... Tahtsin muidugi ka teada kas yldse
vastatakse ? ... 24 tundi hiljem heliseb telefon - Kariibi kapten - positiivne vastus !
!!! JEEE !!! 7 aastat olin sellest unistanud !!! Pealekauba selle transatlantic delivery l6pp-punktiks
pidi olema bvi ( ! ) mitte USA ( ! ) ... see thendas et ma ei pidanud B1 / B2 viisat tegema !!
Ettevalmistused lksid nyyd vga libedalt ja j6udsin lbi lugeda ka yhe catamaran-raamatu algajatele.
interneti foorumitest uurisin ka veidi mida transatlantic tavaliselt endast yldse kujutab ? Esiteks nali
et raskeim osa pidavat olema Bay Of Biscay ( ! ? ) ning teadma peab ka mis on Hurricane Season ( ! ? )

igatahes ... 25 august 2017 ... 6htu ... ORLY lennujaamas juba istun bussi mis mind otse s6idutab hotelli
piirkonda : Montparnasse rongijaama lheduses. 10 aastat pole Pariisis kinud : tuttav 6hk / tuttavad l6hnad

Plaan oli pikeseloojangu ajaks Eiffeli torni otsa ronida kuid juba lks pimedaks kui kohvri hotelli jtsin
ning jalutuskiku alustasin ... Terve sydalinna jalutasin lbi ja meenutasin vanu aegu ,,, olin unustanud
kui suur territoorium see on ,,, mitu tundi peale sydad l6puks dush ja magama ning m6ned tunnid hiljem
juba varahommiku rong hea et ostsin 1.klassi pileti sain mugavas tugitoolis magada. Katsetasin ka
elus esimest korda rongi baari kahjuks oli solk ... sel ilm oli Pariisis pilvine nagu ennevanasti kuid
mida lhedamale rannikule , seda rohkem vilksatas pikest ! Keskpeval : LES_SABLES_D_OLONNE !
Koht osutus igavaks aga pike kuumutas suviselt ! Natuke aega hiljem leidsin ka catamaran-hunniku ...
Sain siis l6puks teada , et mind ootas uhiuus Lagoon 450 F nimega Peace Out : )

Tutvumine : kapten AF + prantsuse crew Stephane , kelle esimene ja viimane merekogemus oli
25 aastat tagasi 22 m purjekaga india ookeani yletamine ! Seega meid oli kokku kolm ja mina
olin siis elus esimest korda teisel positsioonil ! Laev ise oli tpselt nii ge nagu olin lootnud ,
ja k6ik mu emotsioonid olid tpselt nagu raamat oli hoiatanud ! Oh seda ruumi ja panipaikasid ...
Navigatsiooni elektroonika oli tuttav MC5 pardalt.
Magamistubadest sain valida kahe vahel : D ( kokku oli 4 ! ) Peale l6unaeinet
varustasime siis laeva m6ned tunnid ning tegelesime muidugi ka pindade kaitsmisega ...

Siis 6htueine ja pidu ! : ) Tore veini-elamus = www.vignobles-mourat.fr

Magasin kenasti 8 tundi sel l ... Kaua oodatud pyhapeva algus = cafe creme !
Ning Stephane Soovitas uurida sellise mehe kohta = Bernard Moitessier

Jlle paar tundi kaitsmist ning 6pe = owner manual !

M6lemad pevad loputasime mitu korda uusi vee-tanke lbi.

Sealsamas marinas olid kuival yks MC5 ja veel yks Lagoon 450 F ning nyyd avanes mulle v6imalus nha ,
millised nad allpool veepiiri vlja nevad : WOW !

6htul lks pilve ja sel oli tugev vihm , hommik aga ilus soe ja selge ! ostud + 2 dushi ! : )

ning ... 28 august 2017 / esmaspev / KL.12:21 keskpeval ... start !!! Nagu raamat oli hoiatanud ,
juhtuski = bow oleks silda toksinud , aga sain fenderi vahele torgatud ja yks mees kuival aitas kah !

flat sea / ilus ilm / tundsin jlle et olen tagasi kodus

... juba 2 tundi hiljem polnud liiklust ! Palju delfiinide seljauimesid lheduses ...
Lebotan m6ned minutid trampoliinil ja imetlen enda peegeldust siledal voolaval veepinnal.
Prastl6unal magasin 2 tundi ja siis 6htusk + kena pikese loojang 6hukestesse pilvedesse ...

... tyhjus ... ilu ... rahu ... vabadus ...

KL.22 taevas poolkuu + suur vanker : )

KL.23 wind ikka F2 aga merepind nyyd krobeline ...

Sydal watch l6ppedes teostasin elus esimest korda tieliku mootorite yber lylitamise !
29 august 2017 / 1 am : wind force 3 / sog 6,6

magasin hsti ,,, siis hommikueine ,,, ja 6 am hommiku watch algus ,,,

7 am ... nice pink sun rise on horizon in stern + paarkymmend minutit kaks musta lindu kisid
uurimas kas kalastan ? Kurss jtkuvalt 243 / Ymberringi paljud vahelduvad pilved ...
... Liiklust polnud ( nagu ka sel mitte ) ...

7:45 am = delfiinide paaris-patrull mdus meist lhedalt = mina valvas = silmad prani =
= ei maga watch ajal = trahvi ei saanud ! sea in stern : ligib kaunilt ...
... pike ikka veel pilveteki all norskamas = ok : puhka veel !

8 am = suunal KL.11 = laev nimega City Of Paris : D

+ mdusid lhedalt viis ( ! ) delfiinide paaris-patrulli !
see operatsioon oli piisav , et pike kah yhe silmaga asja uuris !

8:45 am = vasak pool taevast pilves / wind force 3 / mere pind yhtlane sakiline ...

9 am = wind force 4 / magasin m6ned tunnid ...

Prastl6unal rkan ning alustuseks = shower in stern ! : ) Pike paistab lbi 6rnade pilvede ...

Siis eine ja 15 knot wind paremast pardast ! Uhiuue headsaili lahti rullimine !
Sain ked kitele ja winchile ! Paar tundi hiljem wind 20 knot ja veel parema nurga alt =
hetkeks isegi headsail one reef in ! M6ned kalalaevad lheduses ja yks neist ohtlikult lhedal korraks !

Kui mu watch l6ppes siis hakkas ebameeldivalt 66tsuma ... laine veidi k6rgem juba ...
... hakkasin 6htueinet valmistama ning merehaigus hakkas 6rnalt mrku andma !
S6in khku ja ronisin alla voodisse : selili : silmad kinni = lks paremaks ja sain isegi magada !

30 august 2017 / KL.00:01 = uus watch algas ... meri oli rahunenud natuke ... purjed olid sees ...
... tiksusime mootoriga edasi ... liiklust polnud ...
... oli pime ja pilves ... ei yhtegi thte ! : (
... 60 nm suunal KL.11 = kodurannik !

watch mdus syndmusteta = magasin ja KL. 9 AM = uus watch ... headsail yleval ...
... pilves ... ilusad hallid ookeani veemassid ... 22 nm kodurannikuni !

10 AM = paar kalalaeva lhedal + neli delfiini tulid paariks minutiks vri mngima ja me ilusat
uut valget purje imetlema , pool tundi hiljem yheks minutiks 10 delfiini !

Keskpev = vasakul Hispaania med ! Prastl6unal magasin paar tundi ...

5 PM = tuul vaibumas ... headsail sisse ... ja kisid kylas 4 siis 6 ja siis 8 delfiini !!!
... ees silmapiiril nha heledamat taevast ...

6 7 paiku 6htul kaunis rannik lhedal ning delfiine kis palju ja nii mitu korda
et mul lks lugemine sassi ! : ) syda paiku magasin jlle ilusti ning :
31 august 2017 / 3 am = uus watch = thed taevas / meri ysna rahulik ...
oleme keeranud ymber Hispaania Loode_Nurga ja liigume nyyd otse L6unasse !

oli yllatavalt jahe = vljas osutusid vajalikuks myts , kindad ja soojad riided kuid 6nneks v6is
sees olla kuna nhtavus catamarani akendest hea ! Liiklust oli kah vhe !

Varahommikul enne magama minemist = imelised pikese t6usu vrvid !

Keskpeval rkan = ilus pike ja ookean !! F5 tuul tagant !!!!! headsail yles / mootorid off ...
Kolm tundi purjetamist = sog 6 7 knots

2 PM = super show = 10 delfiini = 10 minutit =

... vette maanduti edaspidi tagurpidi ninapidi pahupidi ...

3 PM = battery low = mootorid tle ...

5 PM = eine + magama ...

Veidi hiljem rgates algas mu 6htuvalve nii : wind force 6 7 / mootorid off / headsail 1 reef in /
sog 9 / ja mina naudin vljas kuidas pilvitus taevas suur pikeseketas otse ookeani kukub ...
... samal ajal kui delfiinid vris ... 30 nm vasakul horisondi taga Aveiro ...
Sydal vahetuse l6ppedes lisaks poolkuu ... sik-sakitamine kalalaevade vahel = kuna purjetasime ,
Siis pidin yhel hetkel kapteni appi kutsuma : neetud - kas neil kala juba ykskord otsa ei saa ! ? ...
kirus too ... : D

01 september 2017 / reede : magasin mitu head tundi ja 6 AM algas hommiku watch !
Vasakul Portugali tuled , paremal BERLENGA !

ikka veel purjetame headsailiga, mootoreid kasutame vaid akude laadimiseks ... kaunis sun rise !

8 AM l6puks tuul rahunes = cascais 25 nm kaugusel ! puri sisse , vasalul majesteetlik rannik ...

Oh yllatust = ngin jlle yle 18 aasta seda omaprast elektrisinist ookeani vrvust
Lissaboni ranniku lhedal !

10 AM kui pike 6hku kuumutama hakkas , t6usis tuul jlle 24 28 knots , aga kuna olime sadamale
juba nii lhedal , siis puri ji sisse ...

12:21 keskpeval = tpselt 4 peva hiljem = marina de cascais ( jlle : D ) = otsad kinni +
dokumentide vormistamine / pikese kes + 35 kraadi : ) konto 7300 nm

jahi vlispindade pesu / mootorite hooldus = ametlik = mehed tulid kohale !

m6ned tunni hiljem veeres me k6rvale VOLVO OCEAN SCALLYWAG = ei tea kas nad
p6genesid ( ? ) : t6usis tugev tuul : isegi sadamas 25 knots !
6htul aga lksime sma valget kala ja panime pidu ! olime thistamise ra teeninud = kapten
pystitas isikliku Bay Of Biscay kiiruse rekordi ja mina yletasin Bay Of Biscay teist korda elus =
jllegi kui ta trikitas : mul oli selle yle hea meel : kui kogu aeg oleks meri sile olnud ja tuul
vaikne , siis ma poleks midagi uut 6ppinud ju ! ? Tugev tuul sadamas ulgus hilise ni ...
Jrgmisel hommikul tuulevaikus ning ilm jlle + 35 ! Stephane lahkus ja me teostasime uued sisseostud
ning mul 6nnestus jlle teha midagi , millest 7 aastat olin unistanud = lasin kaptenil ennast masti tirida !
Vaja oli ju riggingut kontrollida ! ( noh ja sinise taevaga kaunist vaadet oli vaja nautida + ennast
tahtsin jlle proovile panna ! ) Meil oli pardal yks niru bosun chair , parem oleks muidugi olnud
CliMBiNG HARNESS , nagu kasutada oli mul 2010 Kreekas ... Olin siis m6ned minutid yleval :
wind instruments tundusid olevat ok aga yks shroud-yhendus oli halvasti ( seega mu kiikumisest
oli ka kasu ! ) Tegin m6ned fotod ja kuna see iste oli nii ebamugav , siis tulin kiiresti alla tagasi ...
... aga JEEE : sain hakkama ! Siis prastl6unal saabus uus madrus = omanik !
Kui ta laeva yle oli kontrollinud , siis lksime 6htueinele ja panime veel natuke pidu ...

03 september 2017 / pyhapev / KL.12:21 keskpeval ( jlle : D ) vljumine ...

Kohe 45 min. Hiljem wind force 7 hea nurga alt ! m6lemad purjed yles !!
( Sain ka teada mis on Lazy Bag + Lazy Jacks ! )
Tund aega hiljem wind force 6 ... yllatavalt palju kaubalaevu , 6htul ilus pikese loojang ...

sel lks pilve = 10 minutiga kattus terve taevas ! ja korraks t6usis tuul isegi 22 knots ...

04 september 2017 / esmaspev / varahommiku watch = algas pilviselt ...

Kui pike t6usis ja tuul vaibus , v6tsime mainsail alla.

Prastl6unal meri rahulik / pike srab !!

6 PM moto-purjetame ja sme 6htust ... ilus taevas + meri ... wind kahjuks 11 knots ...

... kaunis sun set ... teises pardas kuu : ) !

05 september 2017 / teisipev / KL.00:01 watch = pilvisest lks selgeks ...

... jtkasime moto-purjetamist kuna tuul oli liiga n6rk ...

Keskpeval meri ilus sinine !

6htu watch = pooleldi pilves / tuul t6usis F6 / full headsail out / mootorid off / sog 8 !

... viimased paar peva sulasid kokku yhtlaseks rutiiniks =

moto-purjetamine / vahelduv ilm / jne ... aga seda k6ike heas m6ttes !!!
vaheldumisi valmistasime erinevaid toite = kylmikutes muidugi oli palju ruumi ...

... omanik pyydis mitu peva kala , kuid ei saanud miskit ( nagu minagi aastal 2010 : D )
06 september 2017 / kolmapev / keskpeva watch =

purjetamine allatuult headsailiga / wind force 5 / tundus nyyd juba natuke igav ! : )

ilm pilves ... kuna 72 tundi olime vett kokku hoidnud , siis nyyd v6tsin jlle trepi_dushi : )

... jllegi oli me kogu_kiirus vga hea ning 07 september 2017 / neljapev / KL.12:21 keskpeval ( : D )

... kui lheneme TENERiFE_le ( kus ma muidugi polnud veel kinud : D )

... hakkan mina thistama = 8000 nm ! Juhtus see n6nna =

Esiteks tervitas meid minu kunagine s6ber = Katabatic Wind ! ( ... just kui seda siin kirjutasin , siis
keegi kipper_foorumis rgib , et talle oli see tuul seltsiks peaaegu iga Kreeka saare lheduses ! : )

Siis saabusid Jahtivad Linnud kuna ... seal olid LENDKALAD !!! Ma muidugi polnud neid kunagi
ninud ega lootnudki enne kui kunagi peaksin ekvaatori lhedusse sattuma !!! Omanikuga kahekesi
olime deckil = ka tema oli elevil , kuna peaaegu terve reisi vltel ta ei ninud isegi delfiine !
Siis ,,, kui paar minutit ei olnud nha enam yhtegi lindu ega kala ,,, naudin lhenevat kaunist saart ,,,
,,, m6lgutan niisama omi m6tteid ,,, kui ,,, yhel hetkel nen otse ees ,,, vaid kolme-laeva-kere-kaugusel ,,,
vees ,,,, mingit imelikku suurt pruuni asja = nagu mingi Lima-Hunnik !
Kuna oli kapteni watch , siis selleprast ma eriti thelepanelik polnudki !
Pooleldi paanikas kisasin omanikule : go and tell skipper = straight ahead !!! ... or something !!!
( arvan et ka miskit roppu libises yle huulte : D )
Kuna olen yritanud end treneerida valmis olema igaks olukorraks , siis koheselt vajutasin autopiloodil
+ 30 kraadi ... ja miskil p6hjusel ... tegin seda sel hetkel paremas suunas ...
... jlgisin siis olukorda ... ning kui me laevakere hakkas korrektselt ohutule kursile keerama , siis
ngin et see pruun plga hakkas liikuma ... vasakule : D taipasin et see oli VAAL ! muidugi mu elu
esimene kohtumine ! omanik filmis r66msalt , kuna ta oli vaala elus vaid korra kaugelt ninud , kuigi
paljude laevadega palju kordi Kariibil seilanud ... Ngime siis mitu minutit , kuidas too elukas laisalt ,
vee pritsmeid 6hku puhudes ... eemaldus ning l6puks sukedus ...
Ja kohe varsti peale seda tulid meile kylla omaniku suureks r66muks ka delfiinid : )

Prastl6unal juba Marinas otsad kinni + purjeka pesu + pidu !!!

Jrgmisel hommikul ( reedel ) omanik lahkus ning me kisime pidutsemas kylakeses nimega
SAN CRiSTOBAL DE LA LAGUNA ...

Kuna m6ned pevad hiljem pidin naasema Soome , siis mul ei olnud v6imalik jtkata seda merereisi : (

Rendiautoga kolasin terve saare lbi ... ning kapteniga kylastasime ka vulkaani !!!
Saar ise kahjuks nii koledalt yle ehitatud nagu PALMA GRAN CANARIA : (

Ujumis_rannad inetud ... ilu saab seal nautida vaid , kui rentida jaht ja sellega nautida mgist rannikut !

K6rvetasin ennast pikese kes m6ned pevad , sulistasin ookeanis , praktiseerisin castellanot ning
puhkasin veidi ... 13 september 2017 lendasin OSLO kaudu tagasi Vanta ... kus loodus end valmistab
juba sygiseks ... meel r66mus kuna olen nyyd ookeanile aktsepteeritav !

Paika pandud nyyd ka uus delivery_unistus = Hanse 675 / Oyster 675 / HALLBERG_RASSY 64 ...
... v6i miskit muud ...
www.passageweather.com
www.xcweather.co.uk
www.weatheronline.co.uk
www.windfinder.com
www.windguru.cz
www.windy.com
https://earth.nullschool.net/ + https://www.facebook.com/EarthWindMap
http://www.nhc.noaa.gov/
www.isailor.us
www.sailgrib.com
www.maxsea.com
www.navionics.com
www.zifigo.com
www.imray.com/tides-planner-app
www.esirion.de/apps/en/yachting-weather.html
https://www.jrustonapps.com/apps/my-tide-times
www.marinetraffic.com

www.tallshipsturku.fi/en
www.cowesweek.co.uk
www.rolexfastnetrace.com
www.rolexsydneyhobart.com
www.volvooceanrace.com
www.americascup.com

http://www.sailingtoday.co.uk/

http://www.classicboat.co.uk/

http://www.dockwalk.com/

http://www.yotspot.com/

www.boatinternational.com

www.yachtingworld.com

www.worldcruising.com/index.aspx

www.ybw.com/forums/index.php

http://www.vikingrecruitment.com/

SQUELCH ? / cross track error ( xte ) ?

 a

https://www.facebook.com/purjed

https://archive.org/details/purjed