ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“

10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

Jrk Kompetents
1 Eesti majanduse ja
kaubandussektori vaheliste
seoste tundmine
Enesehinnang Tõestus , faktid, näited (sealhulgas
(märkida: KP positiivsed ja negatiivsed)
kompetents puudub,
OK –vastab osaliselt,
TK – vastab täielikult)
TK-vastab Kaubandussektor on Eesti majanduse üks
täielikult osa, kus klientidele on pidevas pakkumises
erinevaid kaupu ja teenuseid. Kaubandus on
Eesti majanduse üks edukamaid
majandussektoreid.
Hoian ennast kursis kaubanduse uudistega
Eesti majanduses. Loen kaubandus.ee ja
kaupmeeste liidu kodulehte. Jälgin
tarbijakaitseameti kodulehekülge.

Tulevikupildis tajun ühe suurenevat

probleemi madalama palgataseme töötajate
leidmise osas.
„Madalama palgatasemega töökohtadel on
tööjõust püsivalt oluline puudus, ning see on
kaubandussektoris aasta suurimaid
väljakutseid“ (Peil, 2017).

Mina arvan, et ühiskonnas on vaja järjest

enam pöörata tähelepanu klienditeeninduse
tasemele, koolitustele, ei saa mõtelda, et
pole vaja erilist haridust ega vastavaid
kompetentse. Osa kaupmehi on võtnud
suuna, võttes kasutusele järjest enam
tehnoloogilisi vahendeid.
Lisaks näen tulevikupildis üha kasvavat e-
kaubanduse osa. Meid ümbritsevad pidevalt
kiirustavad inimesed, kellel on palju
kohustusi, sellest tulenevalt arvan, et
hinnatakse järjest enam kvaliteetaega.
Kasutatakse nutikassasid, sest see on kiirem
ja mugavam. Aina rohkem ostetakse kaasa
valmistoitusid või einestatakse koos
peredega väljas.
Kaupluse juhatajana töötades nägin väga
suurel määral alkoholi ostmise osakaalu,
võib isegi öelda, et antud tootegrupp
moodustas müügist lõviosa. Arvan, et tänu
pidevale aktsiisitõusule on maakohtades
olevate kaupluste müük oluliselt langenud.
Seetõttu on väikekaupmeeste hakkama
saamine väiksemates asulates oluliselt
kannatanud. Vähese müügi tõttu võib
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule
Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs
2 Klienditeenindus ja
teenindustöö korraldamine
tulemuseks olla osade kaupluste sulgemine.
Ei ole mõttekas pidada kauplust, kus kulud
ületavad tulud. Paljude maakaupluste
sulgemine on maaelanikele suur mure,
samas suurlinnades kerkib palju uusi
võimsaid kaubanduskeskusi.
Samuti soodustab aktsiisitõus
piirikaubandust, mille tulemusena jäävad
riigikassasse laekumata oluliselt suured
summad.
Majanduses on ikka olnud tõusud ja
mõõnad. Majanduskasvu tõusuteel on
suurenenud märgatavalt inimeste
ostujõudlus ning sellest tulenevalt töötab
täisvõimsusel ka tootmisharu. Tekib olukord,
kus on pidev vajadus uute töötajate järgi.
„Eesti elanike ostujõud on kasvanud väga
kiiresti ning tõusu on oodata ka 2017. ja
2018. aastatel. 2018. aasta toob
tulumaksuvaba miinimumi tõusuga
inimestele lisaraha, millest kaubandussektor
läbi sisetarbimise kasvu kindlasti kasu
lõikab. (Peil, 2017).
Perioodidel, kus majandus on langusfaasis,
siis vastupidiselt eenevale kasvab töötuse
protsent ning Inimeste elatustase langeb.
TK-vastab Kliendikeskne teenindus tagab teatavasti
täielikult edu sinu ettevõttele. „Kliendikesksus on
mõtteviis, peaaegu nagu usund, mille tõeks
on see, et kliendid on äris peamine. Selliselt
mõtlemine võimaldab leida erinevaid viise
klientidele meele järele olemiseks“ (Purde,
2003).
Tagasivaates minevikku, näeme olukordi,
kus kliendid ostsid seda mida oli saada, kuid
tänapäeval on vaja rohkem pingutada, et
püsida konkurentsis ja võita juba kellegi
kliente enda poole. Kaupluse juhatajana ja
oma meeskonnaga kaupluses pean tegema
kliendi elu võimalikult mugavaks ja
meeldivaks. Vastutan otseselt kõige
toimuva, kaasa arvatud sujuva
klienditeeninduse korraldamise eest.
Kaupluse juhatajana olin kliendi suhtes
lugupidav, kuulasin hoolega kliendi soove,
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

vajadusel tegelesin probleemidega. Lõin
alati esimesena kontakti, naeratasin.

Kaupluse juhatajana rääkisin oma

töötajatele klienditeeninduse tähtsusest.
Selgitasin neile, kui oluline on korrektne
eneseväljendusoskus ja kuulamisoskus.
Täpsustasin, et kui klient saab meie juurest
positiivsed elamused külastab ta kauplust ka
edaspidi. Uue kliendi leidmine on palju
vaevanõudev, kui vana hoidmine.

Kaupluse juhatajana pöörasin tähelepanu

töötajate isiklikule hügieenile ning töökoha
korrashoiule.

Kaupluse juhatajana olen oma tööga ja

ettevõttega rahul. Pean oluliseks teenindada
võrdselt nii sise-,kui välisklienti. Siseklient on
just see, kes viib ettevõttesisest suhtumist
kõige ehedamalt välisklientideni. Hea
suhtumine siseklientidesse on üks moodus
luua ettevõtte edukuse struktuuri.

Klientide tagasisidega puutusin kokku

töötades kaupluse juhatajana. Kiitused ja
kaebused jõudsid minuni üldjuhul suuliselt.
Kiituseid laekusid tavaliselt meie
kauplusesse suusõnaliselt,
klienditeeninduse ja heade hindade kohta.
Oli ka juhus, kus üks klient kirjutas kirja
RRLektuse Tapa peakontorisse, kus avaldas
kiitust Kaerepere poe sõbraliku ja tööka
kollektiivi suhtes. Põhilised kaebused olid
eelkõige just väikese kaubavaliku pärast.
Kõige rohkem ilmnes just saia-ja
leivatoodete vähese sortimendi tõttu.
Kaupluse juhatajana võtsin arvesse nende
soove ning võimalusel tellisin soovitud
kaupasid. Selliselt tegutsedes on võimalik
tuua antud klient meie kauplusesse tagasi.
Kliendid tunnevad , et nendega arvestatakse
ja neist hoolitakse.

Teeninduse kvaliteeti saan ettevõttes

hinnata klientide rahulolu uurides. Nendega
vesteldes ja kliendi külastuse sagedusi
arvestades, sain teha järeldusi.

Hommikuti kassasse sisse logides sisestasin

ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

vahetusraha. Kassatöö seisneb kliendile
kauba müümises ja õigesti raha
tagastamises. Kaupluse juhatajana tegelesin
ka tagastuse probleemidega, kui oli olnud
vigu müügis. Õhtul kassat lõpetades, tegin
väljamakse, loetud summast, arvestasin
maha kaardimaksed ning eduka ja õigete
rahatagastuste puhul pidi jääk olema
summa, mida loed kokku peenrahast ehk
järgmise päeva sissemaks.

Kassas oli kasutusel Buum-programm, mis

võimaldas teha erinevaid tehinguid. Näiteks
sain teha allahindluse, allahindlust vajavale
tootele. Sain skaneerida kaupu, triipkoodi
puudumisel, sain otsida kaupa nimetuse
järgi, sain kontrollida kaupade laojääke ja
teostada hinnakontrolli. Pandipakendi raha
tagastamiseks oli eraldi nupp, mis tegi
tagasimakse. Ostu puhul sai pandipakendi
raha ostusummast maha arvestada. Kassa
tegi kõik vajalikud arvutused ise, pidin ainult
vajutama õigeid nuppe. Meie kaupluses ei
olnud kasutusel kliendi-ega sooduskaarte.
Töötaja vahetumisel kassas, logis eelnev
töötaja ennast välja ning uus töötaja logis
end oma kasutajaga sisse.

Kaupluse juhatajana töötades, puutusin tihti

kokku töötajate juhendamisega.
Juhendamist kassas tuli ette seoses
töötajate vahetumisega. Teinekord olin uue
töötaja esimesel tööpäeval tema kõrval ning
probleemide tekkimisel lahendasin neid.
Mõne aja möödudes, kui ta oli juba sisse
elanud, natuke kassat õppinud ja
funktsioonid selgemaks saanud, oli mul
võimalik täita oma muid töökohustusi ning
ta sai mind vajalikul hetkel appi kutsuda.

Kassatöö on töötamine sundasendis.

Kaupluse juhatajana jälgisin, et teenindaja,
et ei peaks olema liialt ühes asendis ja
tegema pikaajaliselt sarnaseid liigutusi.
Ergonoomiliste töövõtete all on samuti
väljatoodud punkt, et tuleks vähendada
korduvaid liigutusi. Mis võiks kahjustada
tema vaimset ja füüsilist olekut.
http://tööfüsioteraapia.ee/ergonoomilised-
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

toovotted Probleemi vältimiseks
võimaldasin neile piisaval hulgal pause ja
muid töid nt kauba väljapanekut kaupluses,
sel ajal asendasin kassatööd. „Suure
füüsilise või vaimse töökoormuse,
pikaajalises sundasendis töötamise või
monotoonse töö puhul peab tööandja
võimaldama tööpäeva või töövahetuse
jooksul töötajale tööaja hulka arvatavad
vaheajad“ (Riigikogu, 2008).

3 Kaupade käitlemise TK-vastab Kaubavarude analüüsimiseks on erinevaid

korraldamine täielikult võimalusi ja vajadusi millal seda teha. Üks
võimalus, kuidas sain juhatajana kaubavaru
analüüsida. Vaatasin tehtud müüke mingi
kindla perioodi vältel (näiteks nädal). Sellest
tulenevalt nägin, kas tulen olemasoleva
varuga järgmise nädala välja või pean
juurde tellima.

Antud meetod oligi minu viis jälgida

kaupade liikuvust ja laojääke. Käisin ka
füüsiliselt riiuli ees vaatamas, näiteks puu-ja
juurvilja tellisin just nii. Kauba tellimuste
tegemisel pidin arvestama aastaegu ja
nädalapäevi. Minu erilist tähelepanu vajasid
tähtpäevad nagu näiteks jaanipäev, kus
ostetakse kõike rohkem, eriti lihatooteid,
ketšup, leib, ühekordsed nõud jms. Selleks
puhuks varusin juba rohkem teatud kaupu.
Kui mul on võimalik võtta ette eelmise aasta
sama perioodi müügid on hea, kuid kui mul
sellist varianti ei ole, siis pean ennustama.
Igapäevaselt tellisin kiirestiriknevat kaupa:
piim, liha, leib-sai ning puu-ja juurviljad.
Korra nädalas või kord kahe nädala jooksul
tellisin kuivaineid, tööstuskaupasid, joogid,
kommid, küpsised jms.
Kauba saabudes oli vaja teostada kauba
vastuvõttu. Kauba vastuvõtuga võisid
tegeleda nii kaupluse juhataja kui ka
saalitöötajad. Kontrollisime kauba vastavust
saatelehega. Alkoholi ja tubaka puhul
jälgisime lisaks partii numbreid.
Seejärel valmistasime kaubad ette müügiks:
avasime kastid, vaatasime kas pakendid on
terved ning paigutasime tooted müügisaali
riiulisse.
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

Kaupade tellimiseks kauplusesse on

erinevaid võimalusi. Tellimusi edastasin
elektroonselt Telema kaudu. Mõnest
asutusest tellisin telefoni ja meili teel.

Väljatöötatud korralik tarneahel on oluline

kliendi jaoks, kes on harjunud saama kaupu
õigeaegselt. „Tarneahel ehk logistiline
ahel, logistiline kett või tarnekett on
protsesside, inimeste, tegevuste, info ja
ressursside süsteem, mida on vaja mingi
toote või teenuse
jõudmiseks tootjast tarbijani“.https://et.wiki
pedia.org/wiki/Tarneahel

Erinevaid tarneallikaid, samuti edasimüüjaid

on Eestis palju. Kaerepere kaupluses
juhatajana töötades olid mul kindlad
väljakujunenud tarnijad, kelle kaubad hästi
müüsid. Teadsin ka varuvariante, juhuks,
kui esimesega oli midagi juhtunud. Näitena
toon välja AS Valio, müüsin üldjuhul Valio
piimatooteid ja piima. Oli juhus, kus Valiol
juhtus tootmises viga ning nad ei saanud
mulle teatud kaupasid väljastada, sel puhul
oli mul võimalus tellida ka Farmi ja Tere
piimatooteid. Kaupluse juhatajana oli kõige
olulisem, et antud kaubagrupid olid olemas ,
ega tekkinud tarneauke.
Kaupade väljapanekul kaupluses lähtusin:
kauba iseärasustest.
Selveris kauba väljapanekul oli kindel
süsteem, kõik käis planogrammide järgi.
Kaereperes ei olnud kasutusel
planogramme, jälgisin kaupade loogilist
asetust näiteks, et kuivained oleks ühes
kohas. Detailsemalt näiteks, erinevad
pastasordid oleks ühes riiulis.
Kasutasin enamuselt lahtist väljapanekut
ning kombineeritud meetodit. Kaupluses oli
alustel mahutoodete väljapanek. Näiteks
paigutasin suvekuudel alustele kauplusesse
enimostetavaid karastusjooke. Teostasin ka
väljapanekut lettidele lahtiste toidukaupade
puhul. Kõrvuti ei tohi asetseda kaubad, mis
võivad üksteist kahjustada, rikkuda
maitseomadusi ja kvaliteeti, näiteks
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

tööstuskaup ei tohi olla kõrvuti
toidukaupadega.
„Kaupade paigutamisel müügisaali on vaja
järgida kahte olulist eesmärki: Tagada
klientide rahulolu, järgides nende vajadusi,
mugavusi ja harjumusi. Kasvatada läbimüüki
ja teenitavat tulu“. http://www.e-
ope.khk.ee/oo/kaubakaitlus/kaupade_vljap
anek_mgisaali.html

Eriväljapanekuid, kampaaniaväljapanekud,
temaatilised tähtpäevad jms teostasin
mõlemal ametikohal. Asetasin kaupasid
laudadele ja otsariiulitesse. Teostasin mahul
põhinevat väljapanekut alustel. Varustasin
kaubad hindadega. Väljapanekul jälgisin
kaupade sobivust, sortimenti, kauba
müügiedu, suur ja väike ning kombineerisin
ka värvide järgi. „Kaupade käitlemisega
seotud tegevused haaravad kõiki tegevusi
alates kaupade sisseostude planeerimisest
kuni müügitulemuste analüüsimiseni ja uute
kaubatellimuste esitamiseni “.
http://www.e-
ope.khk.ee/oo/kaubakaitlus/kaupade_kitle
misega_seotud_tegevused_kaupluses.html
4 Müügitöö korraldamine, TK-vastab Müügitöö korraldamine jaekaubanduse
planeerimine ja täielikult ettevõttes on minu kui kaupluse juhataja
analüüsimine arvates sisuliselt kliendile kaupade ja
Turundusmeetmed ja teenuste pakkumine. See on iga kaupluse
turundustegevus eesmärgiks.
Olen kindel, et klient hindab laia kauba
valikut, häid hindasid, tihedaid kampaaniaid,
nädalalõpu pakkumisi jms. Riiulid peavad
olema täidetud.
Juhatajana töötades, enne kaupluse avamist
seadsin kaupluse valmis klientide
teenindamiseks, sorteerisin välja kuupäeva
ületanud kaubad, täitsin letid uue ja värske
kaubaga, värsked leivad-saiad, koogid,
lihakaubad, piim ja piimatooted ning puu-ja
juurviljad.

Minu vastutada oli ka hinnamajandus,

vajaminevad hinnad trükkisin Buum-
programmi kaudu arvutist. Varustasin
kaubad hindadega, jälgisin, et ees oleks
õiged hinnad, kuusooduses olevatel
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

kaupadel Kaerepere kaupluses olid kollased
hinnad ning ülejäänud toodetel valged
tavasuuruses hinnasildid. Mahutoodetele
alustel panin pilku püüdmiseks A4 suuruses
hinnad.

Kaupluse juhatajana olin alati kättesaadav

nii oma klientidele, kui ka töötajatele. Olin
valmis igasuguste probleemide
reageerimisele ning lahendustele.
Minu oskus kasutada otstarbekalt müügi-ja
turundusinfot on müügitöö korraldamisel
väga oluline, selle põhjal oskan ma
teadlikumalt kaupu tellida, tähtpäevade
puhul, ma tean mida ostetakse rohkem,
näiteks emadepäeval ostetakse kindlasti lilli,
kommikarpe, lõhnu jms, peaksin tagama
nende kaupade olemasolu ja
kättesaadavuse, see garanteerib kindla
sissetuleku sel päeval. Nimetatud kaupade
puudumisel on üsna tõenäoline, et klient
läheb mujale ostma.
Tooksin välja oma kogemusest Kaerepere
kaupluses töötades. Meil, kui maakauplusel
ei olnud võimalik müüki lilli tellida ning
klient läks teise kauplusesse ostlema ja ostis
ka ülejäänud kaubad mujalt.
Kui käisin tegemas jaanipäeva müüki,
mõtlesin läbi, mis kaubad müüksid sellel
üritusel kõige enam. Sellisel viisil on mul
võimalik teha kõige suuremat võimalikku
müüki. Pean oluliseks siinjuures
turundustegevust, korraldades
jaanipäevamüüki, pidasin tähtsaks paigutada
eelnevalt üles reklaamplakat, kus tõin välja
teatud tooted, mida kohapeal müüakse.

Turundus on hea müügi ja edukuse üks

alustalasid. Kaerepere kaupluses juhatajana
töötades jälgisin teiste kaupluste
sortimente, tegin hinnavõrdlusi, arvestasin
Kaerepere rahvaarvu, vanust ja nende
ostuvõimalusi.
Tooksin välja ettevõtte turundustegevuse
positiivseid tagamaid.
Oletame, et Selver reklaamib iga kuu mingit
kindlat toodet, uudistooteid ning hea
hinnaga tooteid jms, lisaks tuleb juba
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

5 Majandusarvestus ja
aruandlus
positiivset tagasisidet tuttavatelt, et toode
on hea, seejärel tunnen, et tahan ka ise seda
osta ja ostangi. Sain positiivse elamuse toote
või maitse üle. Mul tekib soov ning ootus, et
Selveris on iga kuu midagi pakkumises ja mul
tekib Selveri suhtes lojaalsus, ma jään
ootama uusi pakkumisi, et oma ostud taas
sealt sooritada. Samuti tekitab harjumust
regulaarsed nädalalõpu pakkumised.
Turundustegevus tuleks muuta rutiinseks,
kuigi pakkumiste nimistu peaks seejuures
olema laialdane, huvipakkuv ja
vajadustepõhine. Eelnevast tulenevalt
tekivad püsivad kliendisuhted.
Kaerepere kaupluses oli RRLektuses
väljatöötatud kliendileht, mis ilmus postkasti
iga kuu. Samuti oli seda võimalik saada ka
kauplusest.
Mida rohkem panna rõhku turundusele,
seda suurem on võimalus juurde saada
kliente. Reklaamide eesmärk on
informeerida kliente sooduspakkumistest,
kampaaniatest. Samuti on turunduse
eesmärk teadvustada klientidele ettevõtet
nn „olla pidevalt pildis“. Turunduses on suur
osakaal reklaamil, kuid see ei ole peamine,
millega turunduses tegeletakse. Tähtsaks
peetakse klientide tagasiside, kliendi
leidmine, hoidmine jms.
TK-vastab Aruandlusega puutusin kokku juba
täielikult RRLektuses juhatajana töötades, kus pidin
ühes kuus esitama raamatupidamisele kolm
aruannet läbikäivate arvete osas. Summad
ning arved pidid omavahel täpselt sobima.

Kaubasaatelehtedega olen kokku puutunud

Selveris klienditeenindajana töötades,
kaupa vastu võttes. RRLektuses juhatajana
teostasin samuti kauba vastuvõttu. Kuid
koostasin ka ise müügiarveid näiteks
kohalikule lasteaiale, kes minu käest kaupu
ostis. Arveid lasteaiale tegin kord kuus.
Kauba vastuvõtmisel võis allkirja lisada ka
klienditeenindaja, kuna mind ei pruukinud
alati kohal olla.
Müügiarvete koostamine Frank Kutteris ehk
minu praeguses töökohas on üks minu
igapäevatöö üks lahutamatu osa.
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

Müügiarvetel peavad olema märgitud: arve
saaja, tarneaadress, müüja andmed,
aadress, Reg nr, KMKR nr, konto nr,
tunnustamisnumber, arve koostamise
kuupäev, arve nr, maksetingimused,
maksetähtaeg, ostetud toodete nimetused,
kogused, hinnad, säilivusaeg, samuti juhis
toodete säilitamiseks ning lõpus ka arve
koostaja.
Paljud eelpool nimetatud andmetest
ilmuvad arvele süsteemipõhiselt
automaatselt, kuid erinevad on ostetud
kaubad, arve koostamise kuupäev,
maksetähtajad, arve nr, arve koostajad ja
säilivusajad.
RRLektuses juhatajana aruannet esitades
saatsin raamatupidamisse arvetest ühe
koopia ning teine jäi mulle kauplusesse.
Allesjäänud arved köitsin kuude lõikes,
firmati ja kuupäeva järgi ühte kausta ning
panin arhiivi säilitamisele. Frank Kutter OÜ-s
sorteerin tagastusarveid firmati ja sätin
kuupäeva järgi järjestusse.
6 Müügiüksuse juhtimine TK-vastab Kõige paremaks näiteks antud punktis on
Kaastöötajate juhendamine täielikult kindlasti töötamine Kaerepere kaupluses,
ja meeskonnatöö mis on sisuliselt RRLektuse ligi 70kauplusest
koosneva koosseisu üks müügiüksus.
Kaerepere kaupluse kollektiiv koosnes
juhatajast ja kahest müüjast. Igaühel meist
olid oma kindlad tööülesanded. Kaupluse
juhatajana tegelesin tellimustega, tegin
mahakandmisi, esitasin aruandeid ja
kassaraamatut ning kõige muu vajalikuga,
mis hõlmas ühe kaupluse pidamist. Vaja oli
teostada kauba väljapanekut, müüa
kaupasid, hoida riiulid korras, tegeleda
taaraautomaadiga, suhelda klientidega jms.
Tööülesandeid oli kahtlemata palju. Oli
oluline, et igaüks meist panustaks
täismahus. Kaerepere kaupluse juhatajana
sain aru, et siin hakkama saamiseks on vaja
teha meeskonnatööd, kus igaüks meist
annab parima võimaliku panuse. Juhatajana
püüdsin jagada tööülesandeid, planeerides
juba hommikul oma päevakava.
Vahest olin sunnitud meelde tuletama,
telefoniga suhtlemise reegleid, samuti kauba
väljapanekute põhimõtteid. Juhatajana
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

jõudsin arusaamisele, et tihti tuleb seletada
ka pisemaid asju, kui tahan, et oleks kord
majas. Minu, kui kaupluse juhataja
ülesandeks oli veel töögraafiku koostamine.
Arvestasin töötajate soove, normtunde,
lähtudes tööseadusandlusest. Üks
töötajatest käis koolis, need päevad
võimaldasin vabaks. Arvestades müüjate
madalat palgataset proovisin hea suhtumise
ja vastutulekutega kompenseerida
puuduliku palgaosa.
„Kui ärimudel ei võimalda kassiiridele ja
müüjatele väga palju maksta, on vaja näha
topeltvaeva nende vastu kena olemise,
siiralt nende käekäigu vastu huvitundmise,
nende austusega kohtlemise, nende vastu
aus olemise ning nende aitamisega olulistes
küsimustes, nagu näiteks korraliku arstiabi,
koolituse ja hariduse võimaldamine“ (Purde,
2003).
Oma väikest kollektiivi juhatajana
motiveerisin pigem oma sõbraliku hoiaku,
abivalmiduse ja kaasalöömisega erinevates
töölõikudes. Tahtsin, et nad tunneks, et
kuuluvad meeskonda ja nad on vajalikud.
Tundsin, et meie kollektiiv oli kokkuhoidev.
Meie kollektiivi meeskonnatöö oskus näitas,
et me astume ühte jalga. Meil oli ühtne
eesmärk rahuldada kliendi soove, müüa
kaupu ja hoida kauplus sellisena nagu üks
korralik kauplus olema peab.
Oma nõrgimaks küljeks pean vähest
oskust/julgust korralduste jagamisel. Räägin
alati kenasti, kuid töötamine juhatajana
näitas, et teinekord peaksin olema
konkreetsem ja jagama selgelt ning
arusaadavalt kindlaid tööülesandeid. Aja
möödudes see õnnestus, kuid uue töötaja
tööle asumisel oli see vaja taas läbi teha. See
on külg mida tunnen, et oleks vaja
arendada. Pean olema konkreetsem.
Tugevamaks küljeks pean oskust töötada
erinevates tingimustes ja erinevate
inimestega. Olen töökas ning suudan kiirelt
lülituda ühelt tegevuselt teisele. Olen
empaatiline ja arvan, et hea eeskuju oma
kollektiivile.
ESF programm „Kutsete süsteemi arendamine“
10
3.2. Hindamisülesanne – teine etapp: eneseanalüüs müügikorraldaja tööülesannetega
toimetuleku kohta ja enesehinnang kutsealasele arengule

Kutsetaotleja kutsealane eneseanalüüs

Kasutatud kirjandus

1. (16. 10 2017. a.). Kasutamise kuupäev: 03 2018. a., allikas Wikipedia:

https://et.wikipedia.org/wiki/Tarneahel

2. Peil, N. (06. 01 2017. a.). Mida toob 2017. aasta kaupmeestele? Kasutamise kuupäev: 03
2018. a., allikas Kaubandus: http://www.kaubandus.ee/blogid/2017/01/06/mida-toob-2017-
aasta-kaupmeestele

3. Purde, A. (13. 05 2003. a.). Vaid kliendikesksus tagab edu. Kasutamise kuupäev: 03 2017. a.,
allikas Mastery koolitus: http://www.mastery.ee/vaid-kliendikesksus-tagab-edu/%20.

4. Riigikogu. (01. 01 2008. a.). Riigiteataja. Kasutamise kuupäev: 10. 09 2017. a., allikas
Töötervishoiu ja tööohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12883561

5. Sõõru, E. (kuupäev puudub). Kaupade käitlemisega seotud tegevused kaupluses. Kasutamise

kuupäev: 03 2018. a., allikas Kutsehariduskeskus, e-õpe: http://e-
ope.khk.ee/oo/kaubakaitlus/kaupade_kaitlemisega_seotud_tegevused_kaupluses/kaupade_
kitlemisega_seotud_tegevused_kaupluses.html

6. http://tööfüsioteraapia.ee/ergonoomilised-toovotted
7. http://www.e-
ope.khk.ee/oo/kaubakaitlus/kaupade_kaitlemisega_seotud_tegevused_kaupluses/kaupade_
vljapanek_mgisaali.html
8. http://www.e-
ope.khk.ee/oo/kaubakaitlus/kaupade_kaitlemisega_seotud_tegevused_kaupluses/kaupade_
kitlemisega_seotud_tegevused_kaupluses.html